{"id":5164,"date":"2019-04-01T01:01:20","date_gmt":"2019-04-01T01:01:20","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=5164"},"modified":"2021-10-01T19:30:38","modified_gmt":"2021-10-01T19:30:38","slug":"5164-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/","title":{"rendered":"RAIERAHU INFO + KKK"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"5164\" class=\"elementor elementor-5164\" data-elementor-post-type=\"page\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-57ae6a70 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"57ae6a70\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-2ce67389\" data-id=\"2ce67389\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6de15aa5 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"6de15aa5\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright is-resized\"><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/lesnoipokoi\/\"><img decoding=\"async\" class=\"wp-image-5983\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/russian-federation-flag.gif\" alt=\"\" width=\"41\" height=\"28\" \/><\/a>\n\n<\/figure>\n<\/div>\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright is-resized\"><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/bird-peace\/\"><img decoding=\"async\" class=\"wp-image-5901\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/51uAgI-ZyBL._SX425_.jpg\" alt=\"\" width=\"44\" height=\"26\" \/><\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright is-resized\"><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/metsarauha\/\"><img decoding=\"async\" class=\"wp-image-6013\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/finland-flag.png\" alt=\"\" width=\"46\" height=\"28\" \/><\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Korduma kippuvad k\u00fcsimused RAIERAHUST:<\/strong><\/h3>\n\n<figure class=\"wp-block-embed alignright is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio\"><\/figure>\n\n<p><br \/><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#miks\">Miks peab kevadsuvisel ajal raierahu pidama?<\/a><\/strong><\/p>\n\n<p><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#mida\">Mida teha, kui satud linde h\u00e4vitavatele metsat\u00f6\u00f6dele?<\/a><\/strong><\/p>\n\n<p><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#enamat\">Miks me n\u00f5uame Keskkonnaministeeriumilt lindude kaitseks enamat?<\/a><\/strong><\/p>\n\n<p><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#seadused\">Millised seadused toetavad \u00fcldise kevadsuvise raierahu pidamist?<\/a><\/strong><\/p>\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"miks\"><br \/><strong>Miks peab kevadsuvisel ajal raierahu pidama?<\/strong><\/h4>\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-8160\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/TEKSTIkast2.png\" alt=\"\" width=\"412\" height=\"412\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest \u00fcle saja on metsalinnud.<\/strong> <strong>Lindude pesitsemine algab enamasti m\u00e4rtsi alguses ja kestab kuni augusti l\u00f5puni. <\/strong>\u00dchel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3-4 paari linde. Loodus- ja p\u00f5lismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta.<\/li>\n<li><strong>Looduskaitseseaduse\u00a0\u00a755 l\u00f5ige 6 prim j\u00e4rgi<\/strong> on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik h\u00e4vitamine ja kahjustamine v\u00f5i pesade k\u00f5rvaldamine ning lindude tahtlik h\u00e4irimine, eriti pesitsemise ja poegade \u00fcleskasvatamise ajal.<\/li>\n<li><strong>Sellele vaatamata hukkus ornitoloogide hinnangul kevadsuviste raiet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus<\/strong> <strong>erametsades 2018. aasta kevadsuvel umbes 84 000 ja 2017. aastal 71 100 linnupoega<\/strong>. Kevadsuvised raied ja muud hooldust\u00f6\u00f6d (ntks valede niitmisv\u00f5tete kasutamine) m\u00f5jutavad ka suurt hulka teisi metsaloomi ja -liike, kelle poegade kasvatamine h\u00e4irimise t\u00f5ttu nurjub v\u00f5i kelle pojad hukkuvad metsat\u00f6\u00f6de k\u00e4igus. Kevadsuvistest raietest loobumine aitab t\u00f5kestada ka juurepessi levikut kuusikutes ja m\u00e4nnikutes, samuti on talveperioodil varutud puidu kvaliteet parem ning talvine raie kahjustab v\u00e4hem pinnast.