Kui ma oleksin v\u00e4ike laps, kes soovib saada metsameheks, siis kirjutaksin j\u00f5uluvanale kirja puhtast s\u00fcdamest: \u201cJ\u00f5uluvana, palun \u00f5peta RMK-le ja metsandussektorile uuesti metsade kasvatamine ja majandamine selgeks. Kui aega \u00fcle j\u00e4\u00e4b, siis palun korrasta koolide ja \u00fclikoolide \u00f5ppeprogramme selleks, et kui ma suureks kasvan, siis saaksin \u00f5ppida metsameheks\u201d.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5hjus, miks ma sellise s\u00fcdantsoojendava palve l\u00e4bi lapse silmade j\u00f5uluvanale kirjutaksin, tuleneb paljuski sellest, mis hetkel RMK ja suuresti ka erasektori poolt hallatavatel ja omandis olevatel maadel toimumas on \u2013 meil on ca 800 000 hektarit kahjustatud metsa. See pole enam metsa majandamine, mida me Eestis n\u00e4eme. Ma isegi ei tea, kuidas seda viisakalt nimetada, mis metsades toimub. Suur osa metsandussektori inimestest, k\u00fcll mitte k\u00f5ik, on \u00e4ra unustanud, et mets pole ainult raha tegemise koht. Mets on elukeskkond, t\u00e4pselt nagu meil kodus m\u00e4ngivad lapsed, on metsas omad lapsep\u00f5lve m\u00e4ngud hundikutsikatel ja lendorava poegadel. Mets pole tegelikkuses ainult tihumeetrid, seal on midagi palju enamat peidus, aga see varjab ennast, kui harvester metsale l\u00e4henemas on.<\/p>\n\n\n\n
Heaperemehelikku ja metsas\u00f5bralikku metsandust n\u00f5uab ja kohustab tegema ka metsaseadus.<\/p>\n\n\n\n
Metsaseadus \u00a7 2. Seaduse eesm\u00e4rk (1) K\u00e4esoleva seaduse eesm\u00e4rk on tagada metsa kui \u00f6kos\u00fcsteemi kaitse ja s\u00e4\u00e4stev majandamine.<\/p>\n\n\n\n
(2) Metsa majandamine on s\u00e4\u00e4stev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisv\u00f5ime ja eluj\u00f5ulisuse ning \u00f6koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmek\u00fclgse metsakasutuse v\u00f5imaluse.<\/p>\n\n\n\n
See seadus on tegelikult lihtsalt ilus lugeda, t\u00e4pselt sama kehtib ka \u00a7 42 kohta: Omaniku kohustused metsa majandamisel<\/p>\n\n\n\n
(1) Metsaomanik on kohustatud:<\/p>\n\n\n\n
1) j\u00e4lgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;<\/p>\n\n\n\n
2) majandama ja lubama oma metsa majandada \u00fcksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui \u00f6kos\u00fcsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veere\u017eiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi \u00f5igusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on koosk\u00f5las metsa s\u00e4\u00e4stva kasutamise p\u00f5him\u00f5tetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest;<\/p>\n\n\n\n
3) metsa k\u00f5rvalsaaduste varumise korral rakendama ja lubama rakendada \u00fcksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta k\u00f5rvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust.<\/p>\n\n\n\n
Seadusi j\u00e4rgitakse \u00fcldjuhul siis, kui on oht, et keegi j\u00e4lgib nende t\u00e4itmist. Kuidas panna aga Eesti suurimat maaomanikku seadusi t\u00e4itma, kui ta ise on seaduste looja? Eesti riigile kuulub teatavasti 45% Eestimaa metsadest ja RMK haldab seda s\u00f5elap\u00f5hjaks raiutud massiivi. Aga see RMK haldamine on ka selline, et kahtlustuse j\u00e4rgi peab RMK seda metsamaad mitte riigi varaks, vaid oma isiklikuks omandiks. RMK juhi Aigar Kallase n\u00e4gemus, mida ta 2020. aastal suure uhkusega \u00c4rip\u00e4evale esitles, oli: \u201eRahamasina ehitamisega on l\u00e4inud v\u00e4ga h\u00e4sti\u201d. RMK rahamasin andis t\u00f5uke ka metsandusimpeeriumi loomiseks v\u00e4ikeses Eesti riigis. Kui RMK juht Aigar Kallas oleks enam kui 10 aastat tagasi ametisse asudes l\u00e4htunud teadusp\u00f5hisest metsakasvatusest, ei oleks ka hetkel seda metsas\u00f5da toimumas. Minevikku kahjuks muuta ei saa, saame olla vaid olevikus ning teha otsuseid, mis muudavad tulevikku.<\/p>\n\n\n\n
Seaduse vastast tegevust \u00a7 42 suhtes v\u00f5ib kahtlustustele p\u00f5hinedes kohata \u00fcle-eestiliselt. Need on just nimelt kahtlustused, kuna s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istab ikkagi kohus. Julgen v\u00e4ga suure kahtlustusena v\u00e4lja tuua, et Eesti suurim maaomanik on eesrindlik seaduserikkuja. Ainu\u00fcksi eelmisel n\u00e4dalal n\u00e4htu ja piltidele j\u00e4\u00e4dvustatu on arvatavasti \u00a7 42 otsene rikkumine. RMK poolt hallatavatel maadel raiutakse talvel kuuse-koore\u00fcraski koldes kuivanud kuuskesid v\u00e4lja sanitaarraietega. Teaduslikult on paika pandud, et kuivanud kuuskedel ei elutse kuuse-koore\u00fcrask, vaid talvituvad kuuse-koore\u00fcraskist toituvad liigid. Raiu kuivanud kuused v\u00e4lja ja \u00fcraski puhang ainult kasvab, levib kevadel veelgi j\u00f5ulisemalt edasi ning kasulikud putukad l\u00f5petavad kusagil ahjus. Seadus sellist asja ei luba teha, aga keda huvitab see seadus, kui RMK-l on vaja t\u00e4ita toorme lepinguid oma koost\u00f6\u00f6partnerite ees. <\/p>\n\n\n\n
Kolmanda p\u00f5lvkonna metsamehena t\u00f5usevad mul Eesti riigi metsades ringi tallates alatasa ihukarvad p\u00fcsti, sest metsakasvatuslikke ja majanduslikke vigu leidub \u00fcle kogu Eestimaa. Kurioosne on ka see, et vastutusele on v\u00f5etud siiani ainult RMK k\u00f5ige madalama astme t\u00f6\u00f6tajaid ja sedagi on tehtud aastate jooksul nii vaikselt ja v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, et ajakirjandus pole sellest isegi teadlik olnud. RMK heaks t\u00f6\u00f6tavad metsamehed r\u00e4\u00e4givad kui \u00fchest suust, et asjad pole korras, kuigi nendega metsas jutule saamine pole lihtne. On \u00fcks reegel, et l\u00e4hemale kui 50 meetrit t\u00f6\u00f6tavale masinale t\u00f6\u00f6ajal l\u00e4heneda ei tohi, see on metsameeste kaitsev\u00f6\u00f6nd. Merikotka pesal on n\u00e4iteks kaitsev\u00f6\u00f6nd 200 meetrit. Kuid kui metsamees on sellest v\u00f6\u00f6ndis v\u00e4lja tulnud, v\u00f5ib proovida temaga juttu ajada ja vahest selliseid v\u00f5imalusi ikka tuleb, enamasti tunnevad nad mind kohe ka \u00e4ra. Piltlikult \u00f6eldes on nende jutt sarnane – RMK-s pole asjad h\u00e4sti, nemad on k\u00f5igest t\u00f6\u00f6mehed ja t\u00e4idavad ainult k\u00e4sku. \u00dches\u00f5naga saavad oma t\u00f6\u00f6tasu k\u00e4tte ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu pole enam nende mure. Mis on iseenesest ka arusaadav, kuna levib palju kuuldusi ka sellest, et teisiti m\u00f5tlejaid eemaldatakse RMK s\u00fcsteemist v\u00e4ga j\u00f5uliselt ja julmalt. <\/p>\n\n\n\n
Kuidas me oleme sellisesse olukorda j\u00f5udnud, et metsa suhtutakse kui ainult tihumeetritesse ja isegi palgi kasvatamisega on raskusi, r\u00e4\u00e4kimata looduslike ja kultuuriliste v\u00e4\u00e4rtuste hoidmisest? Lollusel ja ahnusel on siin kindlasti oma roll m\u00e4ngida, aga ilmselt ka poliitikute tegemata t\u00f6\u00f6l. Ainu\u00fcksi see vaatepilt, kus ka mina olen pildile j\u00e4\u00e4dvustatud, liigutas mind v\u00e4ga s\u00fcgavalt. RMK oli lasknud \u00fcmber ristipuu metsa maha raiuda. Ristipuu oli markeeritud ja tekkis k\u00fcsimus, kas see ongi siis meie metsanduse tase? V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua olukorra, kus l\u00e4heme surnuaeda ja laseme ristid aerosooliga \u00fcle. Vaevalt, et keegi nii teeks, aga metsas tehakse. <\/p>\n\n\n\n
Postimees kirjutas sellest olukorrast nii: \u201c\u201dRMK m\u00fc\u00fcb juba aastaid FSC sertifikaadiga puitu, millest osa on raiutud ristimetsadest ja teistest looduslikest p\u00fchapaikadest,\u201d selgitas Maavalla Koja vanem Madis Igan\u00f5mm. \u201cTegemist on tarbija petmise ja eksitamisega, mille eest vastutab eelk\u00f5ige sertifikaadi v\u00e4lja andnud ja RMK tegevust kontrolliv audiitororganisatsioon. Niikaua kuni RMK-l lastakse r\u00fc\u00fcstada looduslikke p\u00fchapaiku ja samal ajal kasutada k\u00f5iki sertifikaadiga kaasnevaid h\u00fcvesid, niikaua RMK seda ka teeb.\u201d\u201d <\/p>\n\n\n\n
