loader image

IGA 3-4 AASTA TAGANT PEAME KURVASTUSEGA TÕDEMA – EESTI RIIGIS ON JÄLLEGI KASVAVAST METSAST LAGEDAKS RAIUTUD HIIUMAA SUURUNE MAA-ALA

Miks meie poliitikud lubavad Eestimaal nii julmalt palju metsa maha raiuda?

Me pole ju ometigi nõus sellise raiemahuga? See on looduskeskkonnale ja meie kogukonna metsadele liigselt koormav ning võtab meilt ja meie lastelt ära võimaluse elada tasakaalus loodusega. 

Meie eesmärk on tuua jätkusuutlik raiemaht Eestimaa metsadesse, aga kahjuks pole me jätkusuutlikkust näinud juba viimased 15 aastat. Näeme aina enam seda, kuidas üks lageraie tuleb teise järel, üha meie kodumetsadele lähemale. Eesti Metsa Abiks sai eestimaalaste poolt loodud selleks, et panna piir metsade ülemajandamisele. Kuid organisatsiooni loomine on ainult algne tõuge liikumaks lahenduste suunal. Täna peame igapäevaselt selle nimel tööd tegema, et metsades kord taastataks. Kuna lihtsalt mõttes kõlkuvast soovist, et metsasid võiks säästlikumalt majandada, ka selle eesmärgi nimel, et järeltulevatel põlvedel oleks kindel metsatee olemas, jääb lõpuks ikkagi vajaka.

Seetõttu kutsungi kõiki inimesi panustama meie töösse, mida igapäevaselt teeme. Saavutame edu, kui tegutseme ja hingame üle Eesti kui üks tervik. Mitte midagi siin ilmas pole võimatu, täna jõuame veel palju ära teha Eestimaa metsade päästmiseks. Me peame kõik panustama looduskaitsesse. Panustama peab nii rohujuuretasandil kui ka riiklikul tasandil – ka Eestimaa president võiks ja peaks leidma selleks võimaluse. Looduse eest seismine pole tabu vaid see on meie kõigi ühine kohustus. Selleks, et innustada Eesti Vabariigi presidenti, saatsime talle omalt poolt kirja. Panime kirja sisse ka järgmised read: “Eesti loodusrikkuse kiire allakäik lõhestab Eesti rahvast, muserdab meie vaimu. Ühele poole rindejoont on koondunud ärihuvidest lähtuv osapool ja teisel pool on inimesed, kes vajavad looduskeskkonda oma tavaelu osana. Loodust kahjustav raiemajandus ei näita kahjuks mingeid raugemise märke, kuna poliitiline tahe elurikkust hoida ja kaitsta on olnud puudulik.”

Tuleb rääkida tõtt, ükskõik kui valus see hingele ka poleks ja nüüd aeg näitab, kas Eesti Vabariigi president on nõus meiega ka kohtuma ning liikuma oma kommunikatsioonis veelgi enam looduslähedasemale suunale. 

Eesti Metsa Abiks tegutseb väga mitmel rindel korraga ja kogu meie tööd hoiab üleval Teie toetus. Nii psühholoogiliselt kui ka majanduslikult oleme täielikult sõltuvad Teie soovist meid looduskaitse rindel aidata. Meil pole teist Eestimaa loodust ja ka EMA-l pole muud tuge, kui ainult Teie tahe meie töösse uskuda ja panustada. Aastatega oleme kasvanud suuremaks ja tugevamaks. Ainuüksi see asjaolu, et Keskkonnaamet võttis EMA Keskkonnaameti kliendinõukodade töörühma, on märgilise tähendusega. “Kliendinõukojad on koostöövorm, mille kaudu saab Keskkonnaamet kui keskkonnapoliitika rakendaja arutada koos oma oluliste partneritega keskkonnavaldkonnaga seotud tegevussuundi ja lahendusi.” EMA-d esindab Mati Sepp Eluslooduse töörühmas. 

Ma arvan, et me kõik soovime ja tahame, et meil oleks hea elada, et meie lastel oleks turvaline elukeskkond ja meie lapselapsed saaksid lõpuks aastal 2050 tänada või hea sõnaga meenutada, et oleme teinud kõik meist oleneva, et looduskeskkond säiliks. 

Selleks, et aastal 2050 oleks rohkem puhast hoitud loodust kui hetkel, peame tegutsema täna, aastal 2021 ja pidevalt ning suure usuga panustama sellesse, et loodus säiliks.

Eesti Metsa Abiks kogub annetusi selleks, et päästa ja kaitsta Eestimaa loodust meie kõigi jaoks ja mõistagi, et lõpuks sünniks tasakaal, millest oleme puudust tundnud juba üle 15 aasta. 

Sina saad olla see julge koos teistega, kes annetab Eestimaa metsade ja looduse jätkusuutlikkuse heaks, ole meie püsiannetaja ja päästame koos meie ühise looduse ja lõpuks ka planeedi kliimakriisist. See on meie kohustus järeltulevate põlvede ees, me peame tegutsema nüüd ja kohe.

Tee annetus metsade ja meie laste heaks: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

 MTÜ EESTI METSA ABIKS 

 EE667700771002643778

Tekst ja Foto: Mati Sepp

Share on facebook
Share

Teised uudised