loader image

Nopped Metsanduse Arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõust.

Metsanduse arengukava 2030 KSH “Viimastel aastatel on intensiivistunud raiesurve kaitsealade piiranguvööndites (sealhulgas ka Natura 2000 aladel asuvates metsaelupaigatüüpides)11, mis võib seada ohtu kaitsealade (sh Natura võrgustiku alade) kaitse-eesmärkideks olevate liikide ja metsaelupaigatüüpide seisundi ning säilimise. Seega on vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus metsade majandamine võib seada ohtu kaitseala eesmärgid või avaldada ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 alade eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide seisundile.“ 

Lisan, et MTÜ Eesti Metsa Abiks on korduvalt juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu samale probleemile, milleni nüüd jõudis ka Metsanduse arengukava 2030 KSH strateegiline hindamine. Kaitse-eeskirjad pole piisava rangusega ja seetõttu oleme teinud ka hulganisti parandusettepanekuid kaitse-eeskirjade osas Keskkonnaametile, et välistada elupaigatüüpide ja liikide seisundi jätkuvat halvenemist kaitsealadel. Karm tõde on see, Keskkonnaamet on pea kõik EMA ettepanekud tagasi lükanud ja jätkanud kaitse-eeskirjade leevendamisega, mis soodustavad ulatusliku raie tegevust kaitsealadel. Üks näide tagasi lükatud tööst: https://www.facebook.com/EestiMetsaAbiks/posts/1138915930020907 

Keskkonnaametil elab omakorda kukil Keskkonnaministeerium, kes nõuab leebeid kaitse-eeskirja koostamisi ja raiete läbiviimise lubamist kaitse-eeskirjade kaudu: https://www.ohtuleht.ee/1055405/see-mida-erametsaliit-arvab-on-meie-majas-vaga-oluline-looduskaitsealade-sundi-ja-surma-suunab-salaparane-komisjon 

Eestimaa Looduse Fond on teinud 2021 aastal ülevaate: “Metsaelupaikadega kaitsealade kaitse-eeskirjades on raiepiiranguid viimase kümne aasta jooksul oluliselt rohkem

leevendatud kui rangemaks muudetud. Eestis on 248 sellist Natura 2000 loodusala, kus kaitstakse vähemalt ühte loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpi ja mille kaitsekord on kaitsealade koosseisu kuulumisest tulenevalt sätestatud kaitse-eeskirjaga. Nendest 104 ala kaitse-eeskirja on kas viimati muudetud või esmakordselt vastu võetud pärast 2010.aastat. 104 ala kaitse-eeskirjast on raiepiiranguid muudetud leebemaks 58 juhul ehk nende alade raiumine muutus perioodil 2011–2020 varasema kaitsekorra või uute eeskirjade puhul 2010. aasta tüüptingimusega võrreldes lihtsamaks. Raiepiiranguid muudeti rangemaks 12 kaitse-eeskirjas ning jäeti suuresti samaks 34 juhul. Raiepiirangute muudatuste mõju raiesurvele ilmestavad ka konkreetsemad näited: näiteks kui Lahemaa loodusala kaitset reguleerivasse Lahemaa rahvusparki väljastati perioodil 2011–2014 79 lageraieteatist, siis pärast 2015. aasta raiepiirangute leevendamist väljastati perioodil 2015–2018 lageraieteatisi juba 667.” 

Metsanduse arengukava 2030 KSH strateegiline hindamise dokument pole aga miskit sellist, mida Keskkonnaministeerium saab täitsa eirata. Antud dokumendi rahaline väärtus on 102 555 eurot. Loodame, et see dokument ei saa lihtsalt ajaloo osaks vaid omab ka mingit kasutegurit Eesti ühiskonnale ja loodusele. Hinnalist dokumenti saab lugeda siit: https://envir.ee/media/7237/download

Antud dokumendist leiab veel teisigi õiglaseid järeldusi, millesse pole ametnikud siiani piisava tõsidusega suhtunud: “Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900 hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril.”

