{"id":13579,"date":"2022-05-19T09:06:03","date_gmt":"2022-05-19T09:06:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=13579"},"modified":"2022-05-19T09:06:04","modified_gmt":"2022-05-19T09:06:04","slug":"keskkonnaministeerium-viis-labi-kestlike-susinikuringete-arutelu-endises-rmk-peahoones-tallinnas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/keskkonnaministeerium-viis-labi-kestlike-susinikuringete-arutelu-endises-rmk-peahoones-tallinnas\/","title":{"rendered":"Keskkonnaministeerium viis l\u00e4bi \u201cKestlike S\u00fcsinikuringete arutelu\u201d – endises RMK peahoones Tallinnas\u201d"},"content":{"rendered":"

Keskkonnaministeerium proovib kaasata erinevaid osapooli s\u00fcsinikuringe aruteludesse. \u00dcheks osapooleks oli ka MT\u00dc Eesti Metsa Abiks – Helena Eenok ja mina, Mati Sepp. Veel oli kohal p\u00f5llumajanduse ja metsanduse inimesi kuid kahjuks suurem osa kutsututest kohale ei tulnud.<\/p>\n\n\n\n

Arutelu keskendus valdavalt selle, et keegi ei tea t\u00e4pselt mitte midagi, mis s\u00fcsiniku kohapealt saama hakkab ja seda pea igasuguse naljata. Teada on see, et detsembris tuleb Euroopa Liidu poolt LULUCF m\u00e4\u00e4rus, mille sisu on hetkel t\u00e4pselt paika panemata. Kuidas me seda s\u00fcsiniku peaks siduma hakkama, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ja vaheetapp aastani 2030. <\/p>\n\n\n\n

Koosolekul k\u00e4is l\u00e4bi selliseid m\u00f5tteid, et mets tuleb kiiremini kasvama panna. Et kui varem kasvas \u00fchel hektaril nt 5 tm puitu aastas juurde, siis kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks tuleb saavutada 10 tm juurdekasv hektari kohta. Ning betoon tuleb asendada puidu kasutuselev\u00f5tuga jne. Koosolekul osalejad t\u00f5desid ka, et see l\u00e4henemine on sisuliselt nagu pudru ja kapsad. Et \u00fchest k\u00fcljest Euroopa Liit tahaks, et metsad kasvaks kiiremini tihumassilt ja siis kasutaksime seda kiirekasvulist puitu ehituses. Reaalselt k\u00f5lbab kiirekasvuline puit parimal juhul euroaluste tegemiseks. \u00dches\u00f5naga saime  keskkonnaministeeriumi k\u00e4est teada, et valitseb korralik segadus selle s\u00fcsiniku sidumisega ka Euroopa Liidu tasemel ja ametnikud vorbivad mingeid ideid kokku, arusaamata kui vastuolus need omavahel on.<\/p>\n\n\n\n

Arutelu keskendus valdavalt selle segaduse \u00fcle arutamisele ja teise teemane k\u00e4is arutelu,  kuidas p\u00e4\u00e4sta siis majandust. \u00dcsna kurvaks tegev asjaolu oli, et elurikkuse ja loodushoiu teemat proovisid k\u00fcll korduvalt EMA esindajad t\u00f5statada, aga see ei p\u00e4lvinud mingit suurt kaasam\u00f5tlemist kohalolijate seas ja laskuti ikka tagasi selle juurde, kuidas l\u00e4bi majandustegevuse t\u00e4ita eesm\u00e4rgid Euroopa Liidu ees. Ministeerium mainis k\u00fcll s\u00f5na \u201celurikkus\u201d m\u00f5ned korrad, aga seda informatiivses v\u00f5tmes, sest Euroopa Liit n\u00e4eb riikidele kohustusena ette taastada elurikkust ja vastupanuv\u00f5imet, aga kuidas seda saavutatakse, see j\u00e4igi arutelust sisuliselt v\u00e4lja. <\/p>\n\n\n\n

