Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) toetab 400 kirja, ühinedes 424 Eesti ühiskonnategelase avaliku nõudmisega tühistada valeinfo põhjal vastu võetud Rail Balticu seadus.
Postimehes ilmunud avalikule pöördumisele Riigikogu XIII koosseisu ja 2019. aastal valitava XIV koosseisu poole kirjutasid alla 424 lugupeetud inimest, kellest 128 kuuluvad ka Eesti Metsa Abiks Facebooki suhtlusgruppi. Teiste seas on kodanike pöördumisega liitunud EMA koordinaatorid Linda-Mari Väli, Martin Luiga, Indrek Vainu ja Mati Sepp. „Meie rabad ja metsad ei tohi hävida koos usaldusega oma riigi suhtes,” seisab 400 kirjas.
Rail Baltic ähvardab metsi lisaks trassi alale, kus valitseb oht lõigata läbi rohekoridorid ning rikkuda veerežiim, ka raudtee-ehituseks vajamineva kruusa-, liiva- ja paekivikarjääride rajamisega, milleks kõigepealt raiutakse maha mets. Hävinguohtu satuvad looduslikud pühapaigad ja avastamata võivad jääda arheoloogilised muistised. Samuti on ohus rabad, mida RB trass peaks läbima.
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus koostas 2014. aastal Rail Balticu võimalikel trassidel asuvate looduslike pühapaikade eelanalüüsi. Selle kokkuvõttes tõdeti, et ehitusest ohustatud pühapaikade väljaselgitamiseks on vaja korraldada täiemahuline kihelkonnapõhine uuring, mille põhiosa moodustab arhiiviandmete analüüs ja kohaliku elanikkonna metoodiline küsitlemine. Seda pole senini tehtud.
Ohustatud pühapaikade hinnanguline arv kasvab seda enam, mida kaugemalt tuuakse Rail Balticu trassi ehituseks kruusa, liiva ja paekivi. 2015. aastal koostatud analüüsis arvestati, et kruus ja liiv tuuakse kuni 25 km kauguselt. Sellega jäi ohupiirkonda ca 700 pühapaika. Kui nimetatud maavarad kaevandataks ja toodaks kuni 50 km kauguselt, satuks ohtu kuni 1400 pühapaika, millest valdav enamik on kaardistamata. Piirkonnas asuvast 30 kihelkonnast on pühapaigad tänaseks täies mahus arvele võetud vaid ühes ning arhiiviteadete esialgne väikesemahuline uuring valmib tänavu 11 kihelkonnas ajaloolisel Harjumaal. “Kuna Kultuuriministeerium otsustas 2015. aastal pühapaikade täiemahulise kaardistamise peatada, tähendab RB sellisel kujul ja asukohas ehitamine vähemalt kümnete kaardistamata hiite, silmaallikate, ohvrikivide jt looduslike pühapaikade hävitamist,” sõnas Kaasik.
Rail Balticu kriitikud on kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust juhtimisel järjepidevalt taotlenud RB tasuvusuuringus viidatud allikate ja arvutuskäikude avalikustamist, nagu nõuab Euroopa Komisjoni kinnitatud tasuvusuuringute koostamise juhend. Siiski on suur osa viidatud allikaid ja kõik tasuvusanalüüsi arvutuskäigud jätkuvalt salastatud. Üheks avaliku raha eest tehtud uurimuseks, mida huvilistega seni jagatud pole, on Eesti teadlaste Jüri Sakkeuse, Aado Keskpaiga ja Erik Terki koostatud töö “Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line”.
Loe lisaks:
