Keskkonnaamet ei algatanud v\u00e4\u00e4rteomenetlust kuna uurimisest selgus, et Eesti kuuse-koore\u00fcraski ohjamise s\u00fcsteem nii seaduslikul tasandil, kui ka keskkonnaagentuurist v\u00e4ljastatav info, on sedav\u00f5rd suurte puudustega, et isegi kui levitatakse kuuse-koore\u00fcraskit l\u00e4bi raietegevuse, ei ole v\u00f5imalik maaomanikku ega haldajat seaduslikult korrale kutsuda. <\/p>\n\n\n\n
Puudused algavad metsa majandamise eeskirjadest. Keskkonnaamet: \u201cMetsa majandamise eeskirja \u00a7 21 s\u00e4testab, et toores koorimata okaspuu metsamaterjal, v\u00e4lja arvatud raidmed ja p\u00fc\u00fcnispuud, tuleb juhul, kui seda on enam kui k\u00fcmme tihumeetrit \u00fche hektari kohta, metsast v\u00e4lja vedada s\u00e4ttes nimetatud t\u00e4htaegadeks. S\u00e4te ei t\u00e4psusta, millised puud sobivad p\u00fc\u00fcnispuudeks ja milline on p\u00fc\u00fcnispuude kogus.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Seadus n\u00e4eb ette, et okaspuu metsamaterjal peab metsast v\u00e4ljas olema 1. juuniks, aga raidmetele ja p\u00fc\u00fcnispuudele see seaduse n\u00f5ue ei kehti. Sedasi on tekkinud seaduslik jokk-skeem, kus maaomanik v\u00f5i maahaldaja saab \u00f6elda, et k\u00f5ik langetatud okaspuu materjal on p\u00fc\u00fcnismaterjal ning sellele karistust ei j\u00e4rgne.<\/p>\n\n\n\n Keskkonnamaeti poolt Eesti Metsa Abile saadetud vastuses tuvastasin ka vigu, mist\u00f5ttu helistasin inspektorile, et v\u00e4lja selgitada, miks m\u00e4rgiti EMA-le saadetud avalikus kirjas kahjustatud metsa protsent suuremaks kui oli MKE kirjas. Vabandati ja \u00f6eldi, et tegemist oli inimliku eksitusega. See siiski ei selgitanud kuskohast see 70% kahjustatud metsa tuli. Palusin, et saadetaks uus vastus kuna hetkel on saadud kirjas, et kahjustatud metsa osakaal oli 70%, kuigi uurimise k\u00e4igus selgus, et kahjustuse ulatus oli tegelikult 55%. <\/p>\n\n\n\n Keskkonnaamet arvutas selle alusel, et kahjustatud on 70% kuuski, aga tegelikuses oli 55%. Varasemat keskkonnaameti kