Eesti Metsa Abiks (EMA) viimane palve RMK lahkuvale juhile Aigar Kallasele
Aigar Kallase juhtimise all on RMK maha raiunud vähemalt 5700 hektarit kaardistamata vääriselupaikasid ja teadmata arvul I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikasid. Tõenäoliselt räägime kümnetest tuhandetest hektaritest loodusväärtustest läbi aastate, mis Aigar Kallase juhtimise läbi on aastasadadeks, kui mitte igaveseks, hävitatud.
Kätte on jõudnud aeg, kus Aigar Kallase üle viieteistkümne aasta pikkune tööaeg on lõppemas, uus juht Mikk Marran võtab RMK juhtimise novembri alguses üle.
Seoses sellega edastas EMA Aigar Kallasele kirja, kus palume, et RMK juht lõpetaks oma tööaja ühe heateoga ja peataks RMK poolse I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade maha raiumise.
***
EMA poolt edastatud kiri:
Lugupeetud Aigar Kallas
Eesti Metsa Abiks MTÜ pöördub teie poole murega, mis on seotud I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade maharaiumisega.
RMK on rakendanud ulatuslikku lageraiemajandust I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades, mis on kaasa toonud liikide halveneva käekäigu ja aidanud kaasa metsatööstuse ärimudeli kasvule.
Oleme teadlikud, et teie nägemus on olnud algusest peale see, et RMK peab olema nn “rahamasin”. Kurvastusega peame tõdema, et sellesse “rahamasinasse” on suunatud ka kaitsealused liigid.
Tänasel päeval, kui olete oma tööaega RMK juhatuse esimehe ja juhina lõpetamas, pöördume teie poole palvega, et heastaksite aastatega tehtud kahju looduskeskkonnale. Palume, et peatate oma viimastel tööpäevadel RMK raied I ja II kaitsekategooria liikide elupaikades. Nii annate oma töökarjäärile sümboolse ja looduskeskkonna jaoks positiivse lõppnoodi.
Oleme veendunud, et RMK-l on võimekus kindlaks teha, millised täpselt on I ja II kategooria liikide elupaikadesse võetud raieteatised, aga saame vajadusel sellega ka abiks olla. Oleme teinud ka Keskkonnaametile selgitustaotluse, kui suur probleem see nende hinnangul on, millised on täpsed andmed ja saame vajadusel selle info ka teile edastada. Samas eeldame, et teil on RMK siseselt ülevaade olemas, kus kaitsealuste liikide elupaigad asuvad ja kuhu on võetud raieteatised.
Te olete olnud metsatööstusele abiks juba üle 15 aasta, nüüd on aeg abikäsi ulatada ka looduskeskkonnale.
Oleme ette tänulikud ja jääme ootama tagasisidet.
***
Aigar Kallas pole veel kirjale vastanud!
Lisainfo:
Mati Sepp
Eesti Metsa Abiks (EMA)
looduskaitse- ja metsanduse ekspert
mati@eestimetsaabiks.ee
5393 6991
Foto: Kõik metsakuklased on Eestis alates 1958. aastast looduskaitse all. Praegu kuuluvad nad III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistusse.
Kõik metsakuklased on seotud puistutega (RMK raius selle puistu kahjuks maha ja Natura 2000 ala). Nad ehitavad kuhilpesi, mis on otsekui okastest, raokestest ja okaspuude vaigust linnad. Pesa lael ja ümber näeme toimetamas vaid väikest hulka selle „linna“ elanikest.
Metsakoosluse osana on metsakuklastel täita tähtis roll. Kahjuritest toituvad kuklased on metsa efektiivne kaitsemeede – oma suure biomassiga (kuni 300 kg/ha) on nad metsakahjurite kollete tõhusad allasurujad. Lisaks on kuklased orgaanika lagundajad, mulla tekitajad, seemnete levitajad ja metsa uuenemisele kaasa aitajad. Vastsetele õietolmu kogudes tolmeldavad kuklased metsa- ja rabataimi.
