{"id":12771,"date":"2021-11-15T14:41:11","date_gmt":"2021-11-15T14:41:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=12771"},"modified":"2021-11-15T14:41:13","modified_gmt":"2021-11-15T14:41:13","slug":"koostoos-taani-meediaga-on-valminud-dokumentaal-eesti-metsade-massilisest-poletamisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/koostoos-taani-meediaga-on-valminud-dokumentaal-eesti-metsade-massilisest-poletamisest\/","title":{"rendered":"KOOST\u00d6\u00d6S TAANI MEEDIAGA ON VALMINUD DOKUMENTAAL EESTI METSADE MASSILISEST P\u00d5LETAMISEST"},"content":{"rendered":"

Film: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1JOyByotdts<\/a><\/p>\n\n\n\n

Eesti Metsa Abiks andis 7. oktoobril avalikkusele teada, et metsap\u00f5letamist ja elurikkust k\u00e4sitleva dokumentaali v\u00f5tted on toimumas, film valmib koost\u00f6\u00f6s Taani meediaga.<\/p>\n\n\n\n

See 7. oktoobri postitus j\u00f5udis enam kui 100 000 inimeseni ja levib veel t\u00e4naseni – eestlastel on siiras mure Eesti metsade j\u00e4tkusuutlikkuse osas, seda n\u00e4itab ka postituse menu: https:\/\/www.facebook.com\/groups\/eestimetsaabiks\/posts\/1464894663910424<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Taani service media TV2 \u00d8stjyllandi t\u00e4helepanu selles kajastuses on suunatud probleemsete kohtade tuvastamisele metsade p\u00f5letamisel. Kas biomassi p\u00f5letamine on ikka nii roheline kui poliitikud Eestis ja Taanis r\u00e4\u00e4givad? V\u00f5i on tegemist oskusliku rohepesuga Euroopa Liidu tasemel, millest ennek\u00f5ike l\u00f5ikavad kasu metsat\u00f6\u00f6stuse firmad? <\/p>\n\n\n\n

Ainu\u00fcksi Graanul Invest teenis m\u00f6\u00f6dunud aastal 348,5 miljoni euro suuruse k\u00e4ibe juures kokku 53,5 miljonit eurot puhaskasumit. See, et selline rikkus tuleb ainult oskusliku metsap\u00f5letamise arvelt, on uskumatu n\u00e4htus. Veel 20 aastat tagasi poleks keegi osanud m\u00f5elda selle peale, et Eesti metsade ahju ajamisega on v\u00f5imalik saada miljon\u00e4riks ja seejuures ka \u00fcheks edukamaks metsanduse ettev\u00f5tteks, mis tegutseb lausa globaalsel tasemel. See asjaolu, et kogu see rikkus aetakse kokku, piltlikult \u00f6eldes elurikkust ahju ajades, pole h\u00e4irinud ei poliitikuid ega erinevaid t\u00f6\u00f6stusharusid – ja seda juba palju aastaid. Rahal on pimestav m\u00f5ju ja eks see asjaolu, et raha peremeest ei vali, ongi avanud ukse metsa massp\u00f5letamisele kogu maailmas, mida omakorda turvatakse rohepesu sertifikaatidega. T\u00e4iuslik skeem, mille kurvem pool seisneb selles, et me vajame elurikkust eluks kordades enam, kui ahju ajatavast puidust saadavat elektrit. <\/p>\n\n\n\n

