Reedel kohtus EMA delegatsioon Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Marko Kübarsepaga, et saada seoses hundijahi ning laskmiskvootide teemalise aruteluga rohkem teada selle erakordse looma ja tema eripärade kohta. Kübarsepp selgitas, et siinseid maastikke asustavaid suurkiskjaid hunti, karu ja ilvest võiks õigusega pidada looduse kvaliteedimärkideks. Paraku on suures osas tänapäeva Euroopast need liigid nüüdseks kadunud nii üleküttimise kui ka sobivate elupaikade hävimise tõttu. Kunagised metsamaastikud on muudetud viljakandvateks põldudeks. Siinkohal tuleks mainida asjaolu, et kõikide mainitud liikide puhul on tegemist metsaelupaikasid eelistavate loomadega.
Nagu minevikus nii tekitab hunt ka tänapäeval erinevate huvigruppide vahel küllaltki vastakaid tundeid. Sageli seostatakse meie traditsioonilist metsasanitari maapiirkondades vaid karjakasvatuse nuhtlusena, jahimees tunneb hallivatimeest aga otsese konkurendina, sest jahti peetakse ühistele saakliikidele. Hundi küttimise tänapäevane vajadus on seega seotud pigem erinevate huvigruppide omavahelise kokkuleppega ning ühiskonna taluvuspiiriga selle loomaga suhtestumisel.
Üldiselt on eestlane hundi suhtes pigem toetaval seisukohal – seda on näidanud ka Maaülikooli poolt teostatud spetsiaalne uuring. Nii on hundi säästlik kvoteeritud ja teaduslikult argumenteeritud küttimine olnud siiani parim lahendus selle liigi soodsa seisundi tagamisele.
Piirkondades, kus inimesed ja hundid ühiseid jahimaid jagavad, on küttimise keelustamine kaasa toonud pigem konkreetse hundiasurkonna seisundi märkimisväärse halvenemise, kuna legaalne küttimine asendub peagi illegaalse küttimisega.
Oluline teavitustöö
EMA meeskond usub, et üheskoos läheb meil aja jooksul korda inimestele selgitada, et hunt ei ole tegelikult inimese vaenlane, vaid seltsiline. Meenutagem, et ka inimese truud sõbrad koerad kannavad tegelikult oma esivanema väärikaid geene. Võib-olla oleks inimesel aeg jõuda nii kaugele, et kaitsta oma pudulojuseid spetsiaalsete karjatarade ning muu tehnoloogiaga, võimaldamaks oma praegusel ajal palju nõrgemasse positsiooni sattunud vendadel paremini vastu pidada. Hunte ohustab metsaraiete jm majandustegevuse tõttu üha rohkem ka elupaikade vähesus, seega peaksime me seda erilist looma senisest pareminigi hoidma.
EMAl on peagi plaanis kohtumised loomakaitsjate, ornitoloogide jt metsloomaspetsialistidega, et üheskoos välja mõelda, kuidas Eesti metsaloomade elu edendada saaks.
Loe lisaks:
7.07.2017: EMA TEAVITAB RAIERAHU VAJADUSEST
3.11.2017: EMA LINNUJAHIKOOSOLEKUL
