{"id":11797,"date":"2021-10-06T17:20:01","date_gmt":"2021-10-06T17:20:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=11797"},"modified":"2021-10-09T09:08:18","modified_gmt":"2021-10-09T09:08:18","slug":"ettepanekud-mak2030-mojude-hindamise-programmile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/ettepanekud-mak2030-mojude-hindamise-programmile\/","title":{"rendered":"Ettepanekud MAK2030 m\u00f5jude hindamise programmile"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Eesti Metsa Abiks esitas oma kommentaarid ja ettepanekud metsanduse arengukava 2030 keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmile, mis Keskkonnaministeerium k\u00e4esoleval s\u00fcgisel avalikuks tegi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmi koostamisel on aluseks v\u00f5etud MAK203 t\u00f6\u00f6versioon 31.05.2021 seisuga. Juunis 2021 esitasid asjaomased asutused ja huvigrupid t\u00f6\u00f6versioonile ca 400 t\u00e4iendusettepanekut, mille aluselt arengukava uue t\u00f6\u00f6versiooni koostamine veel k\u00e4ib.<\/p>\n\n\n\n<p>Hetkel ei ole EMA-le veel teada, millisel m\u00e4\u00e4ral meie ettepanekutega arvestatakse ning milline saab olema MAK2030 l\u00f5plik kuju. Eesti Metsa Abiks on andnud metsanduse arengukavasse sisendit alates huvir\u00fchmade esimestest kohtumistest 2018. aastal kuni juhtr\u00fchma ootamatu laiali saatmiseni 2020. aastal. P\u00e4rast seda oleme kasutanud sisendi andmiseks v\u00e4heseid vaba\u00fchendustele antud v\u00f5imalust nagu esialgsele kavandile ettepanekute tegemine ja n\u00fc\u00fcd siis sisendi andmise v\u00f5imalus keskkonnam\u00f5jude hindamise programmile.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nedki probleemk\u00fcsimused, n\u00e4iteks metsade olulisus kohalikele elanikele ning lageraiete kahjulik m\u00f5ju nii \u00f6koloogilistele kooslustele kui rekreatsioonialadele on j\u00f5udnud lahti selgitamise ja \u00e4ra m\u00e4rkimiseni ka MAK2030 protsessi uutes dokumentides. Samas on tegemist eelk\u00f5ige soodsate s\u00f5nadega, kuna metsapoliitika tegelik saatus on raiete j\u00e4tkumise ulatuse osas alles lahtine.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Metsa Abiks hoiab protsessi edasisel arengul silma peal ning teavitab olulisematest s\u00fcndmustest ka avalikkust.<\/p>\n\n\n\n<p><br><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"has-medium-font-size wp-block-heading\"><strong>Eesti Metsa Abiks kommentaarid ja ettepanekud metsanduse arengukava 2030 keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmile<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><br>Esitame kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks ettepanekud MAK2030 KSH ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmile. Palume, et k\u00f5igile meie ettepanekutele antaks Keskkonnaministeeriumi poolt ka tagasisidet, kas nendega arvestatakse, ja kui, siis millisel m\u00e4\u00e4ral, kui aga mitte, siis millisel p\u00f5hjusel.<\/p>\n\n\n\n<p><br><em>Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseaduse ja looduskaitseseadusega. Metsaseaduse p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on tagada metsa kui \u00f6kos\u00fcsteemi kaitse ja s\u00e4\u00e4stev majandamine. Nende t\u00e4itmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja n\u00f5uded, n\u00e4iteks lageraietel pindalale ja s\u00e4ilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud v\u00e4\u00e4riselupaikade kaitse, mis paraku toimib senini siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka v\u00f5imalused metsa \u00f6konoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelk\u00f5ige looduskaitseseadusele, mille j\u00e4rgi looduskaitse t\u00e4htsaim p\u00f5him\u00f5te on looduse s\u00e4ilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Praeguseks on kaitse alla v\u00f5etud 25,6% metsamaast ning sellel alal on seatud rangem v\u00f5i leebem kaitsere\u017eiim. Siiski n\u00e4hakse vajadust v\u00f5tta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigat\u00fc\u00fcpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade t\u00fcpoloogilist esinduslikkust.