Taani meedia kohtub selle projekti k\u00e4igus erinevate inimestega ja puht juhuse tahtel osutub sertifikaate haldav Euroopa NEPCon juht olema v\u00e4ikeses Eesti kontoris kohapeal olemas. Tegemist oli t\u00f5epoolest t\u00e4iesti juhusliku kokkusattumusega ja nii palju kui on olnud kuulda, ei r\u00f5\u00f5mustanud selline kogemata aset leidnud kohtumine Eestipoolseid sertifikaadi kontrollis t\u00f6\u00f6tavaid inimesi kohe \u00fcldse mitte. V\u00f5imalust ei j\u00e4eta m\u00f5istagi kasutamata ja tehakse intervjuu NEPCon tippjuhiga, mis toob p\u00e4evavalgele kurva t\u00f5e, mida looduskaitsjad juba aastaid r\u00e4\u00e4givad. Intervjuust selgub, et p\u00f5him\u00f5tteliselt tehakse kontrolli sertifikaatide \u00fcle \u00fcks kord aastas ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 364 p\u00e4eval ei tea keegi, mis metsat\u00f6\u00f6stuses toimub. Kontrolls\u00fcsteemi poole pealt tunnistatakse, et m\u00f5istagi toimub rikkumisi ja mingit garantiid pole, et sertifikaatide s\u00fcsteem 100% toimiks. Kui ajakirjanik k\u00fcsib, kas suured terved puud satuvad Taani p\u00f5letamisahjudesse, mis on Taanis seadusega keelatud, siis kontrolli juhi vastus on l\u00fchike ja otsekohene. T\u00f5lge: \u201csee on kindlasti nii\u201d, aga ta lisab kiiruga, et tegemist on v\u00e4ikese osaga k\u00fcttepuidust. Muidu \u00fcsna r\u00f5\u00f5msameelne taanlasest juht tunnistab l\u00f5puks v\u00e4he mornima n\u00e4oilmega, et Graanul Invest maksab neile sertifikaadi eest ning p\u00f5him\u00f5tteliselt ka kontrolli tegemise eest otse. Ehk teisis\u00f5nu, kui nad avastaks liiga palju rikkumisi sertifikaadi osas, siis tuleks sertifikaat ka maaomanikult v\u00f5i t\u00f6\u00f6stuselt \u00e4ra v\u00f5tta, aga selle tulemusel kaotaks sertifitseerimisfirma kogu sissetuleku. Mida suurem maaomanik, seda suurem on saadav tulu sertifikaati v\u00e4lja andvale firmale. Oma \u00e4riimpeeriumi saavad nad kaitsta sellega, et teevad ise ka kontrolli rikkumiste \u00fcle. Eestis pole veel leitud \u00fchtegi rikkumist, mis oleks viinud selleni, et suurmaaomanikult v\u00f5i RMK-lt oleks sertifikaat \u00e4ra v\u00f5etud. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ni tund enne selle kirjat\u00f6\u00f6 kirjutamist oli minul kui EMA esindajal ja paljudel teistel Eestis tegutsevatel huvir\u00fchmadel kohtumine keskkonnaametiga ja seal tuli arutelu alla ka Eesti aina halvenev looduskeskkond. Olukord on t\u00f5esti halb, liikide elupaigad on kehvas seisus ja samal ajal v\u00e4idavad sertifikaate v\u00e4ljastavad ettev\u00f5tted, et k\u00f5ik on korras, suuri rikkumisi ei esine. Ma nimetaks seda \u00fclimalt kahepalgeliseks s\u00fcsteemiks ning kannatajaks on looduslik elurikkus. Kui sertifikaatide s\u00fcsteem sellisel kujul j\u00e4tkub, on l\u00f5pptulemuseks see, et vana metsa liigid v\u00f5ivad ka Eestis hakata v\u00e4lja surema.<\/p>\n\n\n\n

Olukord on v\u00e4ga t\u00f5sine. N\u00e4iteks kahjustas RMK eelmisel aastal Hiiumaal metsaga seotud kuivendust\u00f6id tehes liigi elupaika, kes on maailmas \u00fcliharuldane ja peale Hiiumaa leidub teda veel minu andmetel Hispaania v\u00e4ikeses kohakeses, kuna mujalt euroopast on ta n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4lja surnud. Kas RMK sai sertifikaadi firma poolt karistada \u2013 m\u00f5istagi mitte, v\u00e4hemalt mitte otseselt. Mis see maailma ohustatuma liigi elupaiga kahjutamine siis \u00e4ra pole. Metsat\u00f6\u00f6stuse suhtumine paistab olevat aeg-ajalt selline, et mis see \u00fcks loomake ees v\u00f5i taga siis \u00e4ra ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Minu kriitika ehk k\u00f5lab nende RMK t\u00f6\u00f6tajate suhtes \u00fclekohtuselt, kes pole Hiiumaa juhtumiga seotud, aga samas pole vahet, millist maakonda vaadata. RMK t\u00f6\u00f6muster kordub igal pool samamoodi. Ainuke vahe on see, et teistes Eesti maakondades ei pruugi maailma tasemel \u00fcliohustatud liiki lihtsalt leiduda. Aga t\u00f6\u00f6d viiakse ikkagi l\u00e4bi ennek\u00f5ike metsat\u00f6\u00f6stuse huvisid silmas pidades. <\/p>\n\n\n\n

