{"id":13508,"date":"2022-03-03T08:28:38","date_gmt":"2022-03-03T08:28:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=13508"},"modified":"2022-03-03T08:28:39","modified_gmt":"2022-03-03T08:28:39","slug":"eesti-metsa-abiks-ema-rmk-ja-keskkonnaamet-pidasid-labiraakimisi-lahemaa-rahvuspargi-raietoode-osas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/eesti-metsa-abiks-ema-rmk-ja-keskkonnaamet-pidasid-labiraakimisi-lahemaa-rahvuspargi-raietoode-osas\/","title":{"rendered":"Eesti Metsa Abiks (EMA), RMK ja Keskkonnaamet pidasid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Lahemaa rahvuspargi raiet\u00f6\u00f6de osas"},"content":{"rendered":"<p>Kohtumine leidis aset Keskkonnaameti j\u00e4relevalve inspektorite eestvedamisel, p\u00f5hjuseks asjaolu, et EMA poolne j\u00e4relevalve kontroll tuvastas m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi Lahemaa rahvuspargi territooriumil tehtud raiete osas v\u00f5imalikud seaduserikkumised, mille osas tegime Keskkonnaametile ka avalduse.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Keskkonnaameti inspektorid kutsusid koosoleku kokku t\u00f5en\u00e4oliselt kahel p\u00f5hjusel &#8211; \u00fchest k\u00fcljest oli soov EMA-d rahustada ja teisest k\u00fcljest leida probleemidele pikaaegne ja toimiv lahendus.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Koosolek algas v\u00e4ga pingelises \u00f5hkkonnas ja Keskkonnaameti staa\u017eikas t\u00f6\u00f6taja oma emotsioone juba tagasi ei hoidnud, \u00f5petuss\u00f5nu jagus nii RMK kui ka EMA suunal. Selles osas v\u00e4ga suur tunnustus elup\u00f5lisele ametnikule, et ta julges v\u00e4ljendada oma isiklikku kriitilist arvamust nii looduskaitse kui metsanduse suunal. Kuigi vahem\u00e4rkusena pean mainima, et tegin ametnikule ka m\u00e4rkuse, et liiale oma isiklike emotsioonidega ka n\u00fc\u00fcd minna ei tohi. L\u00f5puks emotsioonid EMA suunal l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel siiski rahunesid ja ametnik arvas, et pensionile j\u00f5udes tuleb sootuks EMA meeskonnaga liituda, mille peale RMK kiiresti reageeris ja soovitas tal p\u00f5him\u00f5tteliselt meist kaugemale hoida.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Metsa Abiks sai keskkonnainspektori k\u00e4est noomida peamiselt selle eest, et v\u00f5tame metsaraie probleemi kajastamist liiga t\u00f5sistes toonides. Toonitasin korduvalt, et EMA l\u00e4htub metsaraietele j\u00e4relevalvet tehes ennek\u00f5ike teadusp\u00f5hisest infost ja kaitsealadel kaitse-eeskirjas kirjapandud reeglitest. Samase suhtumisega peaks olema ka ametnikud, see on vajalik ausa ja l\u00e4bipaistva s\u00fcsteemi jaoks.<\/p>\n\n\n\n<p>Kogu koosoleku meeleolu oli alguses ikka v\u00e4ga \u00f5hk\u00f5rnal emotsionaalsel j\u00e4\u00e4l ja osapooled kompisid \u00fcksteise piire. EMA k\u00e4est k\u00fcsiti korduvalt, kas Keskkonnaamet peab n\u00fc\u00fcd kedagi karistama v\u00f5i mitte. EMA-l pole \u00f5igust otsustada, milline teguviis v\u00e4\u00e4rib karistust ja mille puhul peaks l\u00e4htuma noomitusest. Me saame teha ainult oma ettepaneku, mille me metsas k\u00f5igile osapooltele antud juhtumi osas ka avaldasime.