https:\/\/envir.ee\/MAK2030?fbclid=IwAR159S5BK4XCkOz5t7oMjvoacwyuyDtvoGrRSd7ltfswa51T-jBvaiuK960<\/a><\/p>\n\n\n\nRiiklikust dokumendist on kaduma l\u00e4inud pea 50 000 hektarit avaliku huviga metsasid riiklikust ja see on toimunud Keskkonnaministeeriumi j\u00e4lgiva pilgu all. <\/p>\n\n\n\n
Kuid ka see on k\u00f5igest \u00fcks RMK-ga seotud probleem, mis on j\u00e4\u00e4nud Vabariigi Valitsusel kahe silma vahele, aga mis m\u00f5jutab sadade tuhandete Eestimaa inimeste heaolu. Inimesed ei soovi oma vaba aega lageraiete keskel veeta. Mida t\u00f5estas ka Jevgeni Ossinovski (SDE) poolt tellitud Norstati k\u00fcsitlus, kus 75 protsenti vastanutest leidis, et Eestis raiutakse liiga palju metsa. Peaministrina omate kindlasti v\u00f5imalust saada Jevgeni Ossinovski k\u00e4est vastav uuring tutvumiseks. <\/p>\n\n\n\n
RMK on raiunud metsa ka ebaseaduslikult ja on selle eest keskkonnamaeti k\u00e4est ka noomida saanud. Vahejuhtum leidis aset Viljandimaal Soomaa rahvuspargis. T\u00e4psemalt raius RMK ilma \u00fchegi raieteatiseta umbkaudselt mitutuhat tihumeetrit puitu 15,3 ha rohumaalt. Hiljem selgus, et v\u00e4ike osa sellest rohumaast oli ikkagi metsamaa k\u00f5lvikuna kirjas, seal kehtis metsaseadus ning raieteatis oleks pidanud olema kohustuslik. Kui sarnase tegevusega oleks vahele j\u00e4\u00e4nud eraisik, oleks ta arvatavasti saanud rahalise trahvi ning see tegevus ei oleks piirdunud noomimisega.<\/p>\n\n\n\n
RMK-le tehakse v\u00f5imalikuks ka Eesti Vabariigis kehtivate seaduste eiramine. RMK raiub aastas lageraietega keskmiselt 10 000 ha metsa, metsaseadusest tulenevalt tuleb 1 hektari lageraie kohta j\u00e4tta minimaalselt kasvama 20 seemnepuud. See teeb arvuliselt Eestimaa peale minimaalselt ca 200 000 puud, mis peaksid peale lageraiet langile kasvama j\u00e4\u00e4ma, kuni lank on uuenenud. Seemnepuude \u00fclesanne on anda kohalikku geneetilist seemet langile ja nii tagada loodusliku j\u00e4relkasvu olemasolu. Paraku RMK ei j\u00e4ta peale lageraiet lankidele seemnepuid, olenemata sellest et seadus kohustab seda tegema. Eesti Metsa Abiks avastas selle \u00fcle-eestilise metsaseaduse rikkumise aastaid tagasi ja selgus, et ametnikud on otsustanud, et RMK ei peagi seemnepuid j\u00e4tma, kuna RMK istutab enamasti paari aasta m\u00f6\u00f6dudes suuremal osal oma lankidest uued taimed. Kuid uued puud ei ole piirkondliku geneetilise p\u00e4ritoluga vaid on aretatud selleks, et kasvataksid maksimaalselt parimat puitu metsat\u00f6\u00f6stusele. Sedasi rikutakse kohaliku metsa genofondi ja seatakse eramaaomanikud ebav\u00f5rdsesse seisu. <\/p>\n\n\n\n
RMK-l on aastatega v\u00e4lja kujunenud ka s\u00fcsteem, kus ta ise oma raiemahud paika paneb. S\u00fcsteem on iseenesest \u00fclimalt lihtne. RMK teeb arvutused, kui suures mahus on tema halduses raiek\u00fcpset metsa ja kui palju v\u00f5iks sellest \u00e4ra raiuda. Arvutuslikke numbreid avalikkusega ei jagata, need on rangelt salajased. Keskkonnaagentuurile saadetakse soovitud raiemaht, kus see \u00fcle vaadatakse ja arvutused, mille alusel raiemahu otsus on tehtud, saadetakse keskkonnagentuuri t\u00f6\u00f6tajale erakirjana, nii saab v\u00e4ltida seda, et arvutusk\u00e4ik j\u00f5uaks avalikku dokumendiregistrisse. Sealt edasi liigub soovitud raiemaht Keskkonnaministeeriumisse ja minister allkirjastab t\u00f5en\u00e4oliselt ilma pikemaid k\u00fcsimusi esitamata vastava dokumendi. S\u00fcsteem toimis aastaid t\u00e4iuslikult, kuni endine keskkonnaminister T\u00f5nis M\u00f6lder keeldus oma allkirja sellisele s\u00fcsteemile p\u00f5hinevale dokumendile alla kirjutamast. <\/p>\n\n\n\n