<\/li>\n<li><strong>Linnupoegade tapmine on vastuolus nii \u00fcld\u00fchiskondlike kui ka eestlaste kultuuriliste t\u00f5ekspidamistega<\/strong>. Lindude h\u00e4irimine ja nende pesakondade h\u00e4vitamine pesitsusperioodil kiirendab juba ohtu sattunud liikide t\u00e4ielikku v\u00e4ljasuremist ning halvendab ka teiste liikide eluj\u00f5ulisust. Linnustiku kaitse ei ole ainult kohaliku t\u00e4htsusega teema, vaid globaalne, kuna suur osa pesitsevatest ja raierahu puudumise all kannatavatest lindudest on r\u00e4ndlinnud ning nende halb k\u00e4ek\u00e4ik pesitsemise ajal m\u00f5jutab kogu maailma liigirikkust.<\/li>\n<li><strong>Suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied.<\/strong> Seep\u00e4rast peatab iga s\u00fcdametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene kevadsuviseks ajaks enamiku metsat\u00f6\u00f6dest, samuti ka suuremad hooldus- ja niitmist\u00f6\u00f6d, et v\u00e4ltida lindude ja v\u00e4ikeloomade h\u00e4irimist v\u00f5i nende poegade hukkumist. <strong>T\u00e4name k\u00f5iki seadusekuulekaid ja heaperemehelikke metsamajandajad, kes austavad ja hindavad elu oma metsades ning peavad kevadsuvisel ajal raierahu!<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n<p>\u00a0<\/p>\n<p class=\"has-text-align-left\"><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#top\">Tagasi \u00fcles<\/a><\/strong><\/p>\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"mida\"><br \/><strong>Mida teha, kui satud linde h\u00e4vitavatele metsat\u00f6\u00f6dele?<\/strong><\/h4>\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/metsakaitsja-abc\/\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-8170\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/MetsakaitseABC_kodulehep2is-crop-1024x318.jpg\" alt=\"\" width=\"495\" height=\"154\" \/><\/a>\n<figcaption><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/metsakaitsja-abc\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Uuri EMA Metsakaitse ABC-d<\/a><\/figcaption>\n<\/figure>\n<\/div>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>J\u00e4lgi raiutavat ala<\/strong> ning tuvasta\u00a0alal reaalne linnu pesitsuskoht v\u00f5i \u00e4revad vanalinnud.<\/li>\n<li><strong>Informeeri raie teostajat<\/strong> faktist, et alal on k\u00e4sil lindude pesitsemine.<\/li>\n<li><strong>Dokumenteeri<\/strong> linnupesa koht\u00a0ja lindude pesitsusest informeerimine (n\u00e4iteks protsessi filmides, pildistades v\u00f5i lindistades).<\/li>\n<li><strong>Kui raie teostaja raietegevust ei peata, siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda Keskkonnainspektsiooni poole l\u00fchinumbril 1313<\/strong> juba konkreetse pesitsuse h\u00e4vitamise v\u00f5i h\u00e4irimise asjus.<\/li>\n<\/ul>\n\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#top\">Tagasi \u00fcles<\/a><\/strong><\/p>\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"enamat\"><br \/><strong>Miks me n\u00f5uame Keskkonnaministeeriumilt lindude kaitseks enamat?<\/strong><\/h4>\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignleft size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-8162\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/Tekstikast_OOTAME_MINISTRILT_RAIERAHU.jpg\" alt=\"\" width=\"441\" height=\"370\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n<p><strong>Kevadsuvisel ajal tehtavate raiete ja hooldust\u00f6\u00f6de kohta on \u00fcldiselt teada, et t\u00f6\u00f6de k\u00e4igus hukkuvad pesitsevad linnud, seep\u00e4rast aitab Keskkonnaministeerium selliseid raieid lubades kaasa looduskaitseseaduse rikkumisele. <\/strong>Metsanduse arengukava raames Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu j\u00e4rgi hukkus kevadsuviste raiet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus erametsades 2018. aasta kevadsuvel umbes 84 000 ja 2017. aastal 71 100 linnupoega (<a href=\"https:\/\/www.envir.ee\/sites\/default\/files\/kevadsuviste_raiete_voimalik_moju_metsalindudele_ja_seda_leevendavad_meetmed.pdf?fbclid=IwAR1D62uBrGobFHahKhb3Uzoi3Sht2bDT1oIuNdXMG7Y7l8ZFjsMfiDDHOEk\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Kevadsuviste raiete v\u00f5imalik