<\/p>\n\n\n\n<p>Karistus antud rikkumise eest oleks olnud lihtsalt s\u00fcmboolne, julgen arvata ca 30-60 eurot. Karistuse trahvim\u00e4\u00e4r pinnase kahjustamise osas on hetkel nii madal, et \u00fche ruutmeetri mulla h\u00e4vitamise eest v\u00f5i mulla kahjustamise tekitamine on trahvina m\u00e4\u00e4ratud sentides. Kui \u00fche hektari metsamaa muld pahupidi keerata, saab tegija trahvi umbes 500 eurot, aga kui p\u00fc\u00fcda ebaseaduslikult \u00fche l\u00f5hekala, saad loata p\u00fc\u00fcgi eest kuni 1200 eurot + veel kahjutasu kala pealt 480 eurot. Mulla kahjustamise eest saab trahvi sisuliselt sentides, teiste tegude eest ikka m\u00e4rksa rangemalt. Mulla kahjustuse trahvid ei tohiks olla sentides, vaid k\u00fcmnetes tuhandetes eurodes, kuna mullast algab kogu elu maismaal. Praegused s\u00fcmboolsed trahvim\u00e4\u00e4rad ei motiveeri kedagi korralikumalt metsat\u00f6id tegema, vaid pigem on tulemus vastupidine. Keskkonnaameti t\u00f6\u00f6taja peab mitu p\u00e4eva oma t\u00f6\u00f6ajast kulutama lokaalselt esinevate r\u00f6\u00f6baste m\u00f5\u00f5tmisele, kandma need tulemused arvutis kaardile ja siis ootama kohtuotsust, kuna tihti proovitakse kohtus trahvid vaidlustada. Lisaks oleks trahvi saanud ainult metsat\u00f6\u00f6line, kuna RMK-l endal tehnikat pole ja seega otseselt ei vastuta metsat\u00f6\u00f6del toimuva osas.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes avaldas EMA arvamust, et trahvimine antud juhtumi puhul pole toimiv lahendus ja probleemi saab lahendada siiski ainult RMK poolt loodavate otsustega. Traktoristile pleki k\u00fclge kleepimine trahvi n\u00e4ol ei muuda midagi paremaks vaid suurendaks ainult metsameeste viha ja pahameelt looduskaitse suunal. RMK peab astuma samme, et tehnika, mida kasutatakse ei kahjustaks ei puusid ega pinnast. See on ainuke v\u00f5imalus probleemi lahendamiseks, sest igal langil kirjutada v\u00e4lja m\u00f5nek\u00fcmne eurone trahv, ei tooks kindlasti mingit muudatust raiet\u00f6\u00f6de kvaliteedi osas. See l\u00f5peks arvatavasti sellega, et keskkonnaamet peab kohtus rohkem aega kulutama kui j\u00f5uab metsas j\u00e4relevalvega tegeleda.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Tehnika kasutamise osas tegime EMA poole pealt ettepaneku karmistada reegleid, millise tehnikaga v\u00f5iks RMK kaitsealadel t\u00f6id l\u00e4bi viia, ennek\u00f5ike tuleks harvendusraiete puhul kasutada kergemat tehnikat. Hetkel kasutati harvendusraie langil pea 14 tonnist masinat. RMK esmane vastus meie ettepanekule kasutada kergemat tehnikat oli see, et hobusega metsa pole v\u00f5imalik edukalt teha. J\u00e4igi segaseks, kust kohast see hobuse jutt v\u00e4lja kargas ja RMK-l oli hobustega seoses teada ka lugu, kus hobune oli metsast jooksu pannud. Selgitasin omalt poolt, et metsa ei pea t\u00e4nap\u00e4eval tegema pelgalt hobusega, v\u00f5imalik on kasutada ka looduss\u00f5bralikumat tehnikat. Kulud pidid aga sellise tehnika kasutusele v\u00f5tmisega RMK jaoks 30 korda suuremad olema. Ausalt \u00f6eldes ma ei osanud seda kuidagi kommenteerida ja ei tea, kas see t\u00f5esti ka t\u00f5ele vastab, kogu see jutt k\u00f5las liiga m\u00fcstiliselt, et t\u00f5si olla. Ainu\u00fcksi 30 korda suurema tulu teenimise nimel peaks iga metsamees n\u00fc\u00fcd koheselt n\u00f5udma seda, et RMK kupataks kogu rasketehnika metast v\u00e4lja ja asendaks selle kergema vastu, kuna t\u00f6\u00f6 hinnad oleksid siis 30 korda suuremad?<\/p>\n\n\n\n<p>Igal juhul sekkus l\u00f5puks minu ja RMK vahelisse arutellu ka keskkonnaametnik ja n\u00f5udis t\u00e4pselt sama, et tehnika peab olema m\u00f5istlikum ja antud raiepiirkonnas oli traktorist tuuninud oma tehnikat selliselt, et saaks mahutada rohkem materjali j\u00e4relhaagisele peale, mis t\u00f5i endaga kaasa ka lokaalsed kahjustused. Kui RMK sellist asja teha lubab, siis on arusaadav, et metsamehed muutuvad loomeliseks, et teenida suuremat tulu. Probleem on EMA arvates ikkagi selles, et RMK lubas metsameestel kasutada nende endi arvates sobivat tehnikat Lahemaal.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskkonnaameti sekkumise peale lubasid RMK esindajad probleemiga ikkagi t\u00f5siselt tegeleda ja see ka lahendada, et v\u00e4ltida tulevikus samade murede \u00fcleskerkimist. See, kas RMK v\u00f5tab Keskkonnaameti ja EMA m\u00e4rkusi kuulda, selgub tulevikus.