Kuidas t\u00f6\u00f6tab metsat\u00f6\u00f6stuse propaganda?<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ga hea n\u00e4ide on Postimehes ilmunud artikkel: \u201cRaiemahtude v\u00e4hendamine j\u00e4tab t\u00f6\u00f6ta tuhanded inimesed\u201d. Tsitaat artiklist: \u201cRaiemahu v\u00e4henemisel 10 miljoni tihumeetrini v\u00e4heneb t\u00f6\u00f6h\u00f5ive 6442 t\u00f6\u00f6koha ehk 11 protsendi v\u00f5rra.\u201d <\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks t\u00f6\u00f6d tehes oli mul v\u00f5imalus MAK2030 koosolekul k\u00fcsida otse teadlastelt ja keskkonnaministeeriumi k\u00e4est, kas selline t\u00f6\u00f6kohtade kadumine on realistlik, mida metsat\u00f6\u00f6stus oma uuringute alusel esitlenud on? Vastus oli umbes midagi sellist, et ega keegi tegelikult ei tea, kas ja kui palju raiemahtude v\u00e4hendamine t\u00f6\u00f6kohtasid m\u00f5jutaks. V\u00e4lja on k\u00e4idud k\u00fcll erinevaid numbreid erinevate uurimisasutuste poolt, aga neid ei saa v\u00f5tta \u00fcks \u00fchele. Vastus, mille ma MAK2030 koosolekul sain, suurendas minu kahtlustusi, et sedalaadi uuringud on pigem tellitud ja tehtud selleks, et suurendada metsat\u00f6\u00f6stuse haaret \u00fchiskonnas ning survestada poliitikuid, et nad mingil juhul ei v\u00e4hendaks raiemahtusid. <\/p>\n\n\n\n
Kuid kuhu siis t\u00f6\u00f6kohad kaovad? <\/p>\n\n\n\n
Sellele k\u00fcsimusele andis vastuse Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu juht Henrik V\u00e4lja 2020. aastal. \u201eT\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on Eesti suurim majandussektor ja tootmisprotsesside automatiseerimine v\u00f5imaldab suurendada lisandv\u00e4\u00e4rtust. See aitab v\u00e4iksema arvu t\u00f6\u00f6k\u00e4tega luua \u00fchiskonda rohkem rikkust,\u201c selgitas V\u00e4lja. Ta lisas, et k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtuse loomine aitab ka metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stuses t\u00f6\u00f6tavatele inimestele maksta k\u00f5rgemat palka. See toetab eesk\u00e4tt just Eesti v\u00e4iksemates piirkondades elavaid inimesi. Nimelt on metsa- ja puidusektor \u00fcks peamiseid t\u00f6\u00f6andjaid v\u00e4ljaspool suuri t\u00f5mbekeskusi. \u201eK\u00f5rgepalgaliste t\u00f6\u00f6kohtade olemasolu ja karj\u00e4\u00e4riperspektiiv hoiavad elu Eesti maapiirkondades. Seet\u00f5ttu on t\u00f6\u00f6stuse automatiseerimine ja digitaliseerimine olulised ka regionaalsest aspektist,\u201c \u00fctles V\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
See on \u00fcks v\u00e4heseid kordi, kus ma n\u00e4en avalikult, et metsat\u00f6\u00f6stuse esindaja k\u00f5neleb ausalt, kuhu kaovad maapiirkondades t\u00f6\u00f6kohad, ta ei \u00f6elnud mitte s\u00f5nakestki raiemahtude v\u00e4hendamisest. Swedbank tegi ka uuringu, millest tuli v\u00e4lja, et iga neljanda puiduettev\u00f5tte omanik plaanib j\u00e4rgmiste aastate jooksul t\u00f6\u00f6stusrobotitesse investeerida. Ehk teisis\u00f5nu, iga neljas puiduettev\u00f5tte omanik on arvestanud sellega, et hakkab v\u00e4hendama oma ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6kohtade arvu. Kas