m\u00f5ju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed<\/a>, Tartu, 2019, lk 21). See t\u00e4hendab, et kevadsuvisel ajal raiete lubamise n\u00e4ol on tegemist teadliku Looduskaitseseaduse \u00a755 l\u00f5ige 6 prim rikkumisega, mille j\u00e4rgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik h\u00e4vitamine ja kahjustamine v\u00f5i pesade k\u00f5rvaldamine ning lindude tahtlik h\u00e4irimine, eriti pesitsemise ja poegade \u00fcleskasvatamise ajal<\/p>\n\n<p><strong>2019. aasta 2. veebruaril p\u00f6\u00f6rdus Eesti Metsa Abiks <a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Palume_keskkonnaministeeriumilt_metsarahu-1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">avaliku kirjaga<\/a> keskkonnaminister Siim Kiisleri poole<\/strong>, paludes, et minister kasutaks oma kohast \u00f5igust raierahu v\u00e4lja kuulutamiseks, tuginedes metsaseaduse \u00a740 l\u00f5ige 10-le, mis\u00a0\u00fctleb, et vastutava ministri m\u00e4\u00e4rusega v\u00f5ib piirata loomastiku kaitseks sigimisperioodil raieid mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist 15. juunini. Minister siiski raierahu v\u00e4lja ei kuulutanud.<\/p>\n\n<p><strong>2019. aasta 29. aprillil esitas EMA selguse saamiseks <a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/EMA_p%C3%B6%C3%B6rdumine_%C3%B5iguskantslerile_loomade_sigimis-_ja_pesitsusaegsete_raiete_asjus_29.04.2019-1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">p\u00f6\u00f6rdumise \u00f5iguskantslerile<\/a><\/strong>, juhtides t\u00e4helepanu lindude pesitsusaegsete raiete riikliku lubamise vastuolule Looduskaitseseaduse \u00a755 l\u00f5ikega 6 prim, mis keelab pesitsevate metsalindude teadlikku tapmist, ja soovis selles teemas \u00f5iguskantsleri hinnangut.<\/p>\n\n<p><strong>2019. aasta mai keskpaigas, valitsuse vahetuse j\u00e4rel esitas EMA varasemaga samasisulise ning ministri kohasele \u00f5igusele t\u00e4helepanu juhtiva <a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/Palume_ministrilt_metsarahu.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">p\u00f6\u00f6rdumise<\/a><\/strong> ka uuele keskkonnaministrile Rene Kokale. P\u00f6\u00f6rdumist toetavate organisatsioonide hulk oli selleks ajaks j\u00f5udsalt kasvanud ning seda toetasid nii Eesti Ornitoloogia\u00fching, Eesti Loomakaitse Selts, Loomus, Maavalla Koda, Eesti Loomakaitse Liit, Eesti Metslooma\u00fching, Eesti Loodusturismi \u00dching jpt, sealhulgas valitsusv\u00e4liseid \u00fchendusi mujalt maailmast. Sellegipoolest ei kuulutanud ka uus keskkonnaminister raierahu v\u00e4lja, l\u00fckates k\u00fcsimuse lahendamise metsanduse arengukava protsessi.<\/p>\n\n<p><strong>2019. aasta 7. juunil saabus \u00f5iguskantsler \u00dclle Madiselt <a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/Pesitsusrahu-ja-metsa-majandamine.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">vastus raierahu p\u00f6\u00f6rdumisele<\/a><\/strong>, kusjuures \u00f5iguskantsler \u00fctles selgelt v\u00e4lja, et riigil tuleb raiet\u00f6\u00f6de kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega. Sellegipoolest pole Keskkonnaministeerium teinud seni veel midagi olukorra parandamiseks ja meie metsades toimuva raietegevuse seadustega koosk\u00f5lla viimiseks.<\/p>\n\n<p><strong>T\u00e4nu avalikkuse survele valmistub Keskkonnaministeerium 2021. aastal kehtestama \u00fcldist raierahu kaitsealadel<\/strong>, aga see pole kaugeltki piisav, tagamaks Looduskaitseseaduse t\u00e4itmist ja \u00f5iguskantsleri antud soovituste t\u00e4ielikku j\u00e4rgimist. Looduskaitseseadus, mis keelab pesitsevate metsalindude tapmise ja h\u00e4irimise, ei kehti ainult looduskaitsealadel, vaid k\u00f5igis Eesti metsades. <strong>Seep\u00e4rast n\u00f5uame Keskkonnaministeeriumilt \u00fcldise raierahu kehtestamist k\u00f5igis Eesti metsades m\u00e4rtsi algusest kuni augusti l\u00f5puni.<\/strong><\/p>\n\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#top\">Tagasi \u00fcles<\/a><\/strong><\/p>\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"seadused\"><br \/><strong>Millised seadused toetavad \u00fcldise kevadsuvise raierahu pidamist?