loader image

Suur osa Eesti ühiskonnast ootab mõistvat suhtumist nii looduskaitselt kui ka metsandussektorilt.

Eesti ühiskonna ootusi on kaardistanud Turu-uuringute AS uuring, mis näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. See annab suunise uuele Valitsusele, kuhu suunda peaks edasi liikuma metsa ja keskkonnakaitse teemadega. Kui küsida, kas Eestis peab metsa majandama, siis tulemus oleks jällegi arvatavasti sama. Valdav enamus toetab metsamajandamist ning fookus laskub lõpuks ainult sellele, millistes mahtudes metsa peaks majandama.

Siiani on 10 aasta keskmine raiemaht püsinud 10,7 miljon tihumeetri ringis ja kui lähtuda ühiskonna enamuse ootusest, mida Eesti metsaga peale hakata, siis tuleb RMK raiemahtu kärpita. Kärbete tegemine on eeldatavasti paljudele osapooltele üsna valulik tegevus ja vajab hoolega läbimõtlemist, aga kärpeid on vaja teha, et tulevikus oleks turvalisem elada. Etteruttavalt pakun, et raiemahtu langetades tuleb võtta arvesse metsade olukorda ja ka seda, kuhu me soovime jõuda metsa ökoloogilise poolega ja millised ootused paneme metsandussektorile. Puhkemetsade ja metsakooslustes elavate liikide kadu meist vaevalt keegi soovib ja küttepuude eest ennast vaeseks maksta samuti. Seega on vaja leida toimiv tasakaal erinevate poolte vahel ja hakata tegema koostööd. 

Kuid esmalt peame suutma aktsepteerida olukorda ühtselt nii looduskaitses kui metsanduses, et raiemahu langetus on möödapääsmatu. Loodan,et me ei hakka juba viis aastat käinud vaidlust jällegi uuesti üles kruttima vaid lähtume raiemahu langetuse kohetsest vajadusest, millele viitab ka metsa statistika, milles üha enam peegeldab vastu murettekitavat olukorda meie enda Eesti metsades. Metsade tagavarast on viie aastaga kadunud 26 miljon tihumeetrit, kuigi ametiasutused on meile kogemata aastaid “tõe pähe” kõnelenud, et metsa kasvab rohkem juurde kui raiutakse. Õnneks on selgus nüüd käes ja valus tõde on see, et metsas olevat mahumassi jääb aina vähemaks. See toob enesega kaasa nii ökoloogilisi kui ka majanduslike probleeme, millel ei saa lasta areneda omasoodu.

Raiemahu langetuse vajadusele viitab ka majandusmetsade kiire noorenemine, mille kohta MTÜ Eesti Metsa Abiks tegi teabepäringu Keskkonnaagentuurile ja selgus, et aastal 2010 majandatava metsa keskmine vanus oli 54 aastat ja  2021 majandusmetsa keskmine vanus on kukkunud 49 aastale. Mets nooreneb nagu langev kivi ja varem või hiljem jõuab põhi kätte. Sealt edasi pole juba puhtalt seaduslike piirangute tõttu enam olulisel määral mõeldav lageraiega metsa langeda ja seda momenti, kui majandatav raieküps mets on sisuliselt otsas, ei taha kogeda keegi meist. Kindlasti mitte ka metsatööstus. Lisaks me pole nii rikkad, et Euroopa Liidule maksta trahve selle eest, et me loodust ei suutnud hoida. 

Eestlased on tark rahvas. Oleme näinud läbi aegade vett ja vilet. Nüüd on aeg, mil  tuleb see tarkus rakendata metsade hoidmisesse ja majandamisesse, et me esivanemad saaks meie üle uhkust tunda. 

Eesolevaid faktilisi ja emotsionaalseid argumente arvesse võttes, tuleb leppida nii looduskaitsel kui ka metsatööstusel asjaoluga, et raiemahud tuleb tuua allapoole. Looduskaitsel on seda lihtsam seedida kuna oleme seda ju soovinud, et raiemahud tuleks alla. Metsatööstuse pool on jällegi keerulisemas seisus. Usun siiski, et nad saavad hakkama ning mõistavad olukorra tõsidust. Väiksem raiemaht tagab metsandusele pikaajalise jätkusuutlikkuse. Arvan et kui vähegi tahet on,  suudetakse suure eesmärgi nimel taluda lühiajaliselt tekkivaid ebamugavusi. Irooniliselt öeldes peaks metsatööstus leppima asjaoluga, et kvantiteedile üles ehitatud metsandus peab liikuma rohkem kvaliteetsele metsandusele. Seda ei ütle ma ausalt pelgalt irooniast vaid põhinedes oma 13 aasta pikkusele töökogemusel metsandussektoris. Parandada on vaja metsakasvatust ja muudki. Selleks on vaja ka omajagu julget pealehakkamist metsanduse seest ning ka oskust kuulata teisi osapooli. Kuulata kõiki osapooli peab suutma ka looduskaitse. Meeldib see meile või mitte, aga see on vajalik lahenduse poole liikumisel. Kuid silda kahe osapoole vahel ei saa ehitada ainult üks osapool. See tahe peab olema mõlemal.

Looduskaitse poolelt saab arvatavaks komistuskiviks raiemahu langetusel kindlasti olema see, kui palju peaks raiemaht langema. Oluline on siinkohal looduskaitsel olla mõistev ka Eesti ühiskonna suhtes, et me ei nõuaks emotsioonidest lähtudes liiga palju. Eesti majandus ei kannata välja reservaati ja seda vist keegi väga ametlikult pole kunagi ka soovinud. See soov tuleks bumerangina otse tagasi looduskaitse hoovile kui me pilli lõhki ajame. 

MTÜ Eesti Metsa Abiks lähtudes looduslähedaste teadlaste soovitustest ja võttes arvesse, ökoloogilist poolt, süsiniku sidumise vajadust, eramaaomanike huvesid ja looduskeskkonna üsna täbarat olukorda ning ka metsatööstuse eksisteerimise vajadusliku olemasolu, on jõudnud raiemahu numbrini, mis peaks aitama meil aastani 2030 ära elada külg külje kõrval. Uuendusraiete maht 5 miljon tihumeetrit ja lisaks 2 miljon tihumeetrit hooldus raied juurde ehk siis kokkuvõtlikult 7 miljon tihumeetrit.

”7 mln tm hindas Eestile sobivaks raiemahuks ka seni ainus ja kõige põhjalikum töö, mis korraga vaatas kultuurilisi, ökoloogilisi, sotsiaalmajanduslikke ja kliimamõjusid (SEI raiestsenaariumite analüüs aastast 2020).” Aveliina Helm, ökoloog ja looduskaitseteadlane.

Minu palve kõigile osapooltele, et tunnistame metsas asetleidvat probleemi ja alustame RMK raiemahtude langetamisega. Loome arutelu, kuidas taastada metsades olukord selliseks, et hundid söönud ja lambad terved! 

Sinisilmne, nagu ma tükin alati olema, loodan südamest, et uus verivärske Eesti Valitsus ei vea Eesti rahvast alt metsa küsimuse osas. Et keskkonnaminister Madis Kallas aitab osapooltel ehitada koostöö silda ja arvestab kõigi osapoolte huvidega ja eksistentsiga. Opositsioonile soovin edu ja käituge riigimehelikult! 

Tänan omalt poolt veel MTÜ Eesti Metsa Abiks meeskonda, kes on ohverdanud oma isikliku elu, et liiguksime lahenduste suunal – looduskaitsjate elu on raskem kui metsatöö – võin seda öelda kätt südamel hoides, sest olen oma elus tegelenud mõlemaga. Loodan, et Eesti ühiskond mõistab ka metsameeste muresid ja kõik koos leiame lõpuks lahenduse. Eesmärk on praakida kogu süsteemist välja omakasu peal väljas olevad inimesed ja ettevõtted. 

Aitäh, kes vaevusid lugema ja kaasa mõtlema Eesti looduse käekäigule. Loodame, et uus keskkonnaminister suudab ühendada erinevad osapooled ühtselt tööle.

MTÜ Eesti Metsa Abiks tegevus põhineb kodanike toetusel:

Kasutatud allikad, millest võtsin mõtteid postituse kirjutamiseks:

1. https://elfond.ee/uudised/uuring-aprill-2022

2. https://www.postimees.ee/7564977/dokument-koalitsioonilepe-sai-kinnitatud-fookuses-on-kaitse-eestikeelne-haridus-ja-toimetulek?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7564977&fbclid=IwAR0H2xDExDR3T3QV0wasfv1SI3TEBZSuaiLRsZ-eky_QPz37QZu8EBSOKg0

3. https://www.postimees.ee/7557746/eesti-on-co2-kohustusega-hadas-uleraie-mitte-brusseli-kiusamise-parast 

4. https://www.facebook.com/photo/?fbid=5643870885644910&set=a.150842804947773

5. https://www.eestimetsaabiks.ee/

Share on facebook
Share

Teised uudised