{"id":1150,"date":"2018-01-30T18:00:10","date_gmt":"2018-01-30T16:00:10","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=1150"},"modified":"2021-09-21T16:50:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:47","slug":"28-07-2017-lisa-valjavotted-harku-valla-rohevorgustiku-tuumalade-ja-koridoride-uuringust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/28-07-2017-lisa-valjavotted-harku-valla-rohevorgustiku-tuumalade-ja-koridoride-uuringust\/","title":{"rendered":"28.07.2017: V\u00e4ljav\u00f5tted Harku valla rohealade uuringust"},"content":{"rendered":"<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>LISA: v\u00e4ljav\u00f5tted Harku valla rohev\u00f5rgustiku tuumalade ja koridoride uuringust<br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p><strong>Koostanud Eestimaa Looduse Fond, Kaupo Kohv (Tartu 2007)<\/strong><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"western\">Allj\u00e4rgnevalt esitame [\u00fche erandiga] v\u00e4ljav\u00f5tted \u00fchest Harku valla \u00fcldplaneeringu alusdokumendist <i>Harku valla rohev\u00f5rgustiku tuumalade ja koridoride uuring<\/i> (2007), kuna k\u00f5nealune dokument toetab samuti Harku j\u00e4rvest l\u00e4\u00e4nes asuvate metsamassiivide s\u00e4ilitamist:<\/p>\n<ul>\n<li class=\"western\"><em>[&#8230;] on selge, et kriitilise t\u00e4htsusega on looduslike veekogude kallastel kasvava loodusliku taimestiku s\u00e4ilitamine v\u00e4hemalt Looduskaitseseadusega etten\u00e4htud ranna ja kaldakaitse piiranguv\u00f6\u00f6ndi (RT I 2007, 25, 131) ja Veeseaduse veekaitsev\u00f6\u00f6ndi (RT I 2007, 1, 1) ulatuses v\u00f5i <u>nii suures ulatuses kui see on t\u00e4na veel v\u00f5imalik<\/u>. <strong>Rohelise v\u00f5rgustiku elementide m\u00e4\u00e4ratlemise empiirilised alused, Energia- ja aineringe, lk 14<\/strong><\/em><\/li>\n<li class=\"western\"><em>Harku vallas, kus asub kolm riikliku kaitse all olevat nahkhiirte talvituspaika, tuleb eraldi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata just nahkhiirte jaoks oluliste roheliste maastikustruktuuride hoidmisele. Nahkhiirte jaoks on orienteerumise ja toitumise seisukohast olulise t\u00e4htsusega k\u00f5rghaljastusega servakoosluste olemasolu. Erilist t\u00e4htsust omavad veekogude kallastel paiknevad metsakooslused (j\u00f5gede- ja j\u00e4rvede\u00e4\u00e4rsed metsad ning mere\u00e4\u00e4rsed rannikumetsad). <strong>Rohelise v\u00f5rgustiku elementide m\u00e4\u00e4ratlemise empiirilised alused, Linnud ja imetajad, lk 16<\/strong><\/em><\/li>\n<li class=\"western\"><em>Harkuj\u00e4rve asulast p\u00f5hjapoole ja j\u00e4rvest l\u00e4\u00e4nde j\u00e4\u00e4vad metsatukad on pindalalt keskmise suurusega, j\u00e4\u00e4des 5-37 ha vahele. Need metsatukad omavad olulist rolli eelk\u00f5ige Harku j\u00e4rve j\u00f5udvate vete puhveraladena ning aladest l\u00e4\u00e4nde kerkiva tiheasustusala ja j\u00e4rve vahelise puhvrina. Suuremad alad, vastavalt 15- 37 ha, v\u00f5ivad ekstensiivse majandamise korral omada olulist rolli j\u00e4rve suunas v\u00f5i piki j\u00e4rve liikuva linnustiku ja v\u00e4ikeimetajate liikumiskoridori astmelaudadena olles isegi piisavalt suured, toetamaks teoreetiliselt isegi metsamassiivide siseseid inimpelglikke liike, kellede esinemine k\u00fcll \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge inimsurve t\u00f5ttu nendel aladel on kahtlane. Nimetatud metsamassiivide pindala tuleb s\u00e4ilitada ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisv\u00f5tetega. <strong>Tuumalad ja koridorid, koridorid, lk 26<\/strong><\/em><\/li>\n<li class=\"western\"><em>Harku j\u00e4rv on madalap\u00f5hjaline ning reostustundlik. Harku oja kaudu juhitakse Harku Vangla ja Bioloogiainstituudi heitveed (minimaalselt puhastatuna) Harku j\u00e4rve. Ka puhastamata sadeveed satuvad Harku oja kaudu Harku j\u00e4rve.