Esimest korda Eesti Metsa Abiks ajaloos kohtusime Riigimetsa Majandamise Keskuse juhiga.

Eesti Metsa Abiks kohtus esimest korda viis aastat kestnud metsasõja teemal RMK juhiga. Kohtumine leidis aset tänu sellele, et RMK-l on uus juht (Mikk Marran). Endine juht, Aigar Kallas, ei olnud just väga vaimustuses EMA tegevusest ja lähim kontakt, mis me kunagi Aigar Kallasega saavutasime, oli telefoni teel ning siis ka pigem oli vestlus ühepoolne kui dialoog.

Uue juhina sai Mikk Marran üsna kiiresti tunda oma nahal, kui karm metsasõda Eestis on käimas. Kuigi EMA alles kujundab oma seisukohta värske juhi osas, siis esmane mulje on lootust andev ja seda tunnetust kinnitas ka kohtumisel toimunud arutelu. Milline juht saab Marran siiski olema, saame juba kevadel vast üsna adekvaatselt hinnata. Hetkel ta tegeleb RMK töö ja probleemide kaardistamisega. Ma olen elus kohanud kahte suurt juhti, kes teevad väga usinalt märkmeid selle kohta, mida neile räägitakse. Üks oli keskkonnaminister Madis Kallas ja teine nüüd Mikk Marran.

Samas pean tunnistama, et Mikk Marran oli ikkagi luureasutuse juht ja ta teab, mis on konfidentsiaalsus ning ei näita välja, mida ta mingist teemast arvab. Tihti just inimeste kõnetoon ja käitumine reedab inimese tegelikke seisukohti, kui oskad seda inimpsühholoogiat mõistagi lugeda ja tänu sellele mõistad ka paremini oma vestluskaaslast. Pean tunnistama, et ta mõistis minu tunnetust kordades paremini, kui mina tema oma ja see oli minu jaoks üsna uudne kogemus.

Kohtumisel olevad teemad olid väga laiahaardelised. Mõistagi tunti huvi, miks EMA pöörab nii palju tähelepanu just RMK tegevusele. Sai tehtud lühike kokkuvõtte ning siinkohal tasub meenutada, et RMK tegevus viis aastat tagasi oli just see, mis algatas metsasõja Eestis. RMK soovil, vähemasti nii kõneletakse, oli saada kuuseraievanus metsaseaduses oluliselt allapoole. Keskkonnaministeerium vorpis mõistagi kõik dokumendid valmis, saatis Toompeale ja seal võeti seadus kohe vastu ja oligi rahval rahulolematuse karikas täis. Erasektor ei vajanud kuuse raievanuse langetust, kuna neil on seaduslik õigus juba raiuda metsa küpsusdiameetri alusel, aga RMK raiub vanuse järgi. Erasektor sai siis ja saab tänapäevalgi raiuda viljakamal pinnasel kuusikuid, kohati isegi 45 aasta vanuselt, kohati isegi nooremalt, aga RMK-l oli etteantud vanus 80 aastat ja tolleaegsele RMK meeskonnale see kuidagi ei sobinud ning juurepessu ettekäändel tehti seadus ringi ja kõige viljakamal pinnasel kukkus kuuse raievanus 20 aastat. Seda kõike ainult ühe seaduse muudatusega. Selline olukord RMK-le juba siis sobis, aga keegi polnud arvestanud sellega, et see vihastab välja Eestimaa inimesed ja luuakse Eesti Metsa Abiks, mis valmistab metsandussektorile üsna palju peavalu tänase päevani.

Kohtumisel jõudsime üsna selge arusaamiseni, et RMK-l on metsasõjas võtme tähtsusega roll ja kui seal probleemid jätkuvad, siis see metsasõda ei lõppegi. EMA on kaardistanud viie aastaga meeletus mahus RMK-ga seotud probleeme ja paotasime uuele juhile nende probleemide ulatust ja mastaapsust.

Arutelud olid nii KAH-aladega, looduskaitsealadega ja ka RMK majandusmetsas toimuvaga seotud. Puudutasime ka käimasolevat Natura 2000 kohtu juhtumit, mille osas RMK esmakordselt esitas kohtule nõude, et kui EMA peaks kaotama kohtulahingu, siis katab EMA RMK poolsed kohtukulud koos enda omadega. Halduskohtus me siiski võitsime ning nüüd käib lahing ringkonnakohtus edasi.