<\/em> (lk. 11)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et lisaks vajadusele \u201c<em>v\u00f5tta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigat\u00fc\u00fcpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade t\u00fcpoloogilist esinduslikkust\u201d <\/em>eksisteerib meil ka vajadus karmistada piiranguv\u00f6\u00f6ndite kaitsere\u017eiime seal, kus eeskirjad on leebemaks muudetud (ntks uuendusraiete lubamise jms n\u00e4ol) nii, et see hakkab kahjustama alade kaitse-eesm\u00e4rke ja erinevate elupaigat\u00fc\u00fcpide ning -koosluste s\u00e4ilimist.<\/li><li>Teeme ettepanekulisada k\u00e4esoleva l\u00f5igu l\u00f5ppu selgitav lause: \u201c<strong><em>Samuti tuleb korrigeerida piiranguv\u00f6\u00f6ndite kaitsere\u017eiime seal, kus kaitse-eeskirjad on leebemaks muudetud (ntks uuendusraiete lubamise, raieliikide seadusliku definitsiooni muutuste jms n\u00e4ol) nii, et see hakkab kahjustama alade kaitse-eesm\u00e4rke ja erinevate elupaigat\u00fc\u00fcpide ning -koosluste s\u00e4ilimist<\/em><\/strong><em>.<\/em>\u201d<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust s\u00e4ilitada raiete ajaline planeerimine \u2013 kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. <\/em>(lk.11)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et riigimetsades kehtib vaid osaline raierahu, kuna praegu v\u00f5ib tekstist j\u00e4\u00e4da ekslik mulje, nagu kehtiks RMK hallatavates metsades t\u00e4ielik \u201c<em>kevadine raierahu<\/em>\u201d. RMK peetav kevadsuvine raierahu kestab alates 15. aprillist kuni 15. juunini, samas kui Eesti Ornitoloogia\u00fching soovitab pidada raierahu v\u00e4hemalt 15. juulini: <a href=\"https:\/\/www.eramets.ee\/metsandusuudised\/riigimetsas-algas-raierahu-keskkonnaminister-kutsub-ka-erametsaomanikke-uhinema\/\">https:\/\/www.eramets.ee\/metsandusuudised\/riigimetsas-algas-raierahu-keskkonnaminister-kutsub-ka-erametsaomanikke-uhinema\/<\/a><\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku faktilise t\u00e4psuse saavutamiseks korrigeerida lauseosa \u201c<em>kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades<\/em>\u201dvastavaks:\u201c<em>kevadine raierahu, mis praegu kehtib <strong>l\u00fchendatud kujul<\/strong> vaid riigimetsades<\/em>\u201d.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>Teoreetilise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal on tulususe t\u00f5stmiseks ja metsakahjustuste v\u00e4ltimiseks (eriti kuusikutes) soovitatud kohati kasutada l\u00fchemaid raieringe. Nende rakendamisel on aga veelgi raskem tagada metsade \u00f6koloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus v\u00e4heneb \u00f6koloogilisse funktsiooni investeerimise arvelt. Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et intensiivistamine koos kaitsealade pindala suurendamisega v\u00f5ib anda nii k\u00f5dupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse. Eestis pole sellist anal\u00fc\u00fcsi tehtud ja seep\u00e4rast pole teada, milline peaks olema kaitsealade pindala ja intensiivistamisest t\u00f5usev lisatulu, et s\u00fcsteem oleks j\u00e4tkusuutlik.<\/em> (lk 15)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et eelnev l\u00f5ik, mis l\u00f5petab \u00fchtlasi peat\u00fcki \u201c<em>4.2 Raied ja \u00f6koloogilised v\u00e4\u00e4rtused<\/em>\u201d, on teravas vastuolus peat\u00fcki \u00fclej\u00e4\u00e4nud sisuga lehek\u00fclgedel 13-15. Selgusetuks j\u00e4\u00e4b, kuidas saab metsaraieid intensiivistada koos kaitsealade pindala suurendamisega, kasvatades niimoodi liigilist mitmekesisust, kui probleem on selles, et me oleme juba liiga palju vanu metsi maha raiunud. Selle asemel, et vanade metsade raiet veelgi intensiivistada, tuleb keskenduda nende kaitse alla v\u00f5tmisele, muidu ei ole lihtsalt v\u00f5imalik seatud eesm\u00e4rki saavutada. Kui seda eesm\u00e4rki soovitakse saavutada niimoodi, et juba raiutud noorendikele soovitakse rajada eriti v\u00e4ikese raieringiga n\u00f6 p\u00f5llumajandusliku puidutootmise funktsiooniga puistud, mis muid metsa funktsioone enam ei t\u00e4ida, siis tuleks see idee selgemalt v\u00e4lja kirjutada. Selge on aga see, et metsaraie intensiivistamisest t\u00f5usev rahaline tulu ei saa kuidagi kompenseerida looduskeskkonna kahjustamist ega muuta s\u00fcsteemi \u00f6koloogilises m\u00f5ttes j\u00e4tkusuutlikumaks\u201c.