{"id":13595,"date":"2022-06-14T10:45:26","date_gmt":"2022-06-14T10:45:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=13595"},"modified":"2022-06-14T10:45:27","modified_gmt":"2022-06-14T10:45:27","slug":"suvi-on-looduses-tegutsemise-aeg-ja-meil-koigil-on-voimalik-loodusele-oma-olg-alla-panna-loodus-vajab-meie-tuge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/suvi-on-looduses-tegutsemise-aeg-ja-meil-koigil-on-voimalik-loodusele-oma-olg-alla-panna-loodus-vajab-meie-tuge\/","title":{"rendered":"Suvi on looduses tegutsemise aeg ja meil k\u00f5igil on v\u00f5imalik loodusele oma \u00f5lg alla panna &#8211; loodus vajab meie tuge!"},"content":{"rendered":"<p>Inimeste eriline v\u00f5ime loodust \u00fcle tarbida on j\u00e4tnud \u00fcsna tugeva j\u00e4lje. Faktid kinnitavad seda &#8211; meie looduses on v\u00e4lja surnud 106 liiki: kaladest 2, linde 4, kahepaikseid 1, putukatest 33, soontaimedest 20, sammaltaimedest 15, samblikest 22, seeneliikidest 3 ja torikseentest 6 liiki. Kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki. (Antud hetkeks on ilmselt olukord veelgi halvenenud)<\/p>\n\n\n\n<p>Tasub meeles pidada, et k\u00f5ik need 106 liiki pole kindlasti h\u00e4vinenud ainult metsanduse m\u00f5jul, aga sellel t\u00f6\u00f6stusel on hetkel \u00fcsna laastav m\u00f5ju meie loodusele ja seda infot ei tohiks ka maha salata v\u00f5i \u00e4ra unustada. Seega palun majandame metsi j\u00e4tkusuutlikult. Meil k\u00f5igil on oma roll looduses viibides ja sellega \u00fcmber k\u00e4ies.<\/p>\n\n\n\n<p>Olin j\u00f5e \u00e4\u00e4res kalal. Seal on ikkagi nii, et kui kiiskasid ei jaksa enam \u00f5nge otsast \u00e4ra&nbsp; noppida, siis saab istuda ja m\u00f5tiskleda, ja kui seejuures vahelduseks ka interneti otstarbekalt kasutada, siis on v\u00f5imalik t\u00e4itsa targemaks saada. (Olen teadlik, et ka minu tegevusel on oma \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg looduskeskkonnale. Proovin hoida seda alati v\u00f5imalikult minimaalsena) Leidsin internetist info, kuidas lugejatele teaduslikult edasi anda m\u00f5tet, et looduses oleks meie jalaj\u00e4lg v\u00e4iksem.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti teadlased on kokku pannud 21 soovitust, mida iga\u00fcks saaks omalt poolt ette v\u00f5tta, et aidata kaasa elurikkuse s\u00e4ilimisele ja kindlasti aitab see v\u00e4hendada ka meie&nbsp; \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5tlesin need soovitused ka iseenda jaoks l\u00e4bi ja pean t\u00f5dema, et \u00fcle m\u00f5istuse midagi keerulist neis ei ole. Raskeks l\u00e4heb k\u00f5ikide punktide j\u00e4lgimisega, kui kinnisvara pole, aga eelduslikult v\u00f5iks iga\u00fcks v\u00e4lja valida nt alustuseks 3 punkti, mille osas proovida nende seisu parandada. Ma usun, et me k\u00f5ik tuleme osade punktide t\u00e4itmisega juba hetkel edukalt toime.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mina valisin j\u00e4rgnevad 3 punkti:<\/p>\n\n\n\n<p>1.&nbsp; Suurenda taimse toidu osat\u00e4htsust oma toidulaual, sest selle tootmiseks<\/p>\n\n\n\n<p>kulub v\u00e4hem p\u00f5llumaad kui liha tootmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>2. Mida l\u00e4hemal on toit kasvatatud, seda parem keskkonnale \u2013 k\u00fctust selle<\/p>\n\n\n\n<p>kauplusse toomiseks kulub v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n<p>3. Muuda tarbimisharjumused keskkonda s\u00e4\u00e4stvamaks: v\u00e4henda n\u00e4iteks elektri-<\/p>\n\n\n\n<p>ja k\u00fctusekulu, k\u00e4ies jala v\u00f5i s\u00f5ites auto asemel jalgrattaga.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igi nende kolme punkti puhul leian, et mul on veel arenguruumi.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadlaste 21 soovitust:<\/p>\n\n\n\n<p>1. \u00d5pi loodust tundma ja \u00f5peta seda oma lastele.<\/p>\n\n\n\n<p>2. \u00c4ra toeta poliitikuid, kes m\u00e4ngivad iroonilisi m\u00e4nge Eesti suurima loodus-<\/p>\n\n\n\n<p>v\u00e4\u00e4rtuse, metsaga.<\/p>\n\n\n\n<p>3. Anneta m\u00f5jusatele looduskaitseorganisatsioonidele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>4. Pr\u00fcgi j\u00e4tmine loodusesse on nagu s\u00e4rgi sabaga tagumiku p\u00fchkimine.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>5. N\u00f5ua riigivalitsejatelt t\u00f5husat keskkonnapoliitikat.