Ukraina ja Venemaa s\u00f5da algas 24. veebruaril, selle varjus on paraku v\u00e4ga j\u00f5uliselt tegutsema asunud Eesti metsat\u00f6\u00f6stus, kes on asunud n\u00f5udma poliitikutelt j\u00e4iga j\u00e4rjekindlusega raiemahtude t\u00f5stmist. Sellega nende n\u00f5udmised ei piirdu, lisaks tahetakse saada Eesti riigilt luba ning seaduslikku \u00f5igust, et linnupesasid koos poegadega v\u00f5ib pesitsusajal h\u00e4vitada. K\u00e4ima on l\u00fckatud v\u00e4ga ulatuslik meediakampaania, kus artikkel artikli j\u00e4rel tuleb info, et peame veel rohkem Eesti metsi raiuma, ka lindude pesitsuse ajal, sest meil on vaja p\u00e4\u00e4sta majandust. See metsandussektori poolt juhitav \u201ckampaania\u201d ei ole otseselt suunatud poliitikutele, vaid Eesti \u00fchiskonnale, et inimesed ei hakkaks kevadel harvesterite vastu v\u00f5itlema, mis metsas lindude pesitsusajal h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d tegema suunduvad. See on oskuslik ps\u00fchholoogiline ajupesu ja kui piisavalt kaua \u00fchte ja sama asja korrutada, siis see l\u00f5puks ka mingil m\u00e4\u00e4ral \u00fchiskonnas talletuma kipub. Paratamatult on inimese aju \u00fcles ehitatud nii, et kui talle \u00fchte asja korduvalt korrutada, siis l\u00f5puks ta v\u00f5ibki seda uskuma j\u00e4\u00e4da. Sarnast s\u00fcsteemi kasutab ka Venemaa presidendile ustav meedia, aga seal on mastaabid m\u00f5istagi m\u00e4rksa suuremad, kuid strateegia on p\u00f5him\u00f5tteliselt sama. \u00dchiskond tuleb panna kinnisilmi uskuma, et halvad asjad ongi need k\u00f5ige \u00f5igemad, olgugi et kannatajateks on inimesed ja ka loodus. <\/p>\n\n\n\n
Metsat\u00f6\u00f6stusel on mitu suurt probleemi, eesotsas Eesti looduskaitse seadusega,<\/strong> mis keelab linnupesade ja munade h\u00e4vitamise v\u00f5i kahjustamise. Seadus kehtib juba alates 2009. aastast, aga metsaraiete puhul reaalselt rakendama hakati seda alles 2021. aastal. \u00dcsna arusaadav on vast seegi, et kui n\u00fc\u00fcd eelmisest aastast alates keelati metsas sisuliselt linnupoegade tapmine \u00e4ra, ajas see nii m\u00f5nelgi metsat\u00f6\u00f6stuse inimesel harja punaseks. Kuni praeguseni on pesitsusaegsete raiete t\u00f5ttu iga-aastaselt surma saanud hinnanguliselt v\u00e4hemalt 70 000 linnupoega aastas . Eelmisel aastal, kui seadust j\u00e4rgima hakati, oli hukkunute arv v\u00e4iksem, t\u00e4psed andmed selles osas puuduvad. P\u00f5hjus, miks v\u00e4hem linnupoegi hukkus, tulenes sellest, et raied pandi seisma – seda ainult siis kui keegi julge inimene tegi Keskkonnaametile avalduse, et linnud on k\u00e4imasoleva raietegevuse t\u00f5ttu hukkumas. Suurem osa pesitsusaegseid raieid \u00f5nnestus metsat\u00f6\u00f6stusel vargsi siiski \u00e4ra teha. Looduskaitse sektor on n\u00f5udnud raiekeeldu linnurahu ajaks, kuna demokraatlikus riigis ei saa lihtsalt nii olla, et looduskaitsjad peavad metsas harvestere taga otsima<\/strong>, et metsat\u00f6\u00f6stus seadust t\u00e4idaks. See on loogika vastane, seadused peavad kehtima k\u00f5igile. Eelmisel aastal oli