EMA-l on heameel teatada, et Keskkonnaamet arvestab kodanikuühenduse ettepanekuga keelata Alliku looduskaitsealal uue maaparandussüsteemi rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Ettepanekud Alliku looduskaitseala moodustamisele on ühed paljudest, mis kodanikuühendus Keskkonnaametile on esitanud seoses liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise, kaitse-eeskirjade muutmiste ja kaitsealade moodustamisega.
Keskkonnaamet selgitas EMA toimkonnale 14. aprillil saadetud kirjas järgnevat:
Peale täiendavat analüüsi nõustub Keskkonnaamet Eesti Metsa Abiks ettepanekuga ning Alliku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse kohaselt on Alliku looduskaitsealal uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud.
Kaitsekord täpsustab, et kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Kaitseala metsakoosluste looduslikkuse säilitamiseks puudub vajadus metsade kuivendamiseks. Kaitsekorra täpsustus on tehtud lähtudes vajadusest kaitseala naabruses oleva kinnistu (Lasketiiru kinnistu) liigvee juhtimiseks kaitseala läbivasse ojasse ja võib esineda vajadus ca 50 meetrisel lõigul kunagist kraavi puhastada. Samuti on regulatsiooni eesmärk vajadusel anda luba kaitsealal olevate tiikide (kahepaiksete koelmutiigid) korrastamiseks.
EMA tänab Keskkonnaametit meie ettepanekuga arvestamast, tagamaks Eesti looduskeskkonna paremat kaitset.
Varasemad ettepanekud
Möödunud sügise ja talve jooksul esitas EMA üle kümne ettepaneku Keskkonnaameti ettepanekutele liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise, kaitse-eeskirjade muutmiste ja kaitsealade moodustamise kohta.
Lisaks ettepanekutele Alliku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusse on EMA esitanud ettepanekuid Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise kavatsusse, Võhandu jõe ürgoru kaitseala kaitsekorra uuendamise väljatöötamise kavatsusse, Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise eelnõusse, Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse, Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse, Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusse, Navesti maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise täiendavale avalikustamisele ja Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asuvate vana kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise väljatöötamise kavatsusele.
Keskkonnaamet kavatseb teha ministrile ettepaneku arvata kaitse alt välja 265,7 ha Kõrvemaa maastikukaitsealast, 220,6 hektarit Võhandu jõe ürgoru kaitsealast, 183,67 hektarit parke ja puistuid Valgamaal ning 32,46 hektarit Jõgevamaal, samuti 27,2 hektarit Oja liigikaitseala. Lisaks soovitakse kaitse-eeskirju järjest leebemaks muuta. Mitmetes kohtades soovitakse kaitse alt välja arvata alad, kus liigse raietegevuse tagajärjel on loodusväärtuste seisund märkimisväärselt halvenenud.
Üha rohkem lubatakse kaitsealadel lageraieid, jahipidamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ning uute maaparandussüsteemide rajamist, samuti biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. Sihtkaitsevööndeid, mis on rangemalt kaitstavad looduskaitse all olevad alad, muudetakse mitmetes kohtades piiranguvöönditeks. Piiranguvööndite majandamispiirangud muudetakse samal ajal veelgi leebemaks.
Keskkonnaametile parandusettepanekute tegemisel on EMA analüüsinud Natura elupaikade seisundit, lähtudes sellest, et halveneva seisundiga liikide elupaikasid ei saa kaitse alt välja arvata, kuna sellega muudetakse nende seisundit veelgi ebasoodsamaks. Natura elupaikadele lisaks on analüüsitud ka kaitsealuseid liike. Seepärast on EMA vastu ka kõrge looduskaitselise väärtusega alade kaitse alt välja arvamisele ning kaitse-eeskirjade leevendamisele, kuna piirangud peaksid lähtuma looduse kaitsmise, aga mitte majandamise lihtsustamise eesmärgist.
EMA aktiiv peab tunnistama, et valdava osaga meie ettepanekutest pole seni arvestatud. Tervitame seega Alliku looduskaitsealale parema kaitsekorra tagamist rõõmuga ja loodame, et meie ettepanekutega arvestatakse üha rohkem ning Eesti looduskeskkond saab praegusest paremini kaitstud.
Eesti Metsa Abiks kutsub kõiki, kes tahavad meie metsade parema kaitse saavutamisse panustada, tutvuma meie metsakaitse ABC-ga ja juhistega metsateatiste kontrollimisel, kogukonnana organiseerumisel ja muus kodanikuaktiivses tegevuses. Lisaks väikestele võitudele aitab selline töö juurutada looduskaitselist mõtlemist ja otsuseid ka meie riigiametites ning poliitprotsessis.
Loe lisaks:
- 7.04.2020: EMA PÖÖRDUS KOHTUSSE PEATAMAKS KESKKONNAAMETI POOLT LUBATUD RMK RAIED 95 HEKTARIL METSISE ELUPAIGAS
- 21.03.2020: VASTULAUSE ERAMETSALIIDU ÜLESKUTSELE KAITSEALADELT TULUNDUSMETSADESSE LEVIVATE ÜRASKITE OSAS
- 16.03.2020: ÜLE VIIE HEKTARI METSISE MÄNGUALASID LAGERAIEST PÄÄSTETUD!
- 29.02.2020: METSISE ABIKS JA MÄNGUALADE KAITSEKS
- 3.01.2020: EMA VAIDLUSTAS RMK MASSILISED RAIED C. R. JAKOBSONI KODUKOHTA ÜMBRITSEVATES VÄNDRA METSADES
- 21.11.2019: KODANIKUÜHENDUS VAIDLUSTAB KAITSEALADE MASSILISE VÄHENDAMISE JA PIIRANGUTE LEEBEMAKS MUUTMISE
- 26.09.2019 EMA PÖÖRDUMINE METSISE ELUPAIGA LAGERAIE ASJUS
- KESKKONNAAMETI NÕUSOLEK RMK LAGERAIETEKS NATURA 2000 ALAL
- 26.09.2019: KODANIKUÜHENDUS VAIDLUSTAB RMK LAGERAIELOAD METSISE ELUPAIGAS JA NATURA 2000 ALAL.
- 13.09.2019: EMA JA KESKKONNAAMET POOLDAVAD KEVADSUVIST PESITSUSAEGSET LINNURAHU
- 17.09.2018: RIIGIMETSAS LAGERAIEID PIIRAV RAHVAALGATUSE PETITSIOON SAI ESIMESE NÄDALAGA NÕUTAVAD 1000 ALLKIRJA TÄIS
- 15.08.2017: HARKU METSADEGA KESKKONNAAMETIS