<\/p>\n\n\n\n<p>6. Majanda p\u00f5llu- ja metsamaid elurikkust soosivalt.<\/p>\n\n\n\n<p>7. J\u00e4ta rohkem maad loodusele.<\/p>\n\n\n\n<p>8. V\u00e4\u00e4rtusta hoonete, elamute, teede jms planeerimisel ja ehitamisel nendel ala-<\/p>\n\n\n\n<p>del elavaid liike ja nende elupaiku \u2013 \u00e4ra h\u00e4vita neid.<\/p>\n\n\n\n<p>9. Hoidu looduse tarbetust korrastamisest ja liigsest \u00fcmberkujundamisest: ei<\/p>\n\n\n\n<p>ole vaja igal kevadel kulu p\u00f5letada, maja \u00fcmber hiigelsuuri muruplatse rajada<\/p>\n\n\n\n<p>ja kiviaeda k\u00f5igist samblatuttidest puhastada.<\/p>\n\n\n\n<p>10. Hoia ja taasta enda \u00fcmber looduslikke \u00f6kos\u00fcsteeme, nagu mets ja soo, ning<\/p>\n\n\n\n<p>samuti p\u00e4randkooslusi, nagu puisniit ja loopealne.<\/p>\n\n\n\n<p>11. Loobu l\u00f5unamaale peesitama lendamisest ning puhka pigem Eesti looduses.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>12. Osta toitu, riideid ja tarbeasju ainult nii palju kui vaja.<\/p>\n\n\n\n<p>13. Ka pisikestest argitegudest on abi: pane \u00fcles lindude pesakaste, sorteeri<\/p>\n\n\n\n<p>pr\u00fcgi, hoia kokku vett.<\/p>\n\n\n\n<p>14. Loobu mahuka keskkonnam\u00f5juga ehk suure \u00f6koloogilise jalaj\u00e4ljega toodete<\/p>\n\n\n\n<p>ja teenuste tarbimisest, eelistades n\u00e4iteks pika elueaga ja l\u00e4hikonnas toode-<\/p>\n\n\n\n<p>tud asju.<\/p>\n\n\n\n<p>15. Mida l\u00e4hemal on toit kasvatatud, seda parem keskkonnale \u2013 k\u00fctust selle<\/p>\n\n\n\n<p>kauplusse toomiseks kulub v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n<p>16. Suurenda taimse toidu osat\u00e4htsust oma toidulaual, sest selle tootmiseks<\/p>\n\n\n\n<p>kulub v\u00e4hem p\u00f5llumaad kui liha tootmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>17. Aita kaasa kas v\u00f5i m\u00f5ne elurikka lapikese s\u00e4ilimisele: j\u00e4ta n\u00e4iteks kodu muru-<\/p>\n\n\n\n<p>platsi sisse looduslike lillede laigud \u2013 v\u00f5i j\u00e4ta osa aeda hoopis metsikuks.<\/p>\n\n\n\n<p>18. Eelista koduaias kohalikke niidutaimi (harilik kellukas ja h\u00e4rjasilm, valge ristik),<\/p>\n\n\n\n<p>mis pakuvad toitu ja elupaika putukatele ja loomadele.<\/p>\n\n\n\n<p>19. Koduaeda, p\u00f5llu- ja teeservi ei ole tarvis liiga tihti niita, vaid lase seal taime-<\/p>\n\n\n\n<p>del kasvada ja \u00f5itseda, et neist oleks kasu teistele elusorganismidele.<\/p>\n\n\n\n<p>20. Tolmeldajate elu soodustamiseks kasvata v\u00e4hem muru, kuid rohkem niitu,<\/p>\n\n\n\n<p>kus kasvavad looduslikud rohttaimed.<\/p>\n\n\n\n<p>21. Muuda tarbimisharjumused keskkonda s\u00e4\u00e4stvamaks: v\u00e4henda n\u00e4iteks elektri-<\/p>\n\n\n\n<p>ja k\u00fctusekulu, k\u00e4ies jala v\u00f5i s\u00f5ites auto asemel jalgrattaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Ilusat ja kaunist suve!<\/p>\n\n\n\n<p>Loodetavasti tuleb see just selline nagu me soovime &#8211; t\u00e4is lusti ja r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5una-Eestist leiti juba ka esimesed kukeseened, nii, et kui sooja hoiab siis peagi saab seenele.<\/p>\n\n\n\n<p>Foto: Jaak Sepp, kes j\u00e4\u00e4dvustas minu m\u00f5tiskluse momendi \u00f6ises suves, mis viis ka selle postituseni!<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimeste eriline v\u00f5ime loodust \u00fcle tarbida on j\u00e4tnud \u00fcsna tugeva j\u00e4lje. Faktid kinnitavad seda &#8211; meie looduses on v\u00e4lja surnud 106 liiki: kaladest 2, linde 4, kahepaikseid 1, putukatest 33, soontaimedest 20, sammaltaimedest 15, samblikest 22, seeneliikidest 3 ja torikseentest 6 liiki. Kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki. (Antud hetkeks on ilmselt olukord veelgi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13596,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13595","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13595","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13595"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13595\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13597,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13595\/revisions\/13597"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13595"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13595"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13595"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}