Eesti Metsa Abiks poole pealt olen ma alati olnud suhtumisega, et iga kohtumist, kas v\u00f5i Taani meediaga, tuleb v\u00f5tta hingeliselt rahulikult. Teemad, mida arutasime metsade vahel liikudes, olid minule rasked, kuna olin kasvanud \u00fcles nende metsade keskel, mis t\u00e4naseks on maha raiutud. Tuleb osata hoida pea p\u00fcsti ja s\u00e4ilitada lootus. P\u00e4ev algas meil p\u00f5trade otsimisega ja see on ka filmi sisse pandud. Nagu n\u00e4ha saab, p\u00f5drad meiega sellel p\u00e4eval koost\u00f6\u00f6d teha ei soovinud, aga meeldej\u00e4\u00e4v kogemus Taani ajakirjanikele oli see k\u00fcll ja aitas alustada rasket p\u00e4eva l\u00f5busamates toonides.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Metsa Abiks poole pealt astuvad filmis \u00fcles mina, Mati Sepp ja Helena Eenok. Looduskaitse poole pealt veel lisaks viib Siim Kuresoo ELF-ist Taani ajakirjanikud vaatama Natura 2000 alal toimuvat raietegevust ja Liina Steinberg P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad MT\u00dc-st aitab avastada taanlastel Tallinna sadamas toimuvat, kuna sealtkaudu liiguvad graanulid juba laevatades Taani. <\/p>\n\n\n\n

Film on taani ja inglise keelne, youtubes saab panna alla eestikeelsed subtiitrid automaatses t\u00f5lkes. Selleks tuleb kl\u00f5psata filmi all oleva hammasratta peale (seaded), valida subtiitrid, siis automaatne t\u00f5lkimine ja otsida \u00fcles Eesti ja ongi olemas. Kuigi t\u00f5lge on l\u00fcnklik, saab m\u00f5ttest ja sellest, mida r\u00e4\u00e4gitakse, h\u00e4sti aru. Igati parem kui taanikeelsena seda filmi vaadata.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nan k\u00f5iki, kes seisavad Eestimaa metsade p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise eest, v\u00f5imalusel palun toeta EMA t\u00f6\u00f6d: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Ma arvan, et looduskaitse edukus on kahjuks otseselt seotud ka majandusliku v\u00f5imekusega. Panustades m\u00f5ne euroga looduskaitsesse, v\u00f5ime l\u00f5puks p\u00e4\u00e4sta terve planeedi, r\u00e4\u00e4kimata Eestimaa metsadest. 
Jagades Youtube filmi: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1JOyByotdts<\/a>  v\u00f5i seda postitust, saame aidata Eestimaa metsasid ja ehk l\u00f5puks m\u00f5istavad ka poliitikud, et praegune s\u00fcsteem pole j\u00e4tkusuutlik ning kaalul pole enam mitte ainult looduse s\u00e4ilimine vaid pikas plaanis ka inimese eksistents siin planeedil.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Film: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1JOyByotdts Eesti Metsa Abiks andis 7. oktoobril avalikkusele teada, et metsap\u00f5letamist ja elurikkust k\u00e4sitleva dokumentaali v\u00f5tted on toimumas, film valmib koost\u00f6\u00f6s Taani meediaga. See 7. oktoobri postitus j\u00f5udis enam kui 100 000 inimeseni ja levib veel t\u00e4naseni – eestlastel on siiras mure Eesti metsade j\u00e4tkusuutlikkuse osas, seda n\u00e4itab ka postituse menu: https:\/\/www.facebook.com\/groups\/eestimetsaabiks\/posts\/1464894663910424  Taani service […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12770,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-12771","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12771","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12771"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12771\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12772,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12771\/revisions\/12772"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12771"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12771"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12771"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}