Millal? 2.07.2020
Miks? Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõus: ”Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus, sh võetakse kaitseala kaitse alla juhul, kui see on vajalik loodus- ja linnudirektiivi rakendamiseks. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise ja looduskaitsealana kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, haruldus ja loodusdirektiivi rakendamine.”
EMA pani ette täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja alal leiduvate Natura elupaikadega ja Loodusdirektiivi liikidega, samuti kaitseala piire laiendada, tuues muu hulgas põhjenduseks Euroopa Liidu elurikkuse strateegia, mille järgi tuleb järgmise kümne aastaga kaitsealuse maa pindala viia vähemalt kolmekümne protsendini. Ka leidis EMA, et alasse kuuluvat niiduala ei peaks laskma võsastuda, vaid tuleks pigem hooldada pool-loodusliku kooslusena. EMA avaldas oma rõõmu looduskaitseala laienemise üle, kuid leidis, et parema kaitstuse huvides vajavad osad loodusväärtuslikud alad ka suuremat puhverala, vältimaks nende kahjustumist raietest ja servaefektist.
Mis seisus asi on? Kahe välja pakutud liigi kaitse-eesmärkide hulka lisamist peeti põhjendatuks. Ühe ala puhul, kuhu pidasime vajalikuks kaitseala laiendada, oli kaevandusluba juba välja antud, ning KeA märkis, et tegu oli poliitilise otsusega, et tagada Rail Balticu ehituseks vajamineva liiva ja kruusa varustuskindlus. Pärnumaal olevat nii liiva kui kruusa varud napid.
