Isegi kaitsealadelt v\u00f5ib leida arvukalt lageraielanke, millest tekib p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, kas 100 aastaseks saanud metsandusteadus Eestis on karidele purjetanud? <\/p>\n\n\n\n
Keskkonnagentuur on v\u00e4ljendanud arvamust, et: \u201ctavaliselt on Eestis paari aasta jagu lageraiete pindala umbes 81 000 hektarit.\u201d 2019. aastal raiuti Eestis metsa maha 11,25 mln tihumeetrit, sellest moodustas lageraiega raiutav puidu kogus 8,3 mln tihumeetrit. Aasta 2020 pakkus \u00fcliv\u00e4ikest leevendust ja kogu raiemahuks hinnati 10,6 miljon tihumeetrit. Nii on Eesti metsasid majandatud ehk raiutud juba aastaid. Eesti Maa\u00fclikooli metsateadlased pole otseselt v\u00e4ljendanud, et selline metsade majandamine, mida me Eestis viljeleme, midagi katastroofilist enesega kaasa oleks toonud, pigem nad pooldavad samal kursil j\u00e4tkamist. \u00d6koloogid see-eest on t\u00e4ielikult vastupidisel arvamusel ja n\u00f5uavad koos looduskaitsjatega kohest metsaraiete piiramist.<\/p>\n\n\n\n
Nii ongi \u00fchiskonnas lahvatanud metsat\u00fcli ja tekib k\u00fcsimus, et mis seis siis selle Eesti metsaga on, kas meil on kriis v\u00f5i pole kriisi? Sellele k\u00fcsimusele tuleks vastata teaduslikult juba ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et J\u00e4rvselja \u00d5ppe- ja Katsemetskonnal on 2021. aastal k\u00e4imas 100-s juubeliaasta. Kui vaatame 2018 aasta metsaandmeid, siis Eestimaa metsamaast oli kahjustatud 809 700 hektarit. Eestis on metsamaad \u00fcldse kokku 2,33 mln hektarit. Kahjustatud metsamaa hulk on ulmeliselt suur, aga metsateadlased r\u00e4\u00e4givad sellest hoolimata raiete j\u00e4tkamisest, mis omakorda v\u00f5imendab kahjustatud alade levikut uutesse metsadesse. Isegi mina saan aru, et 809 700 tuhat hektari kahjustamiseks peab inimene metsas ikka v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d ja vaeva n\u00e4gema, sellised asjaolud ei tohiks metsateadlastel mitte kuidagi kahe silma vahele j\u00e4\u00e4da. <\/p>\n\n\n\n
Kuid kahjuks sellega asi veel ei piirdu, Eestis koostati 2017-2019 aastal viiendat korda punase raamatu nimestikku ja uuriti kokku 13 500 liiki, et v\u00e4lja selgitada, milline on liikide olukord Eestis. Kahjuks on v\u00e4lja surnud 106 liiki (1%), ohustatud oli 928 liiki (8%), 473 liiki (4%) kvalifitseeriti peaaegu ohustatuks, 6059 liigi (49%) puhul olukord pole teadlaste s\u00f5nul murettekitav ja ja 4833 liigi (38%) andmed olid hindamiseks puudulikud. <\/p>\n\n\n\n
Kogu see info on j\u00e4\u00e4nud osadel metsateadlastel mingil kummalisel p\u00f5hjusel kahe silma vahele. Vahest on probleem selles, et RMK rahastab veel siiani liiga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral tunnustatud metsateadlasi ja need miljonid eurod, mis on aastate jooksul saadud, on pannud teadlased hoopis hirmust rahanappuse ees vaikima, m\u00f5ned miljonid teaduses kuluvad v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra. V\u00f5ib-olla tuleks raha veelgi enam anda, et tekiks \u00fclek\u00fcllus ja teadlased ei kardaks rahastuse kaotamist enam nii v\u00e4ga ja hakkavad r\u00e4\u00e4kima metsas toimuvast veidi l\u00e4bipaistvamalt. M\u00f5istagi on see iroonia, aga mingi p\u00f5hjus peab olema, miks osad metsateadlased on nii metsat\u00f6\u00f6stuse lembesed, samas kui usaldusv\u00e4\u00e4rne info k\u00f5neleb \u00fcsna kehvast seisust Eesti metsades ja olukord on aina halvenemas. <\/p>\n\n\n\n
Julgen arvata ka seda, et looduskaitsjatel ja \u00f6koloogidel on \u00f5igus, Eesti metsades valitseb kriis ja kui me j\u00e4tkame lageraie-majandusega, suureneb see veelgi nii majanduslikult kui ka \u00f6koloogiliselt. Eesti metsade tervislikku seisundit halvendab olulisel m\u00e4\u00e4ral ka kliimamuutus, mis on enda alla v\u00f5tnud kogu Euroopa ja Eesti mets pole kahjuks kupli all peidus. Teadlased on v\u00e4lja selgitanud, et iga-aastane puuliikide suremusm\u00e4\u00e4r on t\u00f5usnud lausa k\u00f5igi puuliikide puhul. K\u00f5ige r\u00e4ngemalt on pihta saanud harilik kuusk, mille suremus oli aastatel 2010-2020 keskmiselt 60% k\u00f5rgem kui aastatel 1995-2009. Hariliku m\u00e4nni suremus on t\u00f5usnud 40%, hariliku p\u00f6\u00f6gi suremus 36% ja tamme suremus 3,5%. Eestis istutatakse peamiselt kuuske ja j\u00e4rgneb m\u00e4nd, p\u00f5him\u00f5tteliselt saame andmeid anal\u00fc\u00fcsides ausalt v\u00e4lja \u00f6elda, et nii RMK kui ka erasektor peaks koheselt oma istutamise mahtudele pidurit t\u00f5mbama ja koomale t\u00f5mbama ka lageraie-majandust. <\/p>\n\n\n\n