Tartu linnas intsident, kui kiirtoidu restorani ees pesitsevast sinikael pardi pesast linnumune p\u00e4tsati, siis sekkus lausa politsei. Kuid metsas toimuva osas on eesliinil sageli vabatahtlikud looduskaitsjad. <\/p>\n\n\n\n Metsat\u00f6\u00f6stus peab koheselt l\u00f5petama lindude masstapmise planeerimise. Kui kuulutate s\u00f5ja looduskeskkonnale, siis kuulutate laiaulatusliku s\u00f5ja ka suuremale osale Eesti \u00fchiskonnast. Ma loodan siiralt, et metsat\u00f6\u00f6stus saab sellest l\u00f5puks ikkagi aru. <\/p>\n\n\n\n Maaomanikud, kes lubavad metsa linnurahu ajal raiuda, paneksin Teie s\u00fcdamele teadmise, et lisaks v\u00e4\u00e4ritule k\u00e4itumisele lindude suhtes kui lubate h\u00e4vitada t\u00e4rkavat elu,<\/strong> nakatate oma metsa ka erinevate seenhaigustega ja saate veel suure koguse erinevaid kahjurputukaid kaasavaraks kaasa. Vanasti metsa lindude pesitsuse ajal ei majandatud ja seda hea p\u00f5hjusega, aga t\u00e4nap\u00e4eval on seda tehtud juba \u00fcle 20 aasta ja tulemused on metsa tervisele katastroofilised. Eestis on majanduslikult kahjustatud metsapindala \u00fcle 600 000 hektari. V\u00f5ib oletada, et kahjustuste ulatus k\u00fc\u00fcndib pea miljoni hektarini ja suures osas on see k\u00f5ik t\u00e4nu valedele metsamajandamise v\u00f5tetele saavutatud. Eestis on metsamaad 2,33 miljon hektarit ja laias laastus on sellest pea pool juba majanduslikult rikutud. Vana looduslikku metsa on s\u00e4ilinud v\u00e4hem kui 2%. Eesti metsandus on kahjustanud Eestimaa metsasid otseselt ja kaudselt juba kaua kestnud rahu ajal sellises mastaabis, et see v\u00f5tab s\u00f5natuks. <\/p>\n\n\n\n Mul on metsamehe\/looduskaitsjana raske uskuda, et metsat\u00f6\u00f6stus t\u00e4nap\u00e4eval, 21. sajandil t\u00f5esti hakkaski omakasup\u00fc\u00fcdlikult Ukraina ja Venemaa s\u00f5da \u00e4ra kasutama. See ei mahu minu teadvusesse,<\/strong> kuidas inimesed v\u00f5ivad olla nii k\u00fclmad ja \u00fcksk\u00f5iksed elude suhtes, aga reaalsus on, et Ukrainasse tungis \u00fche diktaatorist mehe k\u00e4sul pea 100 000 vene s\u00f5jav\u00e4elast ja n\u00fc\u00fcd elame kaasa sellele, et nad seal ka hukkuks nende \u00f5uduste eest, mis nad seal korda saadavad. Eestis on suhteliselt samamoodi. Kui antakse k\u00e4sk k\u00f5rgemalt, siis metsamehed viivad harvesterid metsa ka lindude pesitsuse ajal ja surmakutsar vikatiga k\u00f5nnib harvesteril taga j\u00e4rel. <\/p>\n\n\n\n Me peame \u00f5ppima elama nii, et me ei k\u00fclvaks surma erinevatel rinnetel, sest ainult nii on v\u00f5imalik saavutada rahu ja stabiilsus, mis toob ka majandusliku heaolu.