https:\/\/erametsaliit.ee\/2022\/03\/07\/eesti-erametsaliit-puit-saab-asendada-vene-gaasi\/<\/a><\/p>\n\n\n\nMe ei m\u00f5ista hukka ideed suunata metsaraied majandamisest seni suuresti v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud hall-lepikutele, vaid n\u00e4gemust, et praegune olukord n\u00f5uab raiemahu \u00fcldist t\u00f5stmist. Kriisiolukorras peaksime raiemahtu kindlasti v\u00e4hendama, et tagada Eesti inimeste ps\u00fchholoogiline turvalisus, Eesti riigi sisejulgeolek ja keskkond, milles soovime k\u00f5ik elada. Peaksime esimese asjana \u00fcmber m\u00f5testama raiumise \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted. Lihtsalt kvantiteedil p\u00f5hinevat raiemahu suurendamist ei saa k\u00e4sitleda toimiva lahendusena, sest nii l\u00fckkame lihtsalt vaiba alla peitu probleemid, mida enne s\u00f5da lahendada proovisime. Lisaks peab arvestama p\u00f5him\u00f5ttega, et metsat\u00f6\u00f6stus on majandusliku omakasu eesm\u00e4rgil aastak\u00fcmnete jooksul vaiba alla l\u00fckanud sedav\u00f5rd palju probleeme, et sinna pole lihtsalt v\u00f5imalik enam midagi rohkemat peita. <\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks avaldab m\u00f5ned m\u00f5tted, miks tuleb raiemahtu v\u00e4hendada, nendega ei pea ilmtingimata n\u00f5ustuma, aga arvestada siiski v\u00f5iks. <\/p>\n\n\n\n
S\u00f5jaline julgeolek<\/strong><\/p>\n\n\n\nUkraina pinnal toimuv s\u00f5da on selgelt n\u00e4idanud, et Venemaa kasutab rasketehnika edasiliikumiseks olemasolevat infrastruktuuri teede n\u00e4ol ja Ukrainlastel pole kahjuks v\u00e4ga metsa, mille abil luua teet\u00f5kkeid. Eestil on samuti metsaga juba \u00fcsna kesine seis, sest valdavalt laiuvad teede \u00e4\u00e4rtes lageraied ja noorendikud. RMK panus teede ehitusse on olnud nii v\u00f5imekas, et k\u00f5ik teed viivad l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Tallinna v\u00e4lja. Ainu\u00fcksi selle viimase vana metsa v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral s\u00e4ilitamine on teatav julgeoleku garantii Eesti Vabariigile, kuna teet\u00f5kete rajamisega tuleks toime suurem osa vabatahtlikke, s\u00f5jav\u00e4est r\u00e4\u00e4kimata. Kuid kinnitan ka seda, et hetkel Eestile s\u00f5jalist ohtu pole, aga peaksime \u00e4revatel aegadel siiski ettevaatusprintsiibiga arvestama. Vanarahva tarkus on, et parem karta kui kahetseda. <\/p>\n\n\n\n
Eesti rahva ps\u00fchholoogiline julgeolek<\/strong><\/p>\n\n\n\nInimesed vajavad \u00e4revatel aegadel loodust selleks, et maandada koormana kuhjuvat stressi. Looduse all ei pea ma silmas lageraieid ja noorendikuks muudetud metsamaastikku. Koroonakriis on selgelt n\u00e4idanud, et inimesed otsisid abi elusast loodusest, aga paljude jaoks on olnud \u0161okk n\u00e4ha l\u00e4biraiutud Eestimaad. \u00dcks asi on lugeda internetist inimeste postitusi, aga teine asi on reaalselt n\u00e4ha oma silmaga ja kogeda enda \u00fcmber \u00fclemajandatud metsasid. Leevendust v\u00f5ib sellistel juhtudel pakkuda langil koort n\u00e4riv p\u00f5der, aga igale langile siiski p\u00f5trasid ei jagu. Metsamajandamine peab sobituma loodusesse nii, et see hinge kriipivalt igal kilomeetril v\u00e4lja ei paistaks.<\/p>\n\n\n\n
Energiajulgeolek<\/strong> <\/p>\n\n\n\nRaiemahtude alandamise j\u00e4rgselt tuleks raied suunata metsapiirkondadesse, kus oleks v\u00f5imalik tagada vajamineva kriitiliselt t\u00e4htsa toorme k\u00e4ttesaadavus. Majandada v\u00f5iksime n\u00e4iteks hall-lepikuid, mille \u00f6koloogiline seisund on Eestis kordades parem kui teiste puuliikide puhul r\u00e4\u00e4kida saab. Raiemahtu v\u00f5ib m\u00f5istlikus mahus suunata hall-lepikutesse, samal ajal \u00fcldist raiemahtu langetades. Raieid tuleb teostama hakata ka nii, et tulemuseks ei oleks ainult biok\u00fctuse tooraine, vaid et tulevikus j\u00e4tkuks vajaminevat toorainet ka palgit\u00f6\u00f6stusele. Praeguste raiemahtude juures ja raieviisidega liigume selles suunas, et palgit\u00f6\u00f6stus satub \u00fcha suuremasse kriisi. Sellele j\u00e4rgneb l\u00f5puks siseriiklik kriis biok\u00fctuste osas, kuna suuremad firmad saadavad oma toodangu v\u00e4lismaale ja Eesti rahvale j\u00e4\u00e4b l\u00f5puks ikkagi probleem, kuidas tagada oma kodus soojus ja m\u00f5istliku hinnaga elekter. Tulekahju ei saa kustutada lisak\u00fctuse juurde loopimisega tulekoldesse, selline suhtumine ja tarkus peaks olema rakendatud ka energiajulgeoleku k\u00fcsimuses, kuna kui seda ei rakendata, p\u00f5leb l\u00f5puks k\u00f5ik tuhaks. Metsat\u00f6\u00f6stus peab astuma reaalseid samme, et tagada tasakaal Eesti looduses ja \u00fchiskonnas. Ainult oma majanduslike huvide eest seismine kasutades selleks ka s\u00f5ja\u00f5udustega kaasnevaid v\u00f5imalusi, on enneolematu ahnuse v\u00e4ljendus, mida on raske viisakaid s\u00f5nu kasutades hukka m\u00f5ista. <\/p>\n\n\n\n