Omalt poolt täpsustan, et valikraie osakaal on üliväike turberaie omast, kuigi valikraie meetod on kõige loodussäästlikum raieviis. Kui 2019 aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril siis RMK panus oli sellesse turberaiena 199 ha ja valikraiete lahter üldsegi puudub. Seega eramaaomanikud on märksa looduslähedasemate raiete usku kui on seda RMK. Nende enda 2019 aasta andmed leiab siit: https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2019_EST.pdf 

Järgnev osa on karm tõde: “Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide elupaigad) võivad sattuda raiesse. SMI 2014–2018 andmestiku järgi asus 65% elupaigatüübiväärilistest metsadest väljaspool ametlikult registreeritud elupaiku, mis tähendab, et metsaelupaikade seire ei kata suurt osa elupaigaks sobivaid metsi, ning samas, on veel metsaelupaigaväärtuslikke metsi, mida saaks täiendavalt elupaikadena arvele võtta.” 

Eesti Metsa Abiks on saanud korduvalt infot, et liigi uuringuteks puudub riigil raha ehk sisuliselt ei nähta loodusväärtuste kaardistamist poliitiliselt olulise eesmärgina ja see olukord omakorda võimaldab Eestis, kasvõi kotka pesasid maha raiuda. Või VEP alasid raiuda. Siim Kuresoo ELF “2010-2019 on riigimetsas raiutud 5700 hektarit vääriselupaiku, ilma et neid oleks enne arvele võetud.”  https://www.postimees.ee/7539944/otse-postimehest-siim-kuresoo-metsatoostuse-huvides-tehtud-otsused-maksavad-kinni-maksumaksjad 

RMK-l on pool miljardit eurot jaotamata kasumit pangakontole kuhjunud, mis on teenitud valdvalt raiumise teel. Seda raha saaks teoreetiliselt kasutada olukorra parandamiseks, näiteks viies läbi Eestis põhjalik liikide ja metsaelupaikade uuringud, kasutades sõltumatute osapoolte teenuseid. Sõltumatuid seetõttu, et EMA-l on laekunud korduvalt infot VEP alade kohta, mida mingil põhjusel pole RMK määratud töötajad suutnud tuvastada. Sõltumatud osapooled leiaks kindlasti ka raiesse määratud eraldustelt VEP alasid, kus neid RMK sõnul ei leidu. Samas üks RMK töötaja tunnistas ausalt mulle, et ta ei soovigi kõiki VEP alasid leida, kuigi saab selle eest palka.

Selline lühike kokkuvõtte, kuig jõudsin ainult 16 lehekülge 143 leheküljelisest dokumendist läbi töötada ja analüüsida. Juba praegu võib öelda, et Eestis on asjad loodushoiuga väga halvasti. Metsanduse arengukava 2030 KSH strateegiline hindamise dokument annab sellest kohe alguses ülevaate, et muutust on metsanduses vaja kohe. Arvatavasti ootab seda dokumenti edasi lugedes jutt, et metsandus on määravalt tähtis sellisel kujul, aga algus on siiski EMA leide ja uuringuid kinnitav.

Foto on ühest hiljutisest juhtumist, mida hetkel uurin ja millest kirjutan peagi pikemalt. Eesti Metsa Abiks kontrollreidile vahele jäädes oli esimene reaktsioon metsanduse poolelt EMA  metsanduse- ja looduskaitse ekspert (mind) läbi peksta juhtumi avastamise eest. Õnneks olen siiski piisavalt elukogenud ja oskan vältida ohtlike olukordade eskaleerumist. Olin küll üksi kolme vastu, aga tulin tervena metsast välja. Looduskaitsega tegelemine on ohtlik ettevõtmine ka Eestis ja seda ei tohi kunagi ära unustada. Kahjuks ei ole kõik inimesed mõistlikud.

Toeta MTÜ Eesti Metsa Abiks tööd: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

MTÜ EESTI METSA ABIKS

LHV: EE667700771002643778

Swedbank: EE852200221076735900

SEB: EE481010220291482223

Share on facebook
Share

Teised uudised