<\/p>\n\n\n\n \u00dcRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel IPCC juhib oma <\/a>v\u00e4rskeimas raportis t\u00e4helepanu sellele, et kliimakriisiga kaasnevad negatiivsed m\u00f5jud on laastavamad ja j\u00f5uavad meieni suuremas ulatuses kui seni arvatud on. Inim\u00fchiskonna ja looduskeskkonna j\u00e4tkusuutlikuks toimimiseks soovitatakse kaitse alla v\u00f5tta v\u00e4hemalt 50% maailma maismaast. <\/p>\n\n\n\n Foto on Kolumbia filmitegijalt, mis j\u00e4\u00e4dvustati Eesti metsas. Metsal on vanarahva p\u00e4rimuse j\u00e4rgi olemas oma hing ja fotot esimest korda n\u00e4hes tajusin, et metsaraie tulemusel on see hing lahkumas. <\/strong><\/p>\n\n\n\n *******<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hjus, miks k\u00fcsime erinevate postituste l\u00f5pus aeg-ajalt Eestimaa inimestelt majanduslikku tuge tuleneb sellest, et Eesti Metsa Abiks looduskaitseline tegevus s\u00f5ltub 100% ainult Eesti loodusest hoolivate inimeste abist. Te olete ainukesed, kes meid majanduslikult toetavad, Eesti riigilt ei saa EMA mingit tuge, nii s\u00e4ilitame ka oma s\u00f5ltumatuse. Metsamehed seda ei usu ja s\u00fc\u00fcdistavad meid aeg-ajalt k\u00f5iges, mis neile p\u00e4he torkab. Nad isegi v\u00e4idavad, et Venemaa pidi meile raha andma, mis on j\u00e4rjekordne viis, kuidas kahjustada looduskaitse mainet. RMK peametsa\u00fclem s\u00fc\u00fcdistas hiljaaegu aset leidnud koosolekul mind \u00fcsna j\u00f5uliselt selles, et EMA tegevus on \u00e4ra rikkunud RMK maine ja pidime olema k\u00f5iges halvas s\u00fc\u00fcdi. K\u00f5ige rohkem h\u00e4iris RMK peametsa\u00fclemat see, et Eesti Metsa Abiks pakub \u00fcle-eestiliselt inimestele abi. Antud kohtumisel kaitsesin P\u00f5hja-Eestis tegutsevat kogukonda ja nii raevukat r\u00fcnnakut kui seal kohtumisel RMK mind emotsionaalsel tasemel r\u00fcndas, pole veel viie aasta jooksul ette tulnud. EMA esindajad peavad alati viisakaks j\u00e4\u00e4ma ja seekordki, hoolimata meeletutest r\u00fcnnakutest, s\u00e4ilitasin rahu. Vastasin r\u00fcnnakutele hoopis sellega, et tutvustasin RMK peametsa\u00fclemale Eesti Vabariigi seadusi, mille alusel tuleks metsa majandada ja metsaraieid ka planeerida.<\/p>\n\n\n\n Kui v\u00e4ike on EMA rahaline k\u00e4ive tegelikult aasta jooksul? M\u00f5nikord tundub, et metsamehed arvavad, et sellises ulatuses nagu EMA tegutseb, peavad meie rahalised vahendid miljonites eurodes olema. <\/p>\n\n\n\n Kui EMA aastane rahaline eelarve majanduslikult t\u00f5lgendada \u00fcmber metsaraieks, saaksime tulemuseks umbes 3 ha jagu palgi metsaraiet. Kolme hektarilise raiega kataks kogu EMA hetkelise aasta eelarve. Metsat\u00f6\u00f6stus peab aga oma s\u00fcsteemi \u00fclalhoidmiseks ainu\u00fcksi lageraiet tegema ca 40 000-l hektaril + veel teised raied juurde (see on kaudne t\u00f5lgendus). <\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks palub majanduslikku tuge, kuna ausalt \u00f6eldes pole meil muud tuge kui ainult Teie.<\/strong> Annetuste suurused ei pea olema suured, piisab ka igakuisest 5 eurosest \u00fclekandest. Kellel on v\u00f5imalik ja kes soovib, saab toetada enamaga, aga me ei saa lubada metsat\u00f6\u00f6stusel Eestimaad maatasa raiuda.<\/p>\n\n\n\n Anneta: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/ <\/p>\n\n\n\n MT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/strong><\/p>\n\n\n\n LHV: EE667700771002643778<\/a><\/p>\n\n\n\n Swedbank: EE852200221076735900<\/a><\/p>\n\n\n\n <\/s><\/p>\n\n\n\n