Kurvastusega peab t\u00f5dema, et see Aigar Kallase loodud rahamasin teeb meie metsades teisigi v\u00f5ikaid asju ja on v\u00e4ga kaugel teadusp\u00f5hisest ning s\u00e4\u00e4stvast metsamajandusest. <\/p>\n\n\n\n
Eesti Maa\u00fclikool korraldas m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi J\u00e4rvselja \u00d5ppe- ja Katsemetskonna 100. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul konverentsi “Metsateaduselt praktikale\u201c. Noor teadlane r\u00e4\u00e4kis seal kuuse-koore\u00fcraski ohjamisest ja RMK juht Aigar Kallas ei t\u00f5usnud p\u00fcsti peale ettekannet, et v\u00f5imas, n\u00fc\u00fcd hakkamegi RMK-s teadusp\u00f5hiselt kuuse-koore\u00fcraskit ohjama. Selle asemel t\u00f5usis ta p\u00fcsti viimase teadlase ettekande peale, kui r\u00e4\u00e4giti, et Eesti metsade juurdekasvu tabelid on olnud alahinnatud. Metsamehed kasutavad suurt metsa juurdekasvu numbrit \u00e4ra, et raiuda suurtes kogustes vana metsa lagedaks, kuigi see pole j\u00e4tkusuutlik tegevus. Juurdekasvu alusel Eestimaa metsasid raiudes on v\u00f5imalik k\u00f5ik Eesti vanemaealised metsad maha raiuda ja juurdekasv l\u00e4heks sellest ainult suuremaks, kuna noore metsa juurdekasv \u00fcletab mitmekordselt vanema metsa juurdekasvu. Mida rohkem on meil noort metsa, seda suurem on kogu Eesti metsade juurdekasv. Keskkonnaministeerium teab seda v\u00e4ga h\u00e4sti ja seet\u00f5ttu pannaksegi meil kogu metsade raiemaht enamasti paika juurdekasvu alusel. Kui kasvab 16 miljonit tihumeetrit, siis v\u00f5ib raiuda kuni 15 miljonit – absurdne, aga nii on hetkel raiemaht paika pandud. Eks selline rahva lollitamine k\u00e4ib ikka selleks, et metsat\u00f6\u00f6stust nuumata, aga kaua sa nuumad, kui sahver l\u00f5puks t\u00fchjaks saab. <\/p>\n\n\n\n
Kahjuks levib juba kuuldus, et metsat\u00f6\u00f6stus sai paljuski oma tahtmise metsade majandamise osas, seda aastani 2030. See t\u00e4hendab, et metsade massh\u00e4vitamine on 2030 aastani peaaegu juba paigas, aga ainuke takistus on veel riigikogu. Niikaua kuni riigikogu poliitikud pole oma heakskiitu metsade h\u00e4vitamisele andnud, on veel lootust \u00e4ra hoida veelgi suuremat kaost metsade osas. <\/p>\n\n\n\n
P\u00e4kapikud v\u00f5iks Aigar Kallase sussi sisse pista heatahtliku kirja: \u201cRahamasina loomisega said ilusti hakkama, n\u00fc\u00fcd on aeg hakata taas metsa s\u00e4\u00e4stlikult majandama – muidu l\u00e4hed pahade laste nimekirja, kui sa seda ei tee.\u201d. <\/p>\n\n\n\n
Eks see ole natuke inetu iroonia, aga see, mis Eestimaa metsadega tehtud on, on veelgi inetum. Eestis on juba 116 liiki v\u00e4lja surnud, aeg on panna v\u00e4ljasuremisele piir. Eestimaa looduses elab \u00fcle 1000 liigi, mis on globaalselt ohustatud ja v\u00e4lja suremas. Meil k\u00f5igil on v\u00e4ga suur vastutus looduskeskkonna hoidmise ees, sellest s\u00f5ltub ka meie k\u00f5igi elukvaliteet. Hoiame loodust nii, et see s\u00e4iliks.<\/p>\n\n\n\n
Ilusaid p\u00fchi k\u00f5igile!<\/p>\n\n\n\n
Tekst: Mati Sepp<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui ma oleksin v\u00e4ike laps, kes soovib saada metsameheks, siis kirjutaksin j\u00f5uluvanale kirja puhtast s\u00fcdamest: \u201cJ\u00f5uluvana, palun \u00f5peta RMK-le ja metsandussektorile uuesti metsade kasvatamine ja majandamine selgeks. Kui aega \u00fcle j\u00e4\u00e4b, siis palun korrasta koolide ja \u00fclikoolide \u00f5ppeprogramme selleks, et kui ma suureks kasvan, siis saaksin \u00f5ppida metsameheks\u201d. P\u00f5hjus, miks ma sellise s\u00fcdantsoojendava palve l\u00e4bi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12799,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-12798","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12798"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12798\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12800,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12798\/revisions\/12800"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12799"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}