Jõudsime oma aruteludega selleni välja, et metsasõjas on osapooli, kes võtavad asja väga isiklikult. Eesti Metsa Abiks kõneleb väga rasketel ja karmidel teemadel avalikult ja see on välja vihastanud üsna mõjukaid ja vähem mõjukaid metsandusega seotud isikuid, kes siis oma positsioonilt üritavad EMA looduskaitsetöö üsna raskeks teha. Ainuüksi minu suunal tehtavad iga nädalased psühholoogilised rünnakud aastast aastasse on küll natuke tagasi tõmbunud ajaga, aga kahjuks ikka materdatakse mind suure hoolega. Viimane suurem intsident leidis aset ühe RMK töötajaga, kes kasutas oma strateegilist positsiooni sotsiaalmeedias, et sealt kaudu mind kiusata. Ma pakkusin selle kiusamise peale, et lähme kalale ja kõneleme asjad sirgeks, aga viisakalt keelduti. Ma teatud määrani seda kiusamist eiran südamerahuga, aga kui mõni isik liiga hoogu läheb, siis ma ikka viisakalt pöördun otse ta poole ja proovin teda korrale kutsuda. Viie aasta jooksul olen seda teinud ehk viiel korral.

Paljud RMK töötajad elavad metsasõda väga raskelt üle. Põhjus peitub selles, et keskmine seal töötav inimene oli harjunud ennem metsasõda tegutsema nii, et sisuliselt keegi neutraalne pool tema tegevusel silma peal ei hoidnud, aga nüüd pannakse igat liigutust tähele ja see tekitab väga palju stressi RMK töötajates. Pole ka ime, kuna vigu on ka väga palju ja päevavalgust kartvat infot leiab alati. Pole olemas täiuslikult toimivat süsteemi metsanduses.

Kõik pooled elavad metsasõda väga raskelt üle. Ilmselgelt see tekitab palju paksu verd inimestes, kuid mina ise proovin olla siiski alati mõistev kõigi suhtes ja soovitan, seda ka teistele. Aastaid tagasi osalesin ühes uurimistöös, mis puudutas RMK-d ning minu palve oli, et sinna saaks kirja põhimõte, et RMK töötajad saaks psühholoogilist tuge. Jah, paljud RMK töötajad mind ei kannata silmaotsaski, aga see ei eelda, et ma peaks samaga vastama. Terve hingega inimesed teevad rohkem ka arukaid loodushoidlikke otsuseid!

Ma ei hakka väga detailidesse laskuma selles osas, et millist infot me täpselt uue juhile jagasime, kuna seda avaliku postitust ei loe mitte ainult EMA toetajaid, vaid ka inimesed, kelle töö on teha meie töö võimalikult keeruliseks, aga nagu ma naljatades ütlesin tuttavale, siis viisime suure koorma jagu muresid RMK hoovile ja vaatame, mis juhtuma hakkab.

Julgen peale kohtumist arvata, et Mikk Marran mõistab oma esimeste tööpäevade järgselt väga selgelt, kui suur koorem on tema õlgadel, aga kui palju tuge ta saab oma inimeste poolt selle koorma kandmisel ja lahendamisel, ei tea keegi veel. Kindlasti on RMK sees neid inimesi, kes üritavad uue juhi vaateid suunata jätkama Aigar Kallase loodud pärandit, et RMK on rahamasin, mida toidetakse metsa arvelt. Kuid seal sees on alati olnud ka vastupanu rakuke sellele kaosele ja kas see rakuke nüüd saab hoo sisse, seda näitab aeg. Halvima stsenaariumi alusel leitakse need loodusest hoolivad inimesed RMK seest üles ja ehk nad leiavad uue töökoha.

RMK ning Eesti metsa tulevik on uue juhi kätes ning palju sõltub ikkagi tema otsustest ja julgusest tegutseda!

Foto: Eestlane on alati oodanud valgete purjedega laeva, mis päästaks eestlased ja nüüd ka Eestimaa looduse!

Tekst: Mati Sepp

Share

Teised uudised