EMA metsanduse- ja looduskaitse eksperdina juhtisin koosolekul t\u00e4helepanu asjaolule, et vanamets on v\u00e4ga edukas s\u00fcsiniku hoidja ja ka siduja. S\u00fcsteem on iseenesest v\u00e4ga lihtne –  \u00e4ra raiu metsa ja mets hakkab mulla sisse s\u00fcsiniku siduma ja mitte v\u00e4he. T\u00e4psemalt saab sellest s\u00fcsteemist lugeda Jaan P\u00e4rn, Tartu \u00dclikooli loodusgeograafi poolt kirjutatud artiklist: \u201cKESKKOND \u27e9 Jaan P\u00e4rn: koosluste p\u00fcsivus ja elurikkus hoiavad s\u00fcsiniku mullas\u201d<\/em> https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7439334\/keskkond-jaan-parn-koosluste-pusivus-ja-elurikkus-hoiavad-susiniku-mullas<\/em><\/a> <\/em><\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istagi ei v\u00f5tnud keegi minu kui eksperdi juttu v\u00e4ga t\u00f5siselt, sest teada on vale arvamus, et kui mets saab vanaks, siis ta enam s\u00fcsiniku ei seo ja koosolek l\u00e4ks vanaviisi edasi. MT\u00dc Eesti Metsa Abiks meeskond soovitab keskkonnaministeeriumil ja k\u00f5igil osapooltel tutvuda mulla s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5imekusega kuna \u00f5hku j\u00e4i kahtlus, et selle teadmiste osas on suuri puudusi ka ministeeriumil. <\/p>\n\n\n\n

Kohal oli ka teisest ministeeriumist t\u00f6\u00f6taja. J\u00e4tan ministeeriumi t\u00e4psemalt nimetamata, aga \u00fcsna ebaviisakas on tulla koosolekule magama, olgu p\u00e4ev \u00fcksk\u00f5ik kui raske. Selline  k\u00e4itumine pole viisakas ei maksumaksjate ega ka teiste koosolekul viibijate suhtes. <\/p>\n\n\n\n

Kestlike S\u00fcsinikuringete arutelu algas kell 14.30 ja kestis ca 15.40, siis j\u00e4rgnes paus.  Looduskaitsjad populaarsed sedalaadi \u00fcritustel pole ja ega keegi suhelda ka ei soovi. L\u00e4ksin alla valvelaua juurde juttu ajama ja seal k\u00fcsiti, et mis teema Teil nende hobustega on. Keskkonnaministeerium oli m\u00e4rkinud ajakavasse 17.00-17.15 Hobused. EMA esindajana selgitasin, et see vist oli m\u00f5eldud keskkonnaministeeriumi poolt naljana, et peale koosolekut  l\u00e4hme koju hobustega. Eks selline nali \u00fctleb juba \u00fcht teist koosoleku kohta.  <\/p>\n\n\n\n

Peale pausi oli ajakavas 16.00-16.45 \u201cMis on standardiseerimine ja kuidas see praktikas k\u00e4ib\u201d. T\u00e4psemalt tuli aruteluks ISO s\u00fcsteem ja see arutelu oli silmiavav. ISO (International Organisation for Standardization) on \u00fclemaailmne riiklike standardiorganisatsioonide liit. T\u00e4iesti s\u00f5ltumatu omaette n\u00e4htus meie b\u00fcrokraatlikus maailmas\u00fcsteemis. Kohal oli ka ISO esindaja, kes selgitas ISO s\u00fcsteemi ja, et Euroopa Liidus k\u00e4ib standardite koostamine  paljuski l\u00e4bi nende organisatsiooni. \u00dche uue standardi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine v\u00f5tab pea 3 aastat ja EMA esindaja Helena Eenok uuris, kas Euroopas on olemas p\u00fcsimetsandusliku standardit. Tuli v\u00e4lja, et  Euroopa Liidul seda pole kuna k\u00f5ik EL tasemel loodud standard on liikmesriikidele automaatselt kohustuslikud, aga v\u00e4listada ei saa, et m\u00f5ni riik on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud koost\u00f6\u00f6s ISO-ga p\u00fcsimetsamajandamsise standardi oma riigi jaoks. <\/p>\n\n\n\n