<\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku <strong>eemaldada<\/strong> viimane lauseosa: \u201c<em>ja seep\u00e4rast pole teada, milline peaks olema kaitsealade pindala ja intensiivistamisest t\u00f5usev lisatulu, et s\u00fcsteem oleks j\u00e4tkusuutlik.<\/em>\u201d<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>Loomeinimestes \u00e4ratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole m\u00e4rgata h\u00e4iringut tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni.<\/em> (lk 17)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Minu kui Eesti Metsa Abiks pikaaegse koordinaatori kogemuse kohaselt on nende inimeste hulgas, kellele \u201c<em>pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole m\u00e4rgata h\u00e4iringut tekitavat inimtegevust<\/em>\u201d, k\u00f5ikv\u00f5imalike elualade ja nn \u00fchiskondlike klasside esindajaid.<\/li><li>Seet\u00f5ttu palume selguse ja t\u00e4psuse huvides asendada termini \u201c<em>loomeinimesed<\/em>\u201d fraasiga \u201cosad inimesed\u201d: \u201c<strong><em>Osades inimestes<\/em><\/strong><em> \u00e4ratavad huvi<\/em>[\u2026]\u201d<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>Kohaliku kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamisel on m\u00f5ju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurin\u00e4htusi. N\u00e4iteks ristide l\u00f5ikamine puusse L\u00f5una-Eesti matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuurip\u00e4randi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni j\u00e4tkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Metsade olukord paljudes looduslikes (p\u00fcha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni h\u00e4iriv v\u00f5i takistav. Looduslike p\u00fchapaikade kaitsmist p\u00e4rsib see, et l\u00f5pule on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on m\u00e4lestus m\u00f6\u00f6dunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks.<\/em> (lk 18-19)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et lause \u201c<em>metsade olukord paljudes looduslikes (p\u00fcha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni h\u00e4iriv v\u00f5i takistav<\/em>\u201d on hetkel \u00e4\u00e4rmiselt raskesti arusaadav. Kuna selle lause juures viidatakse allikana looduslike p\u00fchapaikade uurija Ahto Kaasiku 2017. aastal valminud uurimust\u00f6\u00f6le \u201cR\u00fc\u00fcstatud p\u00fchapaigad\u201d, siis eeldame, et viidatakse t\u00f5siasjale, et paljudes teadlastele teadaolevates looduslikes p\u00fchapaikades toimub metsamajanduslik tegevus, mis h\u00e4vitab rahvusvahelise kultuurilise t\u00e4htsusega p\u00e4randit, mille olemasolu eelduseks on n\u00f6 p\u00fchad kombed ja talitused, t\u00e4nu millele on neid alasid paljude p\u00f5lvkondade abil sadu ja m\u00f5nikord isegi tuhandeid aastaid igasugusest majandustegevusest ja inimese sekkumisest puutumatuna hoitud. Seega pole looduslike p\u00fchapaikade kultuurilise funktsiooni h\u00e4irimise ja takistamise p\u00f5hjuseks mitte metsade olukord, vaid olukord meie metsanduspoliitikas ja -majanduses, mille t\u00f5ttu isegi teadaolevad looduslikud p\u00fchapaigad on kaitseta ning v\u00f5ivad h\u00e4vida seaduslikult lubatava majandustegevuse k\u00e4igus.<\/li><li>Seet\u00f5ttu teeme ettepaneku asendada fraas \u201c<em>metsade olukord<\/em>\u201d selles lauses fraasiga \u201c<strong><em>metsade majandamine<\/em><\/strong> <em>paljudes looduslikes (p\u00fcha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni h\u00e4iriv v\u00f5i takistav<\/em>\u201d<em>.<\/em><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>4.5 Metsade roll s\u00fcsinikuringes \/ Metsad on olulised s\u00fcsiniku (C) sidujad ja seel\u00e4bi kliimamuutuste tasakaalustajad ning seet\u00f5ttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste planeerimisel v\u00f5imalike m\u00f5judega nende s\u00fcsiniku bilansile. <\/em>(lk 19)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et metsadel pole oluline roll mitte ainult s\u00fcsinikuringes, vaid ka s\u00fcsiniku talletamises, ning lisaks sellele, et metsad on olulised s\u00fcsiniku sidujad, on nad ka olulised s\u00fcsiniku talletajad ja hoidjad.<\/li><li>Seep\u00e4rast palume faktilise korrektsuse saavutamiseks lisada pealkirja fraas \u201c<em>ja -talletamises<\/em>\u201d: \u201c<em>4.5 Metsade roll s\u00fcsinikuringes <strong>ja s\u00fcsiniku talletamises<\/strong><\/em>\u201d.