Probleeme RMK tegevuse \u00fcle on veel teisigi, m\u00f5ni on neist mahukam, m\u00f5ni j\u00e4llegi v\u00e4iksema mastaabiga. V\u00e4\u00e4riselupaikade leidmisega on RMK-l aastaid olnud probleeme, seda t\u00f5estas kohati ka viimane FSC sertifikaadi kontroll, kuigi kontrollorgan ei n\u00e4inud avastatud probleemis t\u00e4henduslikku probleemi. Lisaks eba\u00f5nnestunud kuuse-koore\u00fcraski ohjamine lindude pesitsusajal, kus sadu-tuhandeid tihumeetreid puid langetati lindude pesitsurahu ajal, mis pidid j\u00e4\u00e4ma \u00fcraskite p\u00fc\u00fcdmiseks, kuid viidi metsast minema enne kui \u00fcraskid j\u00f5udsid p\u00fc\u00fcnispuud asustada. Selle tegevusega teenis RMK ligemale 6 miljonit eurot. Kahjuks ka seekordki eiras keskkonnaministeerium meie palveid, et probleemiga t\u00f5siselt tegelema hakatakse ja v\u00f5imalikud s\u00fc\u00fcdlased vastutusele v\u00f5etakse, kuna antud tegevus suurendas arvatavasti kuuse-koore\u00fcraskite levikut ja t\u00f5i majanduslikku kahju kaasa ka eramaaomanikele.<\/p>\n\n\n\n
Lugupeetud Kaja Kallas, loodame et Teie Eesti Vabariigi peaministrina v\u00f5tate ette otseseid tegevusi, mis tooksid tulevikus kaasa RMK-s selguse, seaduskuulekuse, loodushoiu ja l\u00e4bipaistva juhtimise. RMK-ga seotud probleemid ei l\u00f5pe enne, kui probleem lahendatakse k\u00f5rgel poliitilisel tasemel selgete otsustega. Eestimaa inimesed ei peaks \u00fcle-eestiliselt kannatama ulatuslike riigimetsa raiete all. RMK halduses olev mets on kogu Eesti rahva vara ja Eesti Vabariigi valitsuse \u00f5lgadele langeb koorem seda vara v\u00f5rdselt kogu rahvale jagada ja samas j\u00e4lgida, et see ei tooks enesega kaasa kahju loodusele. <\/p>\n\n\n\n
Eestimaa loodusest on v\u00e4lja surnud 106 liiki, v\u00e4ga kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki ning lisaks v\u00e4ljasuremise \u00e4\u00e4rel on omakorda veel 296 liiki. <\/p>\n\n\n\n
Eestimaa looduse k\u00e4ek\u00e4ik s\u00f5ltub l\u00f5ppude l\u00f5puks v\u00e4ga paljuski Teie otsustest, lugupeetud peaminister ja loodame et need otsused saavad olema \u00f5iglased.<\/p>\n\n\n\n
Kirja koostaja: Mati Sepp<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Austatud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas, MT\u00dc Eesti Metsa Abiks p\u00f6\u00f6rdub Teie poole avaliku kirjaga, mille eesm\u00e4rk on t\u00e4helepanu juhtida kahtlustuse j\u00e4rgi korruptiivsetele asjaoludele seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingutega, mis ajakirjanduse andmetel on s\u00f5lmitud kahtlastel tunnustel keskmistest oksjonihindadest soodsama hinnaga, nii et riik on kaotanud viimase 5 aasta jooksul 52 mln eurot. Sellisesse tegevusse ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12702,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-12871","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12871"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12871\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12872,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12871\/revisions\/12872"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}