Viimastel nädalatel on kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaatorid korduvalt Lahemaa rahvusparki külastanud, sest otse Vainupea sihtkaitsevööndi kõrval piirangukaitsevööndis asuvatel eramaadel on alustatud aktiivset looduskeskkonda kahjustavat metsamajanduslikku tegevust. Tegemist on raietöödega otse rahvuspargi südames ning seetõttu on Lahemaa elanikud, kellega EMA koordinaatoritel on olnud juba ka varasemaid kontakte, kutsunud vabatahtlikud metsavahid raietöid jälgima.

Koordinaatorid on kontrollinud väljastatud metsateatisi ja Lahemaa kaitse-eeskirja ning viinud raietööde toimumise ajal läbi kaks nädalase vahega teostatud kontrollkäiku. Praeguseks on valminud EMA esialgne hinnang selle kohta, kuidas Lahemaal metsatöid teostatakse ning kuivõrd saab sellist majanduslikku tegevust looduskaitseala territooriumil tolereerida.

Seaduslik raietegevus rahvuspargis
Nagu paljudel teistel looduskaitsealadel, mida EMA metsavahid raietööde ajal ja järel on külastanud, nii on ka Vainupea sihtkaitsevööndi kõrval toimunud raiete puhul kombineeritud lageraiet ja erinevaid turberaie alaliike sellisel viisil, et ehkki kaitse-eeskirja järgi peab lageraielank jääma kaitsealal poole hektari piiresse, siis tegelikkuses on selle kõrval toimunud veer- ja aegjärksed raied tekitanud tunduvalt suurema lageda ala. Sellised skeemitamised mõistab EMA kindlalt hukka, olgu tegemist Lahemaa rahvuspargi või mõne teise kaitsealaga.

Kodanikuühenduse seisukohaks on, et looduskaitsealadel tuleks looduskeskkonda mõjutavat majandustegevust pigem vältida, teostades seda tõesti vaid erandjuhtudel ning väikestes mahtudes eelkõige looduskaitsealal asuvaid inimehitisi ohustavate vanade puude maha võtmiseks või kaitsealuste liikide elukeskkonna parandamiseks. Metsaomanikele, kellel on õigus teenida oma metsalt tulu, tuleb looduskaitsealused piirangud riigi poolt hüvitada.

Oluline on märkida, et Keskkonnaamet (KKA) andis eriloa selleks, et metsamajanduslikke töid talvevälisel ajal teostada saaks, kuna Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri keelab teha selliseid töid külmumata pinnasega. Eriluba taotleti arvatavasti seepärast, et praegu on puidu hinnad väga kõrged, mistõttu käib ilmastikuoludele vaatamata usin raietegevus. KKA põhjendas eriloa andmist sellega, et on olnud üsna kuiv aeg ning pinnast seetõttu raietega ei kahjustatavat. Sellegipoolest kõndisid raietöid inspekteerinud EMA vabatahtlikud vähemalt 30 sentimeetri sügavuste roobaste sees ja ehkki eriloale oli kirjutatud, et selliste roobaste tekkimisel tuleb raietööd kohe seisma panna, siis käis metsatöö sügavatele pinnasekahjustustele vaatamata usinalt edasi. Mõlemal korral, mil aktivistid raietööde ajal sündmuspaika külastasid, töötas langil suur ja võimas väljaveotraktor nimega „Metsis“.

Tihumeetritasu asemel tunnipalk
EMA ei süüdista töid teostanud metsamehi, kuna oleme metsatöölistega probleemist rääkinud ning töölised on selgitanud, et nad töötaksid hea meelega loodussäästlikumalt, aga seda raskendab tõsiasi, et Eestis makstakse traktorijuhtidele palka tihumeetrilt, aga mitte tunni eest, nagu näiteks meie ülemerenaabrite juures Soomes. Töölised, kellel on vaja lähedasi toita ja maja pidada, ei saa seepärast ka looduskeskkonda hoidvat töötamist kuigivõrd lubada, vastasel juhul võiksid nende sissetulekud liiga madalale langeda. Seepärast toetab EMA metsatöölisi nende õiglases nõudmises saada töö eest väärilist tunnipalka ning säästva metsanduse alaseid koolitusi tööandja kulul.

Lisaks on kodanikuühendus seisukohal, et kui kaitsealadel ülepea mingeid metsamajanduslikke töid teostatakse, siis tuleks metsatraktorite asemel kasutada saemehi ja puude väljaveoks võimalikult kergeid masinaid. Ka tuleks töid teostada talvisel ajal ja külmunud pinnasega. Sellisel viisil majandades oleks võimalik säästa nii pinnast kui ka looduslikku alusmetsa, kusjuures saemehel on oma keskkonnaga tunduvalt parem kontakt ning seetõttu oskab ta ka paremini valida, milliseid puid langetada ja milliseid mitte.

Soojal ajal tehtud raie levitab pessu ja teisi seenhaigusi
EMA ei saa ka kuidagi nõustuda Keskkonnaameti otsusega praegusel soojal aastaajal lube väljastada, kuna juba praegu täheldati kuusekändusid ja virna laotud tüvesid, mis olid ilmsesti juurepessukahjustustega ning oli näha, et mingit pessutõrjet ei olnud kändudele rakendatud. Kuna kuuse- ja männijuurepessu eoste levikut soodustab kõrgem õhutemperatuur, siis on sedavõrd soojal ajal teostatud raied ilmsesti patogeense mõjuga. Teadaolevalt on juurepess ja ka teised seened aktiivsed siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on +5°C ja üle selle.

TÄHELEPANU! MÄRGATES LAHEMAA RAHVUSPARGI TERRITOORIUMIL RAIETÖID, MILLE KÄIGUS ON TEKKINUD ÜLE 30 SENTIMEETRI SÜGAVUSED RÖÖPAD, SIIS ON TEIL RAHVUSPARGI KAITSE-EESKIRJAST TULENEV SEADUSLIK ÕIGUS NÕUDA LOODUSKAITSEALA PINNAST KAHJUSTAVATE TÖÖDE  PEATAMIST!

Kui te selliste sündmuste tunnistajaks satute, siis on oluline jääda rahulikuks ja viisakaks ning mitte hakata metsatöölisi süüdistama. Oluline on selgitada, et sügavate rööbaste tekitamine võib looduskaitseala pinnast püsivalt kahjustada ning eesmärgiks pole mitte tööd segada, vaid meie kõigi ühist elukeskkonda kaitsta ja säästa. Vajadusel kontakteeruge nõu saamiseks EMA-ga 56 711 615 või abi@eestimetsaabiks.ee!

Vaata ka EMA rahvapetitsiooni, mis taotleb lisaks lageraiete olulisele piiramisele riigimetsades ka raietegevuse senisest hoopis suuremat reguleerimist looduskaitsealadel.

Kampaaniast loe lähemalt www.lageraie.ee

Loe ja vaata lisaks: