Põhjus, miks arvame, et see on täiesti uus pesa, tuleb asjaolust, et pesa pole ametlikult mitte kusagil kirjas ja kaitse sellele hetkel puudub. Leiust on teavitatud ka MTÜ Kotkaklubi:
„LEIDSID SUURE RISUPESA?
Teateid kotkaste ja must-toonekure vaatlustest või suurtest risupesadest ootame aadressil klubi@kotkas.ee. Kriitilise tähtsusega teadet võib edastada telefoni teel Kotkaklubi maakondlikule kontaktisikule.
PREEMIA KOTKA VÕI MUST-TOONEKURE PESA LEIDJALE
Kotkaste ja must-toonekure kaitse edendamiseks julgustame maaomanikke, metsandusega seotud inimesi, jahimehi ja teisi teada andma suurtest risupesadest metsas. Need võivad olla kotkaste või must-toonekure pesapaikadeks. Riikliku kaitse alla võetava kotka või must-toonekure pesa leidjat tunnustame preemiaga, mille suuruseks on 80 eurot. Preemiat ei maksta juba Keskkonnaregistrisse kantud pesade leidmise korral.
Teates palume edastada järgmised andmed:
· Leitud pesa asukoht võimalikult täpselt (soovitatavalt koordinaadid)
· Võimalusel foto leitud pesast ja pesametsast
· Kotka ja/või must-toonekure vaatlus(koht) ning vaatluse kirjeldus (linnu tegevus, lennusuund jm) ja võimalusel foto linnust
· Teataja isiku- ja kontaktandmed (nimi, e-post, tel. nr)
Teadete menetlemine – Leitud pesad kontrollitakse üle Kotkaklubi liikmete poolt ja määratakse pesa omanik – kui pesa on asustatud ja pesa asustava liigi määramine on võimalik. Seniteadmata kotkaste ja must-toonekure pesade andmed edastatakse Keskkonnaametile, kes kannab need Keskkonnaregistrisse. Riikliku kaitse alla võetava kotka või must-toonekure pesa leidjale preemia maksmise otsuse teeb Kotkaklubi juhatus.” Kotkaklubi https://www.kotkas.ee/preemia/preemia-must-toonekure-voi-kotka-pesa-leidjatele
Lisaks merikotka pesale olen lähikuudel leidnud esindusliku kuklaste koloonia. Keskkonnaamet hindas uue avastuse suuruseks ca 110 pesa, mis on muljetavaldav, ja needki polnud ametlikult kellegile teada. Sellised suurejoonelised leiud EMA tööd tehes teevad südame soojaks ja kindlasti on ka RMKl väga hea meel, et nende maalt on leitud uus kaitset vajav merikotka pesa. Ideaalis vähemasti võiksid RMK töötajad samasuguses vaimustuses olla nagu seda olen mina. Reaalsus võib siiski kohati erineda ideaalsest maailmast, kuna iga kaitset vajav liik tähendab RMK jaoks vähem raiumise võimalusi.
Pesa asub küll kunagisel lageraie langil, üksiku haava otsas, aga see on piirkonda arvesse võttes paljuski väljapääsmatu lahendus, sest ega seda vanametsa ca 1500 hektari ulatuses RMKl siin säilinud väga polegi – üksikud killud, mis peagi maha lähevad. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesametsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120-130 aastat. Pesa ehitab lind meelsamini männikutesse ja pesapuuna eelistabki peamiselt mändi ja haaba. Kuigi ca 10 % liigi pesadest asub lageraielankide säilikpuudel, siis sealne madalam keskmine produktiivsus tõestab, et jätkusuutliku asurkonna püsimiseks on vajalikud vanad metsad. Minu lapsepõlves oli see piirkond võimas vana metsamassiiv, mis nüüdseks on üks noorendike ja lageraiete rägastik ning leida sealt veel kaitset vajavad merikotkad, on omaette ime.
Merikotka paar on olude sunnil leppinud pesa ehitamisega lageraielangile, sest mis neil muud üle jääb. Riskid pesa üksiku säilikpuust haava otsa tehes on suured, sest iga torm võib üksiku haava ümber keerata ja kogu pesitsuse nässu keerata.
Loodame, et nii dramaatiline see saatus uuele pesale ei saa olema ja et pesas sirguvad suureks noored kotkad, kes rikastavad Eestimaa loodust oma olemasoluga. Minu jaoks on see teine merikotka pesa leid EMA tööd tehes. Eelmises leiu pesas sirgus suureks kaks kotkast.
Pesasid ma spetsiaalselt ei otsi, leitud pesad on EMA tööga kaasas käivad juhuleiud, aga kui ikka mööda metsasid kogu aeg aastast aastasse tallata, siis varem või hiljem ikka leiad miskit ainulaadset ja haruldast. Eestis pesitseb praegu ca 290-330 paari merikotkaid, kelle teadaolevad pesapaigad on kõik kaitstud, kuid hinnanguliselt kolmandiku asustatud pesade asukoht on teadmata. Kokku mahuks Eestisse elama umbes 500 paari merikotkaid, et pool maad on veel minna.
Merikotkaid ohustab Eestis pliid sisaldava laskemoona kasutamine (jahimehed saaks tahtmise korral probleemi jäädavalt kõrvaldata, aga tahe ja teadmine, et plii on ülimürgine metall, ei ole jahimehi pannud loobuma pliimoona kasutamisest – valdavalt majanduslikud põhjused, miks probleemi ei lahendata). Probleemiks on ka keskkonnamürgid, kasvõi põldudele laotatav mürk. Lisaks on suureks probleemiks sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine ning hukkumine elektriliinides, teedel, tuuleparkides. Ülimalt oluline on tõhusalt rakendada üldisi kaitsemeetmeid – vähendada plii ja muude keskkonnamürkide jõudmist loodusesse ning tuuleparkide, uute elektriliinide ja maanteede planeerimisel arvestada sellega, et need paikneksid merikotka elupaikadest piisavas kauguses.
Merikotkad on Eestis paigalinnud ja vanalinnud püsivad pesitsus territooriumitel enamasti aastaringselt. Merikotka saak on peamiselt kala, kuid ka veelinnud ja harvem imetajad. Saagi koosseis erineb sõltuvalt pesitsusalast, aastaajast ja saakobjektide kättesaadavusest. Talvel on merikotkas suures osas saprofaag, kes toitub nii surnud imetajatest, veelindudest kui kaladest.
Alates jaanuarist hakkavad linnud sagedamini pesade juures käima ja pesi kaunistama. Pesitsevad paarid teevad mängulendu juba alates jaanuarist ja see kestab kuni märtsini. Munemise alustamine sõltub kevadiste soojade ilmade saabumisest ja külmadel varakevadel alustatakse pesitsemist kuni paar nädalat hiljem. Merikotka veebikaamera pessa muneti aastatel 2009, 2010, 2013 ja 2016 esimene muna vahemikus 8. – 21. märtsil (veebikaamera). Kurnas on 1-3 muna ja need munetakse 2-3 päevaste vahedega.
NB! Pesitsemine käib täie hooga!
Lõpetuseks soovib EMA meeskond südamest tänada kõiki inimesi, kes EMA tööd toetavad. Tänu inimeste toele on EMA töö võimalik ja merikotka pesa leidki sai võimalikuks toetajate abile. (Selleks, et metsa jõuda, tuleb osta kütust, ja kui vahendeid pole, siis ei ole ka võimalik metsas vaatlusi teha). Südamest suured tänud kõikidele EMA toetajatele!
EMA meeskonna arvates on antud leid igas mõttes meie kõigi ühine leid!
Foto: Kotkast ( Kristiina)
Tekst: Mati Sepp