<\/li><li>Faktilise korrektsuse saavutamiseks tuleb metsade roll s\u00fcsiniku talletajatena \u00e4ra m\u00e4rkida ka peat\u00fcki avalauses: \u201c<em>Metsad on olulised<\/em> <em>s\u00fcsiniku (C) sidujad <strong>ning talletajad<\/strong> ja seel\u00e4bi<\/em>[\u2026]\u201d.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>Ka Rootsi uuring n\u00e4itab, et inimesed eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa m\u00f5\u00f5duka m\u00e4\u00e4ra k\u00f5dupuiduga. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid k\u00fclastavad inimesed on \u00fcldiselt metsa seisukorraga rahul.<\/em> (lk 23)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et seoses Rootsi ja Eesti uuringute k\u00f5rvutamisega tuleks selguse huvides lisada, et parema arusaamise nimel oleks vaja ka Eestis uuringut, kus k\u00e4sitletakse, missugused metsad eestlastele rohkem meeldivad \u2013 kas majandatud noorendikud v\u00f5i mitmerindelised, eriilmeliste puude ja liikidega n\u00f6 metsikumad metsad.<\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku lisada k\u00e4esolevate lausete l\u00f5ppu ettepanek lisauuringu tegemiseks: \u201c<strong><em>Lisaks puhke- ja kaitsealade k\u00fclastamise rahuloluuuringule maksaks rootslaste eeskujul uurida ka seda, milliseid metsasid (mitme- v\u00f5i \u00fcherindelisi, rohkema v\u00f5i v\u00e4hema k\u00f5dupuiduhulgaga jne) inimesed puhkemetsadena eelistaksid.<\/em><\/strong>\u201d<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK k\u00f5rgendatud avaliku huviga metsaaladel, kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettev\u00f5ttes kujunenud menetluskorra alusel.<\/em> (lk 27)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>On t\u00f5si, et RMK on tegelenud kogukondade teavitamise ja kaasamisega k\u00f5rgendatud avaliku huviga metsaalade majandamisel, aga samas peab m\u00f6\u00f6nma sedagi, et v\u00e4ga suur osa kaasamisprotsessides osalevatest kogukondadest on protsessi l\u00e4bi viimisega endiselt rahulolematud. Kohalikud elanikud leiavad liigagi sageli, et RMK tegeleb n\u00e4ilise kaasamisega, surudes kohalikule kogukonnale peale lageraieid ja intensiivset metsamajandust ka siis, kui kogukond on sellele vastu ning toob intensiivsest metsade majandamisest hoidumiseks ka m\u00f5istlikud argumendid. Nendele tendentsidele on osutatud ka k\u00f5rgendatud avaliku huviga alade esindajate \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumises: <a href=\"https:\/\/looduskalender.ee\/n\/es\/node\/5421\">https:\/\/looduskalender.ee\/n\/es\/node\/5421<\/a><\/li><li>Seep\u00e4rast palume faktit\u00e4psuse ja selguse huvides lisada selle lause l\u00f5ppu veel \u00fcks lause: \u201c<em>Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK k\u00f5rgendatud avaliku huviga metsaaladel, kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettev\u00f5ttes kujunenud menetluskorra alusel. <strong>Teisalt leiavad mitmete kogukondade esindajad, et RMK kaasamisprotsess t\u00f6\u00f6tab kohalike elanike kahjuks, arvestamata lageraiete vastaste argumentidega ja surudes l\u00e4bi intensiivmetsanduslikke plaane kohalike elanike avalikes kasutuses olevates metsades.<\/strong>\u201d<\/em><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><em>MAK soosib edendama puidu siseriiklikku maksimaalset t\u00f6\u00f6tlemist. Kuna puitbiomassi j\u00e4tkusuutlik kogus on piiratud, m\u00e4\u00e4ratleb MAK selle kasutamise prioriteedid. N\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rindatakse Eestis v\u00e4he paberipuitu, millest suurem osa t\u00f6\u00f6tlemata eksporditakse. Veelgi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem kogus raiemahust (raidmed, k\u00fcttepuit ja puidut\u00f6\u00f6tlemise j\u00e4\u00e4gid, lisaks raiemahus mitte kajastuvad raiej\u00e4\u00e4k (sh oksad) ja hake mittemetsamaalt) aga rakendatakse peamiselt madalal v\u00e4\u00e4rindusastmel taastuvenergia toodeteks. Kuigi mingit osa puidut\u00f6\u00f6tlemise j\u00e4\u00e4ke saab kasutada plaadit\u00f6\u00f6stuses v\u00f5i paberitselluloosi tegemisel, siis mitmetel p\u00f5hjustel on see v\u00e4ga piiratud. Seega on Eestis olemas biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste v\u00f5i biotehnoloogiliste meetoditega t\u00f6\u00f6delda suurema v\u00e4\u00e4rtusega toodeteks.