Kahele Eesti erakonnale ei lähe korda, mida suurem osa Eesti ühiskonnast raiemahu teemast arvab. Turu-uuringute ASi uuringu järgi pooldab 63 protsenti Eesti elanikest raiemahu vähendamist riigimetsas.1
Sotsiaaldemokraadid toetavad selgelt rahva tahet. Reformierakond üritab kuidagi vaikselt seda eirata ja Isamaal on julgust üsna otse näidata, kelle poole nad hoiavad. Isamaad ja Sotsiaaldemokraate ma tunnustaks just selle eest, et nad on läbipaistvad oma otsuse suhtes, aga looduskaitsjana on mul mõistagi kahju, et Isamaa on kaldunud metsandussektori poole. Siis on meil Reformierakond, EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) ja Keskerakond, kes on ka poole valinud, aga varjavad seda ühiskonna eest üsna kiivalt. Kaja Kallase neutraalne seisukoht raiemahtude langetamise küsimuses ei tulnud minule isiklikult üllatusena. Minuni juba oli jõudnud info, et Isamaa on raiemahu langetamise vastu ja Reformierakond jääb küsimuses neutraalseks ning Sotsiaaldemokraadid toetavad langetamist ehk siis oma inimest selles küsimuses.
Huvitav on ka jälgida opositsioonierakondade suhtumist sellesse, et Kaja Kallas jäi neutraalseks. Kohe kui Kaja mingi prohmaka teeb, on EKRE tal koos Keskerakonnaga kõri kallal, aga nüüd täielik vaikus, nagu midagi poleks olnud, kuigi lärmi tegemise ruumi oleks justkui palju. Ilmselgelt sobis otsus opositsioonile ning targem on teemast suure kaarega mööda kõndida ja oodata uut teemat, kus saab rahuga tõmmata peaministri kallal ilma, et peaks ise midagi selgitama hakkama. Erakonnad teavad väga hästi, et metsa teemast tuleb suure kaarega eemale hoida. Las rahvas lööb lärmi, sest nemad, otsustajatena, sinna oma nina ei topi. Isamaa seisab metsatööstuse eest, sotsid saavad oma looduskaitselise tiitli ning ülejäänud erakonnad säilitavad „neutraalse näo”. Sisuliselt tagatakse sedasi ka kindel olukord, et poliitilistes debattides ajakirjandusmaastikul seda teemat ei arutata.
Ma polnud veel oma infole kinnitust saanud, et Reformierakond ja Isamaa selliselt käituvad, kui läksin Tallinnasse, 300-le põhikooli lapsele kõnelema elurikkusest ja kliima kriisist. Aga olles saali ees ja vaadates neid rõõmsaid ja elevil olevaid noori (Eesti tulevik) tuli mul klomp kurku. Jah, ma natuke pelgasin seda esinemist, aga süda tilkus samas ka täiega verd, kuna tean, et meie põlvkond varastab nende tuleviku arvelt nende elukeskkonda ja enamus poliitikuid ei liiguta lillegi. Lapsed jäid väga rahule esinemisega ja sain suure aplausi, kuigi tunnen ise ka ennast süüdi, et pole olnud veel piisavalt edukas, et saada looduse hävitamine Eestis seisma, vaid oleme looduskaitses suutnud ainult kõige hullema viie aastaga ära hoida.
Kool kuulub UNESCO ühendkoolide võrgustikku ja Eesti Metsa Abiks oli kutsutud kõnelema elurikkusest ja kliimakriisist. Nad pakkusid ka tasu esinemise eest. Kuigi meil on hädasti majandusliku tuge vaja, siis lastele esinemise eest me tasu ei võtnud. Katsin kõik kulud oma isiklikust rahast, sest EMA-l pole lihtsalt võimalik kõiki kulusid katta, mis minu tööga kaasnevad.
Ma olen sügavalt pettunud meie poliitikutes ja see tunne süvenes peale lastele peetud üritust. Kas tõesti on valdav osa meie poliitikud nii külma südamega inimesed, et neile ei lähe korda meie noorte tulevik? See, et nad loodusväärtusi hindavad ainult läbi raha, oli selge juba ammu, aga valus on ikkagi, kui peab tõele näkku vaatama ja tõdema, et meie laste tulevik on tume.
Järgnes keskkonnatunnustuste üritus2, kus keskkonnaminister tundus olevat löödud ja seda oli kuulda ka tema kõnest, kui jagati välja auhinnad keskkonnateole ja mõjuisikutele. Keskkonnaminister oli üsna terve õhtu läbi tõsises meeleolus. Minulgi polnud eriti rõõmsat tuju, sest olin tulnud laste juurest, kaasas suur emotsionaalne pagas. Olla glaamuurist ja sätendusest üleküllatud saalis inimestega, kes suudaks kõike muuta, tegi emotsionaalselt selle olukorra veelgi raskemaks. Kõik tundusid nii õnnelikud ja rahulolevad enesega, et nad on kutsutud sinna üritusele ega mõelnud sellele, mis hinnaga see kõik tuleb. Ütlesin teisele EMA liikmele, et minule sellised säravad üritused ei istu ja tahan metsade keskele tagasi, ning kui ametlik osa lõppes, alustasin kolmetunnist teed koju oma laastatud metsade keskele, kus ma vähekesegi ennast veel hästi tunnen.
Ma siiralt loodan, et erakonnad ja ametnikud võtavad üks päev julguse kokku ja seisavad Eestimaa looduse ja meie laste tuleviku eest, sest rahaga saab teha ka palju head. Ei pea ainult külvama hävingut. Looduses saab toimetada ja majandada hoolivamalt ja jätkusuutlikumalt, lihtsalt tarkust ja tahet on vaja, et õppida seni tehtud vigadest!
- https://www.err.ee/1608806557/valitsuses-puudub-uksmeel-kas-raiemahtu-vahendada-voi-mitte
- https://envir.ee/uudised/keskkonnaminister-tunnustas-silmapaistvaid-keskkonnategusid-ja-tegijaid
Eesti Metsa Abiks on liitunud Annetuste kogumise hea tavaga: (https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/). Oleme ka tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirjas.
Vormista võimalusel püsitoetus või ühekordne annetus siin ja iga panus loeb: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/
LHV: EE667700771002643778
Swedbank: EE852200221076735900
SEB: EE481010220291482223
Foto: ÜLETAMATUID RASKUSI POLE OLEMAS! – ütlesin lastele ettekande lõpetuseks koos selle fotoga, “elurikkusest ja kliima kriisist” kõneledes. Ainult julget tahet on vaja!
