Teadlased ütlevad, et oleme aidanud viimased 150 aastat üraski levikule kaasa. Nüüd tuleks meil alustuseks järgmised 40 aastat käituda vastupidiselt.

Selleks, et parandada juba tehtut, panin kirja järgmise plaani:

Esimene samm – Loobu kuuse istutamisest. Piirkonnad, kuhu on juba istutatud suurel alal kuusikuid või loodud raiete abiga kuuse enamusega puistusid, ei tohiks kuuske juurde istutada. Kuuse-kooreüraski eduka leviku taga on hetkel osaliselt suured kuuse enamusega puistu alad. Silma paistab see eriti Lõuna-Eestis.

Lahendusele aitab kaasa lehtpuude istutamine. Kui soov on kuuske ikkagi istutada, siis kindlasti ei tohiks puid istutada põllumaale ja lageraie langile, kus oli varasemalt kuuse enamusega puistu. Kui seda siiski teha, mida ka tehakse nii eramaadel kui ka RMK hallatavatel maadel, on tulemuseks istutatud metsa majandusliku väärtuse langemine seenhaiguse kuuse-juurepessu tõttu, ning seejärel on kuusik ideaalne keskkond kuuse-kooreüraskile. Minimaalselt hinnatakse juurepessuga nakatunud alade ulatuseks hetkel üle 100 000 hektari. Tegemist on ühe ohtlikuma seenhaigusega Eesti majandus metsades ning see aina levib ja peamiselt raiete tõttu. 

Tuleks lubada ja soodustada looduslikku lehtpuu uuenemise teket raiutud aladel ja see on kordades jätkusuutlikum kui kuuse istutamine. Mitmed Eesti metsafirmad ja  väike maaomanikud on, seda teed ka juba läinud.

Teine samm – Majandusmetsas tuleks kujundada puistutest lehtpuu enamusega mets ja viia kuuse osakaal minimaalseks – alla 50% eraldusel kasvate puude liigilisest koosseisust.  Selle sammu astumine tuleks ette võtta juba istutamise, kultuurihoolduse ja valgustusraie ajal ehk ennem, kui puude rinnasdiameeter ületab 8 cm. Ühtlasi vajab sellise sammu astumine mõtlemise muutmist kogu metsandussektori siseselt, sest seni on peetud kuuske eelistatud puuliigiks lehtpuu ees. Kuuse enamusega puistute kasvatamine annab üha enam küttepuud ja paberipuud just tänu juurepessi ja kuuse-kooreüraski aina suureneva leviku tõttu.. Lehtpuu enamusega puistutes on veel teadlaste arvates võimalik edukalt kasvatada ka tulevikus väärtuslikku kuusepalki ja see põhimõtteline otsus kasvatada lehtpuud kuuse asemel oleks  tulevikule mõeldes vaja  viia ellu täna.

Kolmas samm – Kuuse enamusega olemasolevad puistuid kas mitte üldse harvendada või teha väga tagasihoidlik harvendusraie. Soovitatav on teha kuusiku või kuuse gruppide harvendamine juba valgustusraie  käigus, kui puude rinnasdiameeter jääb alla 8 cm. Vältida seejärel edaspidiseid harvendusi kuusega seoses.

Tasub teada, et mida rohkem tekib harvendusraie käigus kuuse raie kände läbimõõduga  üle 10 cm, seda suurem on juurepessuga nakatunud ala ulatus. Ühtlasi on hõredamas puistus tormimurru ulatus ka suurem. Kuusel võtab harvendusraie järgselt juurestiku kohastumine ja tugevnemine aega umbes 5 aastat. Hõredamas puistus on ühtlasi ka valgustingimused paremad, sh rohkem päikesesoojust. Arvestades, et kuuse-kooreürask on kõigusoojane, siis selline keskkond on levimiseks talle sobivam kui harvendusest puutumata jäänud kuusik. Kuuse raie kännud tuleks kohe peale puu maha raiumist pritsida preparaadi Rotstopiga, kuna juurepessuga nakatub raiekänd ca 1 minuti jooksul peale raiet.

Erametsakeskus: „Preparaadi Rotstop® kasutamine on vajalik perioodil, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle 0°C (st juurepessu eosed on õhus levinud), kindlasti on vajalik kändude pritsimine suviste uuendus- ja harvendusraiete järel. Oluline on meeles pidada, et mida kiiremini pärast raiet saavad kännud pritsitud, seda efektiivsem on preparaadi toime, sest Rotstopi puhul on ju tegemist elusorganismiga ehk selle toime põhineb teisel seenel (hiidkoorikul). Kändude töötlemist preparaadiga Rotstop on mõistlik teha ka juhul, kui puistus on juurepessunakkuse tagajärjel nähtavad kahjustused olemas. Ka sel juhul toimub juurepessu kasvu pärssimine kändudes, kuid tõrje efektiivsus on tagasihoidlikum võrreldes kändudega, milles juurepessunakkust veel ei esine või on seda vähesel määral. Ennetava abinõuna on soovituslik suvise raie järel eelkõige viljakates kasvukohatüüpides okaspuukände Rotstop preparaadiga pritsida.”