<\/em> (lk 29-30)<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et hetkel l\u00e4htub k\u00e4esoleva l\u00f5igu l\u00f5pulauseks olev j\u00e4reldus \u201c<em>seega on Eestis olemas biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste v\u00f5i biotehnoloogiliste meetoditega t\u00f6\u00f6delda suurema v\u00e4\u00e4rtusega toodeteks<\/em>\u201dekslikust j\u00e4reldusest, et meie praegused raiemahud on \u00fchiskondlikult, \u00f6koloogiliselt, sotsiaalselt ja ka majanduslikult j\u00e4tkusuutlikud ja vastuv\u00f5etavad, kuna viidatud biomass j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele praeguseid raiemahtusid arvestades. Seega l\u00e4htub v\u00e4ide, et Eestis on olemas selline biomass, mida suuremate \u201c<em>keemiliste, termomehhaaniliste v\u00f5i biotehnoloogiliste meetoditega t\u00f6\u00f6delda<\/em>\u201d eeldusest, nagu j\u00e4\u00e4ks meie raiemahud uue arengukavaga \u00fcldjoontes samale tasemele nagu need seni on olnud. Leiame, et tegemist on ennatliku j\u00e4reldusega, mis pole veel ei KSH ega MAK2030 l\u00f5pliku valmimise kujul kinnitust leidnud.<\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku t\u00e4iendada k\u00e4esoleva l\u00f5igu viimast lauset s\u00f5nadega \u201c<strong>praeguste raiemahtude juures<\/strong>\u201d ning lisada sellele selgituseks t\u00e4psustus tulevaste raiemahtude ebaselguse kohta: \u201c<em>Seega on Eestis <strong>praeguste raiemahtude juure<\/strong>s olemas biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste v\u00f5i biotehnoloogiliste meetoditega t\u00f6\u00f6delda suurema v\u00e4\u00e4rtusega toodeteks. <strong>Teisalt on \u00fchiskonnas nii inimeste kui osade teadlaste poolt t\u00f5statatud t\u00f5sine kahtlus, et seniste raiemahtude p\u00fcsimine ei ole metsade \u00f6koloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike h\u00fcvede s\u00e4ilimist arvestades v\u00f5imalik. Seep\u00e4rast on ka ennustatav, et peale j\u00e4tkusuutlike raiemahtude kehtestamist ei teki enam varasega v\u00f5rreldavat biomassi \u00fclej\u00e4\u00e4ki.<\/strong><\/em>\u201d<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><br><br><strong>Tutvu EMA ettepanekutega MAK2030 t\u00f6\u00f6versioonile<\/strong>: <a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/\">EMA kommentaarid MAK2030 t\u00f6\u00f6versioonile<\/a><br><br><strong>Vaata Keskkonnaministeeriumi koostatud metsanduse arengukava 2030 keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmi<\/strong>: <a href=\"https:\/\/old.envir.ee\/sites\/default\/files\/Mets\/mak_2030_mojude_hindamise_programm_2021.09.20.pdf\">MAK 2030 m\u00f5jude hindamise programm 20.09.2021<\/a><br><br><strong>Vaata Keskkonnaministeeriumi koostatud MAK2030 t\u00f6\u00f6versiooni<\/strong>: <a href=\"https:\/\/old.envir.ee\/sites\/default\/files\/Mets\/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf\">MAK 2030 t\u00f6\u00f6versioon 31.05.2021<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Metsa Abiks esitas oma kommentaarid ja ettepanekud metsanduse arengukava 2030 keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmile, mis Keskkonnaministeerium k\u00e4esoleval s\u00fcgisel avalikuks tegi. Keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise ja muude oluliste m\u00f5jude strateegilise hindamise programmi koostamisel on aluseks v\u00f5etud MAK203 t\u00f6\u00f6versioon 31.05.2021 seisuga. Juunis 2021 esitasid asjaomased asutused ja huvigrupid t\u00f6\u00f6versioonile ca 400 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11799,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-11797","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11797","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11797"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11797\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11834,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11797\/revisions\/11834"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11799"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11797"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11797"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11797"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}