EESTI METSA ABIKS LEIDIS LOODUSKAITSETÖÖ KÄIGUS SENI AVASTAMATA MERIKOTKA PESA

Pesa leiust on möödas juba mitmeid kuid, nüüd lõpuks võime avalikult teada anda, et selle aasta kevadeni veel teadlaste poolt täiesti avastamata olnud kotkapesas on suureks kasvanud kaks noort kotkapoega. Pesa on nüüd riikliku kaitse alla võetud ja merikotka paar saab kasvatada järeltulevaid põlvesid juba riikliku kaitse all olles. Kas see uudis ka RMK-le rõõmu teeb on iseasi, kuna piirkond on nende poolt niigi tugevalt ülemajandatud ja nüüd sai väike osa sellel alal asuvast vanast metsast kaitse alla võetud. Igal juhul Eesti Metsa Abiks meeskonnal on küll siiralt hea meel leida oma esimene kotkapesa, mis polnud varasemalt teada, selle läbi oleme andnud oma väikese panuse piirkonna metsa säilimisele ja kotka asurkonna paranemisele. 

Pesa leidmine oli puhtalt juhuslik õnn, mis juhtus kala järelevalvet tehes. Olen aastaid kevadeti omal initsiatiivil kohalikel jõgedel kalade kudemise valvet teostanud. Algusaastatel oli võrkudega röövpüük jõgedel üsna tavaline, püüti kudema tulnud kala. Röövpüüdjatel oli lõbu laialt, kuna järelevalve ei jõudnud jõe kaugematesse nurkadesse ja nii said nad üsna rahulikult toimetada. Tänaseks on olukord kordades rahulikum, kuna käin jala neid piirkondasid kevadeti läbi, kuhu ametnikud tavaliselt ei jõua ja sellel aastal ei leidnud ma kevadel ühtegi võrku, mis on täiesti üllatav nähtus. Ilmselt on ka minu panusest kasu olnud, et röövpüük on tagasi tõmbunud. 

Rääkisin oma igakevadistest tegemistest Eesti Metsa Abiks kaasliikmele Helena Eenok’ile ja ega siis muud polnudki kui sõbrannad kaasa ja tulid üheks päevaks mulle appi. Naistel oli kaasas tipptasemel fototehnika, et vajadusel ohutust kaugusest looduses toimuvat pildistada. Ihukaitsjaks oli kaasa võetud ka üks noormees, kes oli vaat et pea karu mõõtmetes, aga väga südamlik loodushuviline meesterahvas. Selline viieliikmeline löögirühm läks tol päeval uut väljavalitud piirkonda läbi kammima. Õnneks oli piirkond vaikne, ei olnud näha mingeid jälgi inimolevustest ega -tegutsemisest, ainult mõni üksik haug täitis madalas vees oma elu tähtsaimat eesmärki. Omaette ilus vaatepilt on jälgida kudevaid hauge. Emahaug on tihtilugu mitu korda suurem temale karjana järgnevatest isahaugidest, kes teda aeg-ajalt müksavad ja omavahel võitlevad koha nimel emaskala kõrval. 

Kuid retk pakkus siiski suure üllatuse, kuna puhtjuhuslikult komistasime merikotka pesa peale. Kuna kotkastel pesitsemine juba käis, lahkusime piirkonnast nii vaikselt kui saime, teavitasin leiust ka Kotkaklubi. Mitmeid kuid hiljem saabus vastus, et tegemist on täiesti uue kotkapesaga ja kotkauurijad andsid teada ka, et: “Kõnealuses pesas oli tänavu edukas pesitsus kahe pojaga. Pesa on peale varasuvist kontrolli kantud keskkonnaregistrisse ja selle ümber on 200m raadiusega sihtkaitsevöönd igasuguse majandustegevuse keelu ning inimeste viibimise piiranguga ajavahemikul 15.02-31.07. Lisaks on keskkonnaregistris piiritletud iga pesapaiga ümber häirimistundlik ala, kus nimetatud kuupäevade vahemikul ehk pesitsusperioodil on keskmiselt 500m raadiuses pesast keelatud majandustegevus, raie, kokkuvedu jms. Pesitsusedukuse seire toimub pesapaigal mitte harvem kui igal kolmandal aastal, sageli tihedamalt. Seiret tellib Keskkonnaagentuur, teostab Kotkaklubi.” 

Lisaks tasub ära mainida, et uute pesade leidmise eest on pesaleidjale ette nähtud ka preemia: “Innustamaks inimesi märkama ja teatama, on Kotkaklubil välja pandud preemia kotka või must-toonekure uue pesa leidjale.” 

Eesti Metsa Abiks meeskond käib tihti sellistel matkadel, aga see oli esimene kord kui leidsime täiesti uue kotkapesa. Kui koroona olukord vaibub, on EMA-l soov korraldada matkasid ka suuremale huviliste ringile. Kotkapesa leidmine on suur rõõm ja loodetavasti rõõmustab selle üle ka RMK, et neil on üks merikotka pesa metsas juures, seda tänu Eesti Metsa Abiks meeskonna südikusele loodust kaitsta ja hoida.

Võimalusel toeta EMA tööd püsiannetusega:

Foto autor: Kristiina Praks

Tekst: Mati Sepp

Share

Teised uudised