<strong> LISA 3. Harku valla keskkonna\u00fclevaade. V\u00e4ljav\u00f5te Harku valla \u00fcldplaneeringu keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise aruandest seisuga 29.08.2007.<\/strong> <strong>(Hendrikson &amp; Co 2007), pinnaveekogud ja m\u00e4rgalad, lk 43<\/strong><\/em><\/li>\n<li class=\"western\"><em>Tiheasustusalade m\u00f5ju elustikule on \u00fcllatavalt v\u00e4he uuritud. M\u00f5ningaid uuringuid tiheasustustega kaasnevate faktorite m\u00f5just linnustikule v\u00f5ib siiski leida. Sinclaire koos kolleegidega (2005) n\u00e4itasid oma uuringutega, et tiheasustusalade \u00fcmbruses olevates rohekoridorides on \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge pesakiskluse m\u00e4\u00e4r, mis langeb alles siis, kui koridori laius ulatub \u00fcle 200 meetri. Liley ja Clark (2007) leidsid, et \u00f6\u00f6sorride pesitsusedukus oli negatiivselt seotud sellega, kui suur protsent nende pesasid \u00fcmbritsevast 500m raadiusega 18 ringist oli kaetud asulatega. \u00d6\u00f6sorri arvukus langes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, kui tiheasulad h\u00f5lmasid \u00fcle 10% territooriumist. <strong>Antropogeensete infrastruktuuride m\u00f5juulatus, tiheasustusalad, lk 17<\/strong><\/em><\/li>\n<li class=\"western\"><em><span style=\"font-size: medium;\">Harku valla rohev\u00f5rgustiku planeerimine on igati p\u00f5hjendatud arvestades, et valla metsasus on 36-40%, mis j\u00e4\u00e4b juba fragmenteerumise m\u00f5jude oluliseks muutumise piirile (30%) v\u00e4ga l\u00e4hedale. Arvestades, et looduslike alade fragmenteerumine hakkab elustiku liikumist m\u00f5jutama hiljemalt alates sellest, kui maastiku\u00fcksuse metsasus langeb alla 50%, siis ongi t\u00e4na viimane aeg tagada olemasolevate rohestruktuuride s\u00e4ilimine ja vajadusel taastamine. Tulenevalt Harku valla asendist Tallinna k\u00fclje alla ja sellest tulenevast valglinnastumisest ning valla p\u00f5hjaveevarude kehvast kaitstusest, siis on k\u00f5ikide, eriti valla idaossa j\u00e4\u00e4vate rohealade keskne funktsioon toimida inimesele vajalike ressursside (hapnik, vesi) taastootjana ja linnast l\u00e4htuva saaste ning reostuse puhverdaja ning puhastajana. <\/span><strong><span style=\"font-size: medium;\">Harku valla rohev\u00f5rgustik, \u00fcldised m\u00e4rkused, lk 22<\/span><\/strong><\/em><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp; LISA: v\u00e4ljav\u00f5tted Harku valla rohev\u00f5rgustiku tuumalade ja koridoride uuringust Koostanud Eestimaa Looduse Fond, Kaupo Kohv (Tartu 2007) &nbsp; Allj\u00e4rgnevalt esitame [\u00fche erandiga] v\u00e4ljav\u00f5tted \u00fchest Harku valla \u00fcldplaneeringu alusdokumendist Harku valla rohev\u00f5rgustiku tuumalade ja koridoride uuring (2007), kuna k\u00f5nealune dokument toetab samuti Harku j\u00e4rvest l\u00e4\u00e4nes asuvate metsamassiivide s\u00e4ilitamist: [&#8230;] on selge, et kriitilise t\u00e4htsusega on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1150","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1150"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1150\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9612,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1150\/revisions\/9612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1150"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1150"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}