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teemasid mida koosolekul arutasime oli kokkuv\u00f5ttes mitmeid ja k\u00f5ne all oli ka \u00fcldine metsamajandamine Lahemaal. RMK kinnitas, et neil pole mingit plaani teha Lahemaal lageraieid, kuigi see v\u00f5imalus on neil olemas. Lisaks arutasime \u00f6koloogilise metsa \u00fcle ja siin j\u00e4imegi paljuski eriarvamustele. EMA seisukoht oli ennek\u00f5ike, et mida v\u00e4hem raiuda, seda parem. Teise poole argumendid olid j\u00e4llegi, et siis j\u00e4\u00e4b riigikassasse raha tulemata. Selles k\u00fcsimuses me diplomaatilist \u00fcksmeelt ei saavutanudki.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5tlikult saab \u00f6elda seda, et RMK lubas probleemi lahendada ja n\u00fc\u00fcd ongi neile proovikiviks see, kas nad ka peavad oma s\u00f5na v\u00f5i mitte. Keskkonnaamet teeb l\u00f5pliku otsuse rikkumise osas kirjalikult teatavaks l\u00e4hip\u00e4evadel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et diplomaatiaga v\u00f5ib saavutada vahest enamat kui karistamisega, aga diplomaatia toimib m\u00f5istagi ainult sellisel juhul kui k\u00f5ik osapooled on m\u00f5istlikud ja ausad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Metsa Abiks j\u00e4tkab ka tulevikus Lahemaal ja \u00fcle Eesti kontrollreide raiete \u00fcle ja kui selgub, et probleemid j\u00e4tkuvad ja Lahemaal hetkel kehtivat kaitse-eeskirja RMK halduses olevatel maadel&nbsp; rikutakse, astume juba t\u00f5sisemaid samme, aga esmalt peab proovima ikkagi diplomaatiaga olukorda lahendada. Lisaks t\u00f6\u00f6tab Eesti Metsa Abiks ka selle kallal, et kaitse-eeskiri saaks Lahemaa rahvuspargis uuendatud ja selle l\u00e4bi oleks tagatud parem kaitse looduskeskkonnale.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>EMA t\u00f6\u00f6 toimib Eestimaa inimeste annetuste toel, oleme s\u00fcdamest t\u00e4nulikud k\u00f5igile, kes usuvad meie t\u00f6\u00f6sse ja annavad meile majandusliku tugevuse, et meie t\u00f6\u00f6 oleks j\u00e4tkusuutlik. Ilma looduseta pole ka Eestimaad, mille eest v\u00f5idelda!<\/p>\n\n\n\n<p>Anneta: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/ <\/p>\n\n\n\n<p><strong>MT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>EE667700771002643778<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kohtumine leidis aset Keskkonnaameti j\u00e4relevalve inspektorite eestvedamisel, p\u00f5hjuseks asjaolu, et EMA poolne j\u00e4relevalve kontroll tuvastas m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi Lahemaa rahvuspargi territooriumil tehtud raiete osas v\u00f5imalikud seaduserikkumised, mille osas tegime Keskkonnaametile ka avalduse.&nbsp; Keskkonnaameti inspektorid kutsusid koosoleku kokku t\u00f5en\u00e4oliselt kahel p\u00f5hjusel &#8211; \u00fchest k\u00fcljest oli soov EMA-d rahustada ja teisest k\u00fcljest leida probleemidele pikaaegne ja toimiv [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13509,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13508","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13508","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13508"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13508\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13510,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13508\/revisions\/13510"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13509"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13508"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13508"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13508"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}