Kuid \u00fcsna naiivne oleks samas arvata, et RMK n\u00fc\u00fcd lihtsalt heast tahtest asub p\u00e4\u00e4stma Eestimaa metsasid, hakkab kuulama \u00f6kolooge ja l\u00f5petab selle kaosesse viiva metsamajanduse praktiseerimise ja j\u00e4tkab j\u00e4tkusuutlikumalt. Pigem on olukord selline, et me peame olema ise piisavalt tugevad ja sihikindlad, et p\u00e4\u00e4sta Eestimaa metsad. <\/p>\n\n\n\n
Seejuures tuleb veenda poliitikuid, et kui n\u00fc\u00fcd ka midagi ette ei v\u00f5eta, siis olemegi \u00f6kokatastroofile j\u00e4lle sammukese l\u00e4hemale astunud. Ainu\u00fcksi 106 liiki on Eestis v\u00e4lja surnud ja 928 liiki on kindlalt sinnapoole teel. Kui liigid surevad Eestist v\u00e4lja, on sellel v\u00e4ga halvad tagaj\u00e4rjed meie k\u00f5igi jaoks. \u00d6kos\u00fcsteemi ei saa auklikuks lasta ja arvata, et selle juures metsandussektoriga midagi halba ei juhtu, nii naiivne ei tohiks olla isegi RMK. <\/p>\n\n\n\n
Minul ausalt \u00f6eldes on v\u00e4ga kurb tunnistada ja kahtlustada, et osad Eestimaa metsateadlased teevad lageraiele lobit\u00f6\u00f6d ja eiravad tagaj\u00e4rgi, mis see endaga juba on kaasa toonud ja veelgi enam tulevikus toob. <\/p>\n\n\n\n
Mind hirmutab m\u00f5te, kuhu see k\u00f5ik l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uab, mis saab Eestimaa metsadest ja mis saab meist kui eestlastest. Tahaksin \u00f6elda, et \u201ekaua v\u00f5ib!\u201c, lugupeetud metsateadlased. Julgen kahtlustusena v\u00e4lja \u00f6elda, et olete 100 aastat metsandusteadust viinud karidele ja v\u00f5tnud enesega kaasa Eestimaa looduse. Siinkohal t\u00e4psustan, et ma ei kritiseeri k\u00f5iki metsateadlasi, aga \u00fchte teatud seltskonda k\u00fcll, kes on silma paistnud ikka v\u00e4ga selgelt metsat\u00f6\u00f6stuse kasuks t\u00f6\u00f6tamisega. <\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks esindajad ei seisa k\u00e4ed r\u00fcpes, ka eelmine n\u00e4dal m\u00f6\u00f6dus m\u00f6\u00f6da Eestit seigeldes, sai k\u00e4idud M\u00e4rjamaa metsades, koostatud kaitse-eeskirjade ettepanekuid ja mina j\u00f5udsin k\u00e4ia ka Eesti Maa\u00fclikooli poolt korraldatud J\u00e4rvselja \u00d5ppe- ja Katsemetskonna 100. s\u00fcnnip\u00e4evale p\u00fchendatud konverentsil “Metsateaduselt praktikale\u201c. Arvatavasti tuleb seal n\u00e4htust ja kuuldust l\u00e4hip\u00e4evadel ka minu j\u00e4rgmine postitus. Oli meeldivaid kui ka v\u00e4hem meeldivaid hetki.<\/p>\n\n\n\n
Kuid t\u00e4na kutsun k\u00f5iki EMA t\u00f6\u00f6dele majanduslikult appi tulema. T\u00e4psemalt, Eesti Metsa Abiks osaleb 30. novembril annetustalgutel, looduskaitses peab ellu viima suuremahulisi tegusid ning nende ellu viimine vajab majanduslikku tuge. Paratamatult on looduskaitse t\u00f6\u00f6 seotud suurte kulutustega, alustades kohtukulude katmisest raiete vaidlustamisel ja l\u00f5petades Eesti Metsa Abiks t\u00f6\u00f6tajate tasustamisega. Meil pole ei metsat\u00f6\u00f6stuse ega RMK poolehoidu ja ammugi pole nad n\u00f5us meid toetama selleks, et muuta looduskeskonnas toimuvat j\u00e4tkusuutlikumaks ka neile endile, aga me saame muuta seda, kuidas RMK majandab Eestimaa metsasid ja MT\u00dc Eesti Metsa Abiks ei puhka enne kui loodus on taas hoitud: https:\/\/www.facebook.com\/groups\/eestimetsaabiks\/posts\/1502011936865363<\/a> <\/p>\n\n\n\n Kes soovib hakata EMA p\u00fcsiannetajaks, v\u00f5ib tutvuda EMA lehel v\u00f5imalustega ja kui sinna juba klikata, siis on seal muudki p\u00f5neva infot jagatud ja ikka selleks, et Eestimaa metsasid hoitaks paremini kui oleme hetkel seda suutnud teha: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/<\/a> <\/p>\n\n\n\n MT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/p>\n\n\n\n EE667700771002643778<\/p>\n\n\n\n