<\/p>\n
Jaanuarikuu viimasel p\u00e4eval sumiseb Kolga rahvamaja nagu mesilastaru, sest kohale on tulnud lausa mitme k\u00fcla rahvas.<\/strong> \u00c4revust tekitavad RMK poolt avalikustatud raieplaanid, mis n\u00e4evad ette lageraieid enam kui 40% k\u00fcla \u00fcmbritsevatest metsadest. Kaksk\u00fcmmend aastat tagasi kuulus piirkond veel Lahemaa rahvuspargi alla, aga 1997. aastal arvati sealt v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd on endine looduskaitseala suurel m\u00e4\u00e4ral raiek\u00fcpse metsa staatuses. Kohalikel on raske leppida tuttavate p\u00f5lismetsade mastaapse langetamisega, seda enam, et RMK on viimase k\u00fcmne aasta jooksul raiet\u00f6id teostanud enam kui sajal \u00fcmberkaudsel hektaril. Sellele lisandub veel hulganisti erametsaomanike teostatud raieid.<\/p>\n \u201eKolga Valla Seltsing, Kuusalu valla k\u00fclavanemad (allakirjutanud), MT\u00dc Kolga Arendus ja elanikud annavad teada, et ei ole n\u00f5us planeeritavate lageraietega Kolga aleviku \u00fcmbruses,\u201c seisab kogukonna kirjalikus p\u00f6\u00f6rdumises, millega kohalikud elanikud 19. jaanuaril avalikustatud raiekavadele vastavad. Alla on kirjutanud nelja \u00fcmberkaudse kogukonna k\u00fclavanemad.<\/p>\n \u201eOleme t\u00e4na olukorras, kus lageraied avavad tee tuultele, m\u00fcrale, l\u00f5ikavad l\u00e4bi metsloomade k\u00e4igurajad, h\u00e4vitavad pesitsus- ja m\u00e4ngualad lindudele jne,\u201c loetlevad p\u00f6\u00f6rdujad ette suuremahuliste raietega kaasnevaid probleeme. \u201eArvestades juba varem toimunud lageraiete paiknemisi ja mahtusid, ei n\u00e4e me v\u00f5imalust sellisel moel raieid ilma kogukonda kaasamata j\u00e4tkata.\u201c<\/p>\n <\/p>\n Kolga kui kaasamise proovikivi<\/strong><\/p>\n Kolga rahvamajas valitsevat t\u00f5sist meeleolu hajutavad veidi Ida-Harjumaa metsa\u00fclema Andrus Kevvai pidulikud avas\u00f5nad.<\/p>\n \u201eT\u00e4na on tegemist esimese kogukonda kaasava infokoosolekuga kogu vabariigis,\u201c teatab Kevvai. \u201eSee on teatud m\u00f5ttes nagu proovikivi.\u201c Ehkki kodanike kaasamisega on RMK p\u00fc\u00fcdnud tegeleda juba 2010. aastast alates, on varem kaardistatud vaid suuri piirkondi ning seet\u00f5ttu pole kohalikud suutnud raiealadega kuigiv\u00f5rd suhestuda. N\u00fc\u00fcd h\u00f5lmab kaardistatud metsamaa vaid Kolga aleviku \u00fcmbrust ning inimeste kaasamiseks on koostatud varasemast tunduvalt t\u00e4psemad k\u00e4itumisjuhised. Kuna kogukonna kaasamine on \u00fcks s\u00e4\u00e4stva metsanduse sertifikaadi (FSC) v\u00e4ljastamistingimustest, siis on RMK, sertifikaati s\u00e4ilitada soovides, lausa kohustatud kohalikega koost\u00f6\u00f6d tegema.<\/p>\n \u201eUue k\u00e4itumisjuhendi kohaselt on meil plaanis tihedam suhtlus huvir\u00fchmadega,\u201c selgitab metsa\u00fclem uudse kaasamisprotsessi tausta. Kevvai s\u00f5nul peaks hiljemalt aasta jooksul valmima ka internetiportaal, kuhu pannakse \u00fcles k\u00f5ik RMKle teadaolevad tundlikud raiepiirkonnad. Seej\u00e4rel oodatakse sellele infole kohalike elanike poolt tagasisidet ja ettepanekuid. \u201eHakkame infot valdadele ja maapiirkondadele v\u00e4lja saatma ning vajadusel korraldame ka kaasamiskoosolekuid,\u201c selgitab metsa\u00fclem.<\/p>\n K\u00f5rgendatud avaliku huviga alad jagunevad laias laastus kaheks \u2013 k\u00f5igepealt linnades ja teistes tiheasustusalades v\u00f5i nende vahetus l\u00e4heduses asuvad aktiivselt kasutatavad piirkonnad, kuid ka kultuuriliste ise\u00e4rasustega paigad nagu kultuurim\u00e4lestis, p\u00e4randkultuuriobjekt, looduslik p\u00fchapaik v\u00f5i kohaliku kogukonna jaoks oluline koht. Eraldi t\u00e4helepanu vajavad veel ka need alad, mis piirnevad vahetult elamute v\u00f5i turismiettev\u00f5tete hoonete ja rajatistega.<\/p>\n \u201eMe ei tea enamasti kohaliku kogukonna kokkuk\u00e4imiskohti ja p\u00fchapaikade asualasid, seega ootame meie poolt edastatud infole tagasisidet ning arutame tehtud ettepanekud esitajatega l\u00e4bi,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kevvai v\u00f5imalikest koost\u00f6\u00f6vormidest.