Täpsustuseks lisan, et viimased uuringud näitavad, et juurepessu levik on edukas ka Eesti pehmete talve kuudel. Seepärast vältige võimalusel kuusikutes harvendust. Majanduslikult võidate lõpuks harvenduse ära jätmisest, aga puistu kasvab aeglasemalt ja lõppraie iga lükkub mõnevõrra edasi, kui kasutada küpsusdiameetri alusel lageraie tegemist. Soovitan küpsusdiameetri järgi raiumist mitte kasutada, sest mida nooremalt metsasid raiume, seda suurem on negatiivne mõju piirkonna ökosüsteemile ja see omakorda annab eelise osadele liikidele vähendada majandusmetsade väärtust. Seda loodusteadmist tasub ka meeles pidada. 

Neljas samm – Üraski kiire  ja edukas levik on seotud kuuskede nõrkusega. Kui metsas kuivendada kuuse enamusega alasid, siis nõrgestab see kogu sealset kuuskede ala ja kuuse-kooreüraskid tajuvad seda väga hästi. Põhjus on selles, et kuuse juurestik on maapinnalähedane ja nagu vaip mööda metsa pindmist kihti laiali. Kui siia juurde nüüd lisada tegur, et suved on meil põuased, siis kuused jäävad veeta. Ilma veeta on kuusk nõrk ja pole ka võimeline tootma vaiku, mis kaitseks kuuske üraskite eest.

Kuivendamisega juhite metsast vee välja ja sisuliselt hävitate ühtlasi ka oma metsa majanduslikku väärtust. Kui Eesti suved poleks nii kuivad, siis poleks asi nii dramaatiline, aga kliima on muutunud ja seda tuleks metsakasvatuses arvesse võtta. Kuivendamist tasub igal juhul vältida kuuskedega kaetud alal. Kuivendamine kiirendab heades tingimustes metsa tihumeerilist kasvu, aga kiirekasvuline puu on geneetiliselt jällegi nõrk ja see omakorda loob head elutingimused kahjuritele ja seentele.

Lisan Professor Rein Drenkhan (teatud põhjustel ettevaatliku) kommentaari, mis haakub hästi EMA nõuannetega: „Tunda annavad kliimamuutused – harilikule kuusele ei sobi kuum ja kuiv ilm. Kuivus nõrgestab puid ning soodustab seeläbi patogeenide ja kahjurite levikut ning kahjustusi.”

Viies samm – Jätke metsa surnud puid (sh tüügas-ja lamapuid). Ekslikult arvatakse, et surnud puu on metsale ohtlik. Eks selle mõtte on teadlikult loonud raiumisest huvitatud huvigrupp. Tegelikkuses on surnud puud metsas väga hea kaitse kahjurite vastu, sest sellel elutsevad kasulikud liigid. Tasub kaaluda ka mõtet jätta alasid, mida üldse ei majanda, isegi mitte püsi metsanduslike võtetega. Kõik, mis seal toimub, on looduse enda kujundada. Ala suurus peaks olema minimaalselt 0,5 ha ja võiks võimalusel suuremaks laieneda. Mida suurem ala, seda toimivam kaitse majandusmetsale lähiümbruses. 

Puidu kõdunemisel suur osa eralduvat süsinikku seotakse pikaks ajaks mulda ja see aitab ka  täita kliima eesmärke. 

Kuues samm – Ürask on osati sõltuv raie tegevusest. Kui kuuse enamusega metsa kõrval teete lageraiet, siis kuusikusse see ürask suure tõenäosusega varem või hiljem kohale ka jõuab ning laastamistöö saab alguse. Planeerige uuendusraieid hoolega ja võimalusel kasutage  loodus lähedasemaid raieviise nagu valikraie. Mõelge enne üheksa korda läbi ja siis ühe korra lõigake õigesti.

Seitsmes samm – Hoolige oma metsa loodusväärtustest, siis kasvab mets, selle ökoloogiline osa ja suureneb ka erinevate liikide arv. Ühtlasi majanduslik kasu puidust on ka suurem, aga arenevas majanduses on ilmnemas uusi võimalusi, kuidas ka  ilma raiumata metsast  tulu oleks võimalik teenida. https://www.single.earth/

*******

Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse eksperdina loodan, et see info aitab maaomanikel ennetada üraski jõudmist oma metsa. Järgmistes postitustes plaanin kirjutada, mida teha siis, kui ürask juba on metsas.

Aitäh, kui juba toetad meid, või plaanid seda tegema hakata. Tänu sellele saame luua uusi lahendusi ja leida tasakaalu, mis on aastatega kaduma läinud.

Eesti Metsa Abiks on liitunud Annetuste kogumise hea tavaga (https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/) ja oleme ka tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirjas.

MTÜ EESTI METSA ABIKS

LHV: EE667700771002643778

Swedbank: EE852200221076735900

SEB: EE481010220291482223

Luminor: EE759609601200028486