Laupäeval (27.10) korraldas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) Lahemaa rahvuspargis vabatahtlike aktivistide toel operatsiooni “Lahemaa rööbas”, mille käigus kontrolliti Lahemaal toimuva raietegevuse õigsust ja vastavust metsaseadusele.
Päevase kontrollreidi käigus jõuti kontrollida alla 5% Lahemaa RP piiranguvööndis kehtivatest metsateatistest. Kontrolli raskendas tugev vihm ja lörts ning kohatine katkendlik internetilevi metsas.
Raietegevuse kaardistajad avastasid piirkondi, kus kahtlustatakse röövraiet. Pea igalt langilt leiti ka pinnasekahjustusi, samuti esines eraldisi, mis olid raiutud suurema pindalana kui rahvuspargi kaitsekorralduskava lubab.
Lahemaa rahvuspargis on raietegevuse käigus pinnasekahjustuste tekitamine keelatud ning kahjustuste tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada. Samuti ei ole kuusikutes lubatud enam kui poole hektari suurused lageraied.
Kontrolli käigus avastatud rikkumiskahtlustused edastati keskkonnainspektsioonile, olukorra parandamiseks välja töötatud ettepanekud aga keskkonnaametile.
Järelvalve suurendamise vajadus
Arvesse võttes, et EMA kontrollis alla 5% metsateatistest, tuleb kodanikuühenduse hinnangul järelvalvet koheselt suurendada ning karmistada ka kaitse-eeskirja. Hetkel on loodusväärtuste kaitsmisel tekkinud olulisi puudujääke.
Sanitaarraie käigus ei tohi olla lubatud sadade kuni tuhandete tihumeetriste puidukoguste metsast välja raiumine, kuna sanitaarraie seaduspärasuse kontrollimine on peale puude langetamist praktiliselt võimatu. Suurte sanitaarraiete lubamine Lahemaa rahvuspargis ja ka teistel looduskaitsealadel on äärmiselt kaheldav tendents, kuna sel viisil on võimalik kerge vaevaga terveid puid haigete pähe maha võtta. Ka Euroopa Kohtu Białowieża metsa sanitaarraieid keelustav kohtuotsus peaks panema Natura aladel toimuvate sanitaarraiete osas ümber mõtlema.
Ettepanekud olukorra parandamiseks
Seetõttu edastas EMA Keskkonnaametile ettepanekud Lahemaa kaitse-eeskirja parandamiseks. Sanitaarraie peab rahvuspargis olema väiksemamahuline ehk mitte üle 15 tihumeetri 1 hektari kohta, kuna hetkel raiutakse kodanikuühenduse hinnangul looduskaitseala ökosüsteemi rikastavaid puid sanitaarraiete käigus välja.
Samuti tuleb keelustada lageraie ja aegjärkne raie rahvuspargi kuusikutes, kasutades selle asemel häilraiet või veerraiet. Turberaiega raiutava langi pindala ei tohi olla suurem kui üks hektarit raiutud eralduse pindalast. Kinnistu pindalast võib kümne aasta jooksul erinevate raietega läbi raiuda 50% kogu kinnistu pindalast, kuna sel viisil on võimalik tagatda rahvuspargi looduslikku mitmekesisust, jättes samas maaomanikele võimaluse teenida oma metsalt tulu.
Regulaarsete kontrollide jätkamine
EMA ettepaneku kohaselt tuleb ka peatada erilubade väljastamine väljaspool külmunud pinnast, sest raiete kontrollimisel on ilmnenud sagedasi pinnasekahjustusi. Hetkel taotletakse aastaringseks raiumiseks eriluba ja Lahemaa rahvuspargi haldaja väljastab neid kergekäeliselt, arvestamata faktiga, et valede ilmastikuoludega teostatud raiete käigus tekitatakse metsale tõsiseid pinnasekahjutusi.
Märke pinnasekahjustustest võis leida pea igalt langilt, kusjuures kontrolli teostanud aktivistid täheldasid lisaks veel lageraielankide soostumise efekti, mis on seletatavad vesise pinnase ja raske metsatehnika koosmõjuga. Paraku langeb selliste soostuvate lankide taastumispotentsiaal kahtluse alla ning vajab kindlasti ka edasist jälgimist.
Kodanikuühendus kavatseb kontrollreidide korraldamist jätkata, keskendudes esialgu just rahvusparkides ja looduskaitsealadel toimuvale raietegevusele. EMA hinnangul on kontrolli alt väljunud majandustegevus looduskaitsealadel otseseks ohuallikaks meie ökosüsteemide jätkusuutlikkusele, mistõttu väärib erakorralist tähelepanu.
Tutvu dokumentidega:
- EMA RIKKUMISKAHTLUSTUSED LAHEMAA RAHVUSPARGIS, 27.10.2018
- EMA ETTEPANEKUD KESKKONNAAMETILE PIIRANGUVÖÖNDITE KAITSEKORRA TÕHUSTAMISEKS
Loe ja vaata lisaks:
