{"id":12868,"date":"2022-01-04T20:59:47","date_gmt":"2022-01-04T20:59:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=12868"},"modified":"2022-01-04T20:59:48","modified_gmt":"2022-01-04T20:59:48","slug":"looduskaitse-vajab-ka-2022-aastal-eesti-rahva-uhtset-tuge-et-kaitsta-ja-hoida-eestimaa-loodust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/looduskaitse-vajab-ka-2022-aastal-eesti-rahva-uhtset-tuge-et-kaitsta-ja-hoida-eestimaa-loodust\/","title":{"rendered":"LOODUSKAITSE VAJAB KA 2022. AASTAL EESTI RAHVA \u00dcHTSET TUGE, ET KAITSTA JA HOIDA EESTIMAA LOODUST"},"content":{"rendered":"<p>Eesti Metsa Abiks on valmistumas 2022. aastal katsumustele vastu seisma ja loodame, et Eesti rahvas tervikuna m\u00f5istab, et Eestimaa loodus v\u00e4\u00e4rib hoidmist ja kaitset.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eestimaa inimestel on ainult \u00fcks ainuke looduskeskkond ja kui me seda hoolimatult majandame, siis see libiseb meil k\u00e4te vahelt ja uut asemele saada pole kahjuks v\u00f5imalik. Looduskaitseliselt on Eestis 14% rangelt kaitstavat metsamaad ja sellest ainult 3% asub eramaadel. Metsandussektor leiab, et looduskaitse teeb neile \u00fclekohtuselt liiga, kuna Eestis on liiga palju kaitstud metsasid ja isegi see teadmine, et suuremal v\u00f5i v\u00e4hesemal m\u00e4\u00e4ral on majandustegevus lubatud 86%-l metsamaast, pole siiani metsandussektorit rahustanud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6eldakse, et ahnusel pole piire ja ka lageraietel ei tundu looduses l\u00f5ppu tulevat. Kahjuks raiutakse Eestis igal aastal lagedaks enam kui 30 000 ha metsa, seda on ikka v\u00e4ga palju. Sellest tulenevalt ka minu palve Eesti erametsa omanikele. Ma paluksin, et kaaluksite m\u00f5tet j\u00e4tta looduskeskkonnale vajaminev mets kasvama. See on suur palve ja veelgi suurem on tahe seda ellu viia ja ka koorem, mis langeb maaomanike \u00f5lgadele. Kuid teadmine, et nii kingite elu looduskeskkonnale kaalub ehk \u00fcle majanduslikult saadava \u00fchekordse tulu, mis lageraielt tuleb. Looduskeskkond on olnud osa meie olemusest juba aastasadu. Metsanduslikke ja looduskaitselisi teadmisi on p\u00e4randatud p\u00f5lvest p\u00f5lve, aga siis tuli kauaoodatud vabadus ja sinimustvalge lipp t\u00f5mmati Toompea lossi vardasse. Koos vabadusega saavutasime hingerahu v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu ikkest, aga kaotasime ka t\u00fckikese iseendist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ma olen liiga noor, et t\u00e4pselt m\u00e4letada 90-dadel toimunud metsavarguste kaost, aga \u00fcht teist m\u00e4letan ja kuulates vanemate inimeste pajatusi sellest tormisest ajastust saan r\u00e4\u00e4kida, et see oli aeg, kus eestlane proovis ellu j\u00e4\u00e4da. N\u00fc\u00fcd, kui oleme saavutanud suurema stabiilsuse \u00fchiskondlikul tasemel, peame aitama ka loodusel ellu j\u00e4\u00e4da. Kui elasime \u00fcle 90ndad, siis v\u00f5iksime olla v\u00f5imelised k\u00e4tte v\u00f5idetud vabadusi jagada ka loodusega. Loodus vajab meie abi aastal 2022, mitte aastal 2040 v\u00f5i aastal 2060, kuna selleks ajaks on juba paljude liikide jaoks hilja, kui me t\u00e4na ei v\u00f5tta ette otseseid sammusid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ainu\u00fcksi Eestimaa loodusest on t\u00e4naseks v\u00e4lja surnud kahjuks juba 106 liiki ja v\u00e4ga kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki. V\u00e4ljasuremisohus on veel omakorda 296 liiki. See on inimese k\u00e4tet\u00f6\u00f6 ja see, et Eesti Valitsus, Keskkonnaministeerium jt on siiani keeldunud astumast t\u00f5sisemaid samme olukorra parandamiseks, on kurb t\u00f5de. Tulen nentida, et ka nemad on inimesed.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mul puudub hea vastus, miks otsustavatel kohtadel olevad inimesed kipuvad sageli nii passiivsed ja j\u00e4\u00e4gitult k\u00fclmad looduskaitse osas olema. Kuid ehk on p\u00f5hjus majanduslikus heaolus, mida kiivalt proovitakse hoida, kas v\u00f5i looduskeskkonna arvelt seda saades. Kindlasti on ka teisi p\u00f5hjuseid, kasv\u00f5i teadmatus, mis Eestimaa looduses tegelikult toimub.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid Eesti Metsa Abiks on minemas 2022. aastale vastu teadmisega, et muudame s\u00fcsteemi ja kaitseme Eestimaa loodust. EMA ja Keskkonnaameti vaheline kohtuvaidlus Natura 2000 alade osas kogub tuure ja sellest kirjutan l\u00e4hiajal ka pikema \u00fclevaate, mida oleme kohtu abiga juba saavutanud ja millise strateegia on valinud keskkonnaamet, et kohtujuhtumist vabaneda. \u00dchtlasi v\u00f5tame t\u00e4ie t\u00f5sidusega ette ka MAK2030-e. Soovime, et riik kirjutaks dokumenti sisse j\u00e4tkusuutliku raiemahu. Hetkel metsateadlaste poolt v\u00e4lja k\u00e4idud raiemaht 9-11 mln tihumeetrit aastas oleks Eesti loodusele hukatuslik, tundub et kahjuks on teadlaste empaatiav\u00f5ime eluslooduse vastu puudulik.