Linnurahu <\/strong><\/p>\n\n\n\nLinnurahu hoidmine v\u00f5ib tekitada teatud l\u00fchiajalisi keerdk\u00e4ike metsat\u00f6\u00f6stusele, aga keegi pole vast kunagi arvanudki, et edukas metsakasvatus oleks \u00fclimalt lihtne. See, et linnurahu ajal raiutud puidu kvaliteet on \u00fclimalt halb ja ei sobi ehitustegevuseks, on olnud teada juba aastasadu, aga see pole t\u00e4nap\u00e4eva metsat\u00f6\u00f6stust siiski seganud raieid valel ajal tegemast. Maaomanike metsades vohavad majanduslikku kahju tekitavad Eesti omad liigid nagu kuuse-koore\u00fcrask ja juurepess, see on kahjuks j\u00e4rjekordne t\u00f5end sellest, et Eesti metsandussektor on l\u00e4htunud ennek\u00f5ike ainult oma kasust ja j\u00e4tnud maaomanikud teatavasse infosulgu, mis kahjud kaasnevad linnurahu aegsete raietega. Aastaid on k\u00f5neletud, et metsat\u00f6\u00f6stus peab kohanema linnurahuga, aga reaalseid samme pole t\u00f6\u00f6stus siiani soovinud astuda, vaid oodatakse n\u00e4iliselt \u00fchte seadust, mis paneks kogu metsat\u00f6\u00f6stuse olukorda, kus tuleb kohustuslikus korras kohaneda uute tingimustega. Keskkonnaministeerium pidi uue linnurahu seadusega v\u00e4lja tulema selleks kevadeks, aga poliitiliste kempluste t\u00f5ttu l\u00fckkub seaduse koostamine teadmata ajaks edasi. Maaomanikud, kes hoolivad oma metsast ja seal elutsevatest liikidest, ei raiu metsa linnurahu ajal. Majandusmetsades ajavahemikul 15.04\u201315.07 ja kaitsealadel 15.03\u201331.08 tuleks pidada linnurahu, et tagada nii loodusele turvaline eluj\u00e4tk kui oma metsa kaitse erinevate negatiivset m\u00f5ju omavate liikide eest. <\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et metsat\u00f6\u00f6stus peab astuma reaalseid samme ja ei tohi kogu s\u00f5jaga kaasnevat vastutuskoormat teiste majandusharude \u00f5lgadele veeretada. K\u00f5ik osapooled peavad andma oma panuse ja \u00fckski osapool ei tohiks hakata v\u00e4lja nuputama viise, kuidas s\u00f5jast v\u00f5imalikult suurt majanduslikku kasu l\u00f5igata. <\/p>\n\n\n\n
S\u00f5da Ukrainas l\u00f5peb \u00fckskord kindlasti Ukraina v\u00f5iduga ja siis ei tohi poliitikud avastada, et Eestimaa loodus on s\u00f5ja varjus maatasa tehtud ning tuleb hakata meeleheitlikult viimast p\u00e4\u00e4stma. Sellist asja teha ei tohi, peame s\u00e4ilitama rahulikku meelt ja hoidma ka loodust, mis on meid kaitsnud juba tuhandeid aastaid. N\u00fc\u00fcd on k\u00e4es aeg, kui meie peame loodust kaitsma, sest loodus muidu meile kaitset varsti enam pakkuda ei saa. <\/p>\n\n\n\n
Hoiame Eestimaa loodust!<\/p>\n\n\n\n
Foto: RMK rajab metsateesid isegi soodesse, mis oli muidu jalagi paljuski l\u00e4bimatu.Eesti Metsa Abiks saab oma t\u00f6\u00f6d teha vaid kodanike toel, kui v\u00f5imalik siis palun anneta: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/<\/a><\/p>\n\n\n\nMT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/p>\n\n\n\n
LHV: EE667700771002643778<\/p>\n\n\n\n
Swedbank: EE852200221076735900<\/p>\n\n\n\n
SEB: EE481010220291482223<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
K\u00e4imasolev Ukraina ja Venemaa s\u00f5jaline konflikt ei j\u00e4ta kahjuks kedagi puutumata, ka Eestimaa loodus on tugeva surve all. Oleme paratamatult olukorras, kus Eesti Vabariigi energiajulgeoleku tagamiseks peame kindlasti leidma kiireid ja toimivaid lahendusi otse looduskeskkonnast. Energiajulgeoleku keerulist olukorda saab kasutada ka omakasup\u00fc\u00fcdlikult, see v\u00f5imalus pole j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata Eesti Erametsaliidul, kes tuli 7. m\u00e4rtsil 2022 v\u00e4lja […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13544,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13542","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13542","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13542"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13542\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13545,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13542\/revisions\/13545"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13542"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13542"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13542"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}