t\u00f6\u00f6ta j\u00e4\u00e4b selle tulemusel 6442 inimest v\u00f5i sootuks 10 000 inimest, ei tea keegi, kuna keegi pole soovinud seda uurida. M\u00e4rksa kavalam on n\u00e4idata, et t\u00f6\u00f6kohtade kadumise taga on raiemahtude v\u00e4hendamine, kuigi tegelik t\u00f5de on pigem koondamistes, mis tuleb ettev\u00f5tete juhtide soovist teenida rohkem kasumit ja maksta riigile inimeste pealt v\u00e4hem makse. <\/p>\n\n\n\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, millega kogu see raha kokku k\u00fchveldamine Eesti rahva jaoks l\u00f5peb? Juba hetkel on metsatagavara tervikuna Eestis v\u00e4henemas ja l\u00f5puks j\u00f5uame olukorda, et metsa on k\u00fcll palju, aga raiuda pole pea midagi, sest \u00fcleraie on olnud nii ulatuslik, et raiek\u00fcpsed metsad on otsas ja siis kukub raiemaht v\u00f5ibolla isegi 2 miljoni tihumeetri peale aastas, kuna \u00fcleraie on teinud oma t\u00f6\u00f6. Mets ei ole viljap\u00f5ld, mis saab paari kuuga koristusk\u00f5lblikuks. M\u00f5nikord tuleb oodata isegi \u00fcle 100 aasta, k\u00f5ik oleneb boniteedist ja metsa kooslusest. <\/p>\n\n\n\n
Raiemahtude oluline v\u00e4hendamine ei p\u00e4\u00e4sta mitte ainult Eesti metsandussektorit, vaid p\u00e4\u00e4stab ka looduskeskkonna, koos teiste majandusharudega. Hetke raiemahtudega j\u00e4tkamine on kasulik ennek\u00f5ike ainult ettev\u00f5tete omanikele ja kahjuks, mida rohkem on ettev\u00f5tete omanikel vaba raha investeerimiseks, seda enam inimesi vahetatakse ka <\/s>k\u00f5rgtehnoloogiliste vahendite vastu v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
Fotol n\u00e4htav: S\u00fcgavate r\u00f6\u00f6bastega RMK raielank on Eestimaa metsades igap\u00e4evane n\u00e4htus ja kuni raiemahud on k\u00f5rged, j\u00e4\u00e4bki selline vaatepilt tavaliseks. Keskkonnaamet ei saa r\u00f6\u00f6pa s\u00fcgavust m\u00f5\u00f5ta, kui neis on vesi. Mida enam kahjustatakse metsamaa muldasid, seda vastuv\u00f5tlikum on uus metsap\u00f5lv haigustele.<\/p>\n\n\n\n
Kas sellist tulevikku soovimegi Eestimaa metsadele?<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuidas t\u00f6\u00f6tab metsat\u00f6\u00f6stuse propaganda? V\u00e4ga hea n\u00e4ide on Postimehes ilmunud artikkel: \u201cRaiemahtude v\u00e4hendamine j\u00e4tab t\u00f6\u00f6ta tuhanded inimesed\u201d. Tsitaat artiklist: \u201cRaiemahu v\u00e4henemisel 10 miljoni tihumeetrini v\u00e4heneb t\u00f6\u00f6h\u00f5ive 6442 t\u00f6\u00f6koha ehk 11 protsendi v\u00f5rra.\u201d Eesti Metsa Abiks t\u00f6\u00f6d tehes oli mul v\u00f5imalus MAK2030 koosolekul k\u00fcsida otse teadlastelt ja keskkonnaministeeriumi k\u00e4est, kas selline t\u00f6\u00f6kohtade kadumine on realistlik, mida […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13495,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13494","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13494"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13494\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13496,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13494\/revisions\/13496"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}