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4tkame raiete \u00fcle kontrolli ja siinkohal oleme t\u00e4nulikud iga infokillu eest, mis aitab EMA-l seadusrikkumisi avastada. Oleme valmis ka n\u00f5u ja j\u00f5uga maaomanikke aitama, kui nende soov on oma metsas teha majanduslikke tegevusi ja soov on leida seejuures tasakaal looduse ja inimese vahel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4helepanuta ei saa ka jahindust ega kalandust j\u00e4tta, kuigi sellele ei suuda me hetkel t\u00e4ies mahus ressursse suunata, aga j\u00e4lgime ning kaardistame olukorda ja aitame ka keskkonnaametit selles osas j\u00e4relevalvega. Eelmisel aastal olin kohtus tunnistajaks jahiseaduse rikkumise osas, mille l\u00f5petuseks sain ka \u00fche humoorika \u00e4hvardusk\u00f5ne. Pidin kurjale jahimehele isegi \u00f5petama, kuidas teinekord \u00fchte korralikku \u00e4hvardusk\u00f5net \u00fcles ehitada ning palusin alustada sellest, et mitte helistada hommikul vara, kui inimesed magavad. Sellest ajast peale pole temast midagi kuulda olnud, kuuldavasti oli ta l\u00f5puks \u00fcsna n\u00f6rdinud ja \u00f5nnetu, et mind \u00e4hvardada \u00fcritas. Kuid jahinduses on tegelikult probleeme palju, mis vajaksid lahendamist ja suuremat t\u00e4helepanu ka Eesti riigi poolt. Kas v\u00f5i k\u00fcsimus ilvestega, kelle jaht on Eestis rangelt keelatud kuid nende suunal toimuvad h\u00e4marad tegevused.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teemasid, millega Eesti Metsa Abiks meeskonnas tegeleme on palju ja k\u00f5iki siin \u00fcles lugema ei hakkaks, aga r\u00f5hutan, et erakordselt oluline on Teiepoolne toetus. Oleme igati avatud igasugusele informatsioonile, mis aitab kaasa looduse k\u00e4ek\u00e4igule ja omalt poolt proovime alati aidata k\u00f5iki probleeme lahendada, mille osas meie poole p\u00f6\u00f6rdute.<\/p>\n\n\n\n<p>Me ei tea, mida toob aasta 2022, aga oleme valmis vastu v\u00f5tma ja tegelema k\u00f5ikide raskustega, mis k\u00e4\u00e4nakute tagant peaksid meieni j\u00f5udma.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcle ega \u00fcmber ei saa ka teemast, et vajame oma t\u00f6\u00f6s ka majanduslikku tuge, et k\u00e4ia looduse kaitseks kohtus, maksta teadusuuringute eest, toetada teisi looduskaitselisi liikumisi nende kohtuteedel ja tasustada ka looduskaitses t\u00f6\u00f6tavate inimeste t\u00f6\u00f6d.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eestimaa looduse edu s\u00f5ltub v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral sellest kui palju ja mis mahus on Eesti \u00fchiskond valmis panustama Eestimaa looduse kaitsmisesse ja hoidmisesse. Tulgu aasta 2022 parem ja kaunim, kui eelmine aasta seda meile suutis pakkuda.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>MT\u00dc EESTI METSA ABIKS&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>EE667700771002643778&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Toeta:<a href=\"https:\/\/l.messenger.com\/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.eestimetsaabiks.ee%2Ftoeta%2F&amp;h=AT2oluJqyfi62UmzWkTD4rjCP2PsZE1czPUbBwMAePE5xKRtiwurkS4g-PLoJjDcpPYNT6rXlW2DzoucyBxeLYwWKR3WlyX2m_re2GFs3p7DjNjpp4OgCKk8SWg5idPpwpexjWVT\"> https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Metsa Abiks on valmistumas 2022. aastal katsumustele vastu seisma ja loodame, et Eesti rahvas tervikuna m\u00f5istab, et Eestimaa loodus v\u00e4\u00e4rib hoidmist ja kaitset.&nbsp; Eestimaa inimestel on ainult \u00fcks ainuke looduskeskkond ja kui me seda hoolimatult majandame, siis see libiseb meil k\u00e4te vahelt ja uut asemele saada pole kahjuks v\u00f5imalik. Looduskaitseliselt on Eestis 14% rangelt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12869,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-12868","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12868"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12868\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12870,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12868\/revisions\/12870"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12869"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}