ISO s\u00fcsteem pakkus keskkonnaministeeriumile v\u00e4ga suurt huvi, eriti seet\u00f5ttu kuna  koostamisel on teatud laadi s\u00fcsinikuga seotud standardi koostamine EL tasemel ja kui see valmib, siis muutub see Eesti riigile kohustuslikuks. Kahjuks pole Eestil ISO-ga mitte mingit silda. Keegi pole seda silda taibanud kunagi ehitada. Standardeid aina tehakse, aga s\u00f5na\u00f5igust hetkel Eestil otseselt nagu pole ja ISO s\u00fcsteemil on omad nii-\u00f6elda turvas\u00fcsteemid ka lisaks. Standardite koostamisel kaasar\u00e4\u00e4kimise \u00f5iguse saamiseks tuleb luua v\u00e4hemalt 3 erinevat huvigrupist koosnev \u00fchendus. Siis ei ole kallutusv\u00f5imalus nii suur  kellegi huvide kasuks ja kui ISO meeskond n\u00e4eb, et asi ikka on nagu ta meil vahel siin kipub olema siis ISO saab ka loodud s\u00fcsteemi kohetselt laiali saata. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5ber \u00fctles,et ISO on v\u00e4ga karm ja seal mingit sellist tsirkust nagu FSC-ga toimub ei tolereerita silmaotsaski. Keskkonnaministeeriumil on vaja ISO s\u00fcsteemi sisse saada – seda oli koosolekul v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4ha ja selleks on vaja 3 erinevat huvigruppi tuge. <\/p>\n\n\n\n

Loodavat s\u00fcsteemi hakkaks arvatavasti juhtima keskkonanministeeriumi esindja Annela Anger-Kraavi, kes on ministeeriumis metsa osakonna n\u00f5unik. Ausalt \u00f6eldes j\u00e4i selline tunne, et ministeerium kasutas Kestlike S\u00fcsinikuringete arutelu selle eesm\u00e4rgiga \u00e4ra, et saada erinevad huvigrupid laua taha ja siis meelitada nad ISO s\u00fcsteemi ja seej\u00e4rel loodud s\u00fcsteemi juhtima asuda.<\/p>\n\n\n\n

Positiivne on see, et  ministeerium v\u00e4hemalt \u00fcritab n\u00e4ida l\u00e4bipaistvam. Siiski pikk maa on veel minna. Loodust tuleb \u00f5ppida hoidma. J\u00e4llegi selle rehepaplusega kaugele ei j\u00f5ua, mida meil alatasa ametiasutustes praktiseeritakse.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcsiniku parim sidumisviisi on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud 100 miljoneid aastaid tagasi loodus ja see t\u00f6\u00f6taks t\u00e4nase p\u00e4evani, kui me loodust nii massiliselt ei kahjustaks. Euroopa Liit ja ka Eesti riik proovib ikka leiutada oma enda s\u00fcsiniku sidumise s\u00fcsteemi kuna looduse s\u00fcsteem ei toida majandust.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches asjas olin k\u00fcll ministeeriumiga t\u00e4itsa n\u00f5us, et see rohep\u00f6\u00f6re ei tohi muutuda \u00fcheks suureks rohepesuks kuigi teatud m\u00e4\u00e4ral eks ta seda juba ongi!<\/p>\n\n\n\n

EL rohepesul tahetakse kraanid  kinni keerata:  \u201c”See h\u00e4\u00e4letus on ajalooline l\u00e4bimurre. Esmakordselt on ELi institutsioon selgel seisukohal, et ELi viimase k\u00fcmnendi \u00fcks kliimavaenulikumaid poliitikaid, mis soodustab metsade p\u00f5letamist taastuvenergiana, tuleb l\u00f5petada.”<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon h\u00e4\u00e4letas eile hilis\u00f5htul selle poolt, et teha olulisi muudatusi puidup\u00f5letamise doteerimise ja heitkoguste arvestamise osas, kirjutab NYT<\/p>\n\n\n\n

\n