<\/p>\n <\/p>\n Lageraied teevad muret<\/strong><\/p>\n Lisaks kaasamisprintsiipide juhistele on RMK tegelenud ka metsamajandamise p\u00f5him\u00f5tete parandamisega. \u201eK\u00f5ige valulisem teema on kahtlemata lageraie,\u201c leiab Kevvai, aga lageraie puhul on tegemist n\u00fc\u00fcdsetel aegadel k\u00f5ige levinuma metsamajandamise liigiga. \u201eK\u00f5rgendatud avaliku huviga piirkondades \u00fcritame teha lageraieid maastikku sobitades, vajadusel teeme ka metsaeraldisi ringi.\u201c Kevvai s\u00f5nul v\u00e4lditakse v\u00f5imalusel sirgeid kokkuveoteid, et raiepiirkond ei j\u00e4\u00e4ks pilgule liialt avatuks. Erilist t\u00e4helepanu hakatakse p\u00f6\u00f6rama ka sellele, et raiej\u00e4\u00e4tmed saaksid \u00fcmberkaudsetelt teedelt koristatud. S\u00e4ilikpuid plaanitakse tulevikus gruppidena kasvama j\u00e4tta, sest nii peavad need tormile paremini vastu ning m\u00f5juvad maastikupildis orgaanilisemalt.<\/p>\n \u201eMetsa hakkame uuendama juba j\u00e4rgmisel raiej\u00e4rgsel kevadel,\u201c selgitab Ida-Harju metsa\u00fclem Kolga rahvamajja kogunenud kohalikele. \u201eSamuti \u00fcritame v\u00e4ltida \u00fcle kolme hektari suuruseid lanke, mis ei t\u00e4henda aga, et me seda piirangut vajadusel \u00fcletada ei v\u00f5iks.\u201c M\u00f5ned kokkutulnutest meenutavad, et k\u00e4esoleva aasta alguses raiuti nende alevikus lagedaks ligi seitsme hektari suurune metsatukk, ent riigimetsa majandajate hinnangul ei asu lank Kolgak\u00fcla vahetus l\u00e4heduses. Seega ei kuulu see ametliku k\u00e4sitluse kohaselt ka avaliku huvi m\u00f5juv\u00e4lja.<\/p>\n <\/p>\n Luuakse \u00fchine t\u00f6\u00f6grupp<\/strong><\/p>\n Uusi k\u00e4itumisjuhiseid loetledes toonitab Kevvai, et kuna tegemist on sedav\u00f5rd uute eeskirjadega, siis ei ole neid Kolgal v\u00f5imalik veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral rakendada ning kahe kuu pikkust pausi kaasamiskoosoleku ning raietegevuse vahel sedakorda ei tule, kuna mastaapsed raiet\u00f6\u00f6d on kavandatud juba veebruari- ja m\u00e4rtsikuusse. Kuna kokkutulnud sellega ei lepi, otsustavad riigimetsa majandajad l\u00f5puks, et j\u00e4rgnevatesse kuudesse planeeritud raiet\u00f6\u00f6d j\u00e4etakse \u00e4ra.<\/p>\n Mittetulundus\u00fchingu Kolga Arendus juhatuse liikme Andres Heinveri ettepanekul moodustatakse RMK, valla ja kogukonna esindajatest t\u00f6\u00f6grupp, kes peab \u00fchiselt raielangid \u00fcle vaatama ning n\u00e4htu p\u00f5hjal otsustama, kuidas k\u00fcla \u00fcmbrusse j\u00e4\u00e4vate metsade langetamine kogukonnale talutavamaks teha. Mitmed kokkutulnutest uurivad, kas lageraieid oleks v\u00f5imalik m\u00f5ne teise raieliigi, n\u00e4iteks turberaiega asendada, ent riigimetsa majandajad seda v\u00f5imalikuks ei pea. L\u00f5puks lepitakse kokku k\u00fcmme aastat v\u00e4ltava raiekava koostamisvajadus ning m\u00e4rtsi algusse planeeritakse uus koosolek, et kogukond saaks uuesti arutada \u00fchiselt moodustatud t\u00f6\u00f6grupi edasisi plaane.<\/p>\n Kolga omavalitsuse, kohaliku kogukonna ning riigimetsa majandajate vahel arenev koost\u00f6\u00f6 peaks saama kaasamisn\u00e4idiseks, millesarnast riik k\u00f5ikjal valdade, seltsingute, turismiettev\u00f5tete ja talumajapidamistega tulevikus rakendama hakkab.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jaanuarikuu viimasel p\u00e4eval sumiseb Kolga rahvamaja nagu mesilastaru, sest kohale on tulnud lausa mitme k\u00fcla rahvas. \u00c4revust tekitavad RMK poolt avalikustatud raieplaanid, mis n\u00e4evad ette lageraieid enam kui 40% k\u00fcla \u00fcmbritsevatest metsadest. Kaksk\u00fcmmend aastat tagasi kuulus piirkond veel Lahemaa rahvuspargi alla, aga 1997. aastal arvati sealt v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd on endine looduskaitseala suurel m\u00e4\u00e4ral raiek\u00fcpse […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1321","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1321"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9611,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1321\/revisions\/9611"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}