{"id":1074,"date":"2018-01-30T09:42:07","date_gmt":"2018-01-30T07:42:07","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=1074"},"modified":"2021-09-21T16:50:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:47","slug":"11-12-2017-tehase-kavandajatega-riigikohtus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/11-12-2017-tehase-kavandajatega-riigikohtus\/","title":{"rendered":"11.12.2017: EMA J\u00d5UDIS TEHASEGA RIIGIKOHTUSSE"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks andis Riigikohtusse Tallinna ringkonnakohtu poolt tagasi l\u00fckatud m\u00e4\u00e4ruskaebuse, olles endiselt seisukohal, et kodanikke pole kaasatud tehase planeerimise esmasesse faasi.<\/strong> Kuna avalikkuse kaasamine toimub alles asukoha planeerimise protsessis, aga mitte tehase sobivuse \u00fcldk\u00fcsimuse juures, siis on \u00fchenduse esindajad sunnitud j\u00e4rgmise astme kohtu poole p\u00f6\u00f6rduma.<\/p>\n

\u00dchenduse juristi Sven Antoni s\u00f5nul sisaldab kohtuasi rohkelt esmakordseid juriidilisi probleeme, mille osas hetkel \u00f5iguskindlus puudub. Eelk\u00f5ige tekitab k\u00fcsimusi, mis tingimustel t\u00e4pselt saab v\u00f5i ei saa algatada riigi eriplaneeringut. Kuna juhtum on suure avalikkuse t\u00e4helepanu all ja puudutab paljusid isikuid, siis on \u00f5igusliku selguse saavutamine \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis ning h\u00f5lbustaks ka edaspidi \u00fcles kerkivate k\u00fcsimuste menetlemist. Seega ei saa kaebust kuidagi perspektiivituks nimetada.<\/p>\n

Est-For Investi \u00fcks tegevjuht Aadu Polli on ettev\u00f5tjatele peetud konverentsidel korduvalt \u00f6elnud, et tehast soovitakse rajada L\u00f5una-Eestisse tooraine k\u00fclluse t\u00f5ttu. Juhul, kui ehitatakse tselluloositehas vajadusega 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas ja see otsus v\u00f5etakse vastu enne uue metsanduse arengukava valmimist, siis ei ole v\u00f5imalik j\u00e4rgmisel aastak\u00fcmnel raiemahtusid langetada.<\/p>\n

Puidurafineerimistehase praegune investeeringuplaan j\u00e4rgib k\u00e4esoleval k\u00fcmnendil kehtinud intensiivmetsanduslikku mudelit, kavatsedes kasutada hetkel ekspordiks minevat paberipuud ja haket. See ei v\u00f5imalda alandada raiemahtusid ega kompenseerida vahepealsetel aastatel toimunud \u00fcleraiet.<\/p>\n

Eesti metsade j\u00e4tkusuutlik raiemaht on ametlike arvutuste p\u00f5hjal 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Samal ajal oli meie metsade tegelik raiemaht ametliku statistika j\u00e4rgi \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastal 10,1 ja m\u00f6\u00f6dunud aastal lausa 11,3 miljonit tihumeetrit. K\u00e4esoleva aasta raiemaht on seni veel v\u00e4lja arvutamata, kuid teame juba praegu, et puidut\u00f6\u00f6stus t\u00f5usis sel aastal Eesti suurimaks majandussektoriks ning purustatud sai ka puidu ekspordirekord.<\/p>\n

 <\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n