<\/strong><\/h4>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/MS\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Metsaseadus<\/a>\u00a0(\u00a72 \u00fcldine eesm\u00e4rk). \u00a7 42 lg 1 p 2<\/strong>: Metsaomanik on kohustatud majandama ja lubama oma metsa majandada \u00fcksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui \u00f6kos\u00fcsteemi, ei kahjusta geenifondi, metsamulda ja veere\u017eiimi ega metsa uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning on koosk\u00f5las metsa s\u00e4\u00e4stva kasutamise p\u00f5him\u00f5tetega.<\/li>\n<li><strong><a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/LKS\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Looduskaitseseadus<\/a> (\u00a755 isendi surmamine, kahjustamine v\u00f5i h\u00e4irimine) lg 6 prim<\/strong>: Keelatud on looduslikult esinevate lindude: 1) pesade ja munade tahtlik h\u00e4vitamine ja kahjustamine v\u00f5i pesade k\u00f5rvaldamine, v\u00e4lja arvatud k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ike 3 punktides 2\u20135 s\u00e4testatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; 2) tahtlik h\u00e4irimine, eriti pesitsemise ja poegade \u00fcleskasvatamise ajal, v\u00e4lja arvatud k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ike 3 punktis 1 s\u00e4testatud juhul, millal h\u00e4irimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt \u00fcks t\u00f6\u00f6p\u00e4ev p\u00e4rast h\u00e4irimist, k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ike 3 punktides 2\u20135 s\u00e4testatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja k\u00e4esoleva seaduse \u00a7 58 l\u00f5ikes 7 s\u00e4testatud juhul.<\/li>\n<li><strong><a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/633949?leiaKehtiv\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">P\u00f5hiseadus<\/a>\u00a0(\u00a75)<\/strong>: Eesti loodusvarad ja loodusressurssid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s\u00e4\u00e4stlikult.<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/PDF\/?uri=CELEX:32009L0147&amp;from=EN\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><strong>EL-i Linnudirektiiv<\/strong><\/a>, mille kohaselt: *suure osa liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide arvukus v\u00e4heneb ja m\u00f5nel juhul v\u00e4ga kiiresti; *selline v\u00e4henemine kujutab endast t\u00f5sist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eelk\u00f5ige bioloogilise tasakaalu ohustamise t\u00f5ttu; *liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevad linnuliigid on peamiselt r\u00e4ndliigid; need liigid moodustavad \u00fchisp\u00e4randi ja t\u00f5hus linnukaitse on \u00fcldjuhul mitmeid riike h\u00f5lmav keskkonnaprobleem, millega kaasneb \u00fchine vastutus; *Euroopa \u00dchenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalane tegevusprogramm kutsub \u00fcles v\u00f5tma lindude kaitseks erimeetmeid; *v\u00f5etavaid meetmeid tuleb kohaldada mitmesuguste lindude arvukust m\u00f5jutavate tegurite suhtes nagu inimtegevuse tagaj\u00e4rjed, milleks on eelk\u00f5ige lindude elupaikade h\u00e4vitamine ja saastamine, samuti lindude p\u00fc\u00fcdmine ja tapmine inimese poolt ning sellega kaasnev kaubandus.<\/li>\n<\/ul>\n\n<p>\u00a0<\/p>\n<p class=\"has-text-align-left\"><strong><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5164-2\/#top\">Tagasi \u00fcles<\/a><\/strong><\/p>\n\n<p>\u00a0<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Korduma kippuvad k\u00fcsimused RAIERAHUST: Miks peab kevadsuvisel ajal raierahu pidama? Mida teha, kui satud linde h\u00e4vitavatele metsat\u00f6\u00f6dele? Miks me n\u00f5uame Keskkonnaministeeriumilt lindude kaitseks enamat? Millised seadused toetavad \u00fcldise kevadsuvise raierahu pidamist? Miks peab kevadsuvisel ajal raierahu pidama? Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest \u00fcle saja on metsalinnud. Lindude pesitsemine algab enamasti m\u00e4rtsi alguses ja kestab kuni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8271,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5164","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5164"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5164\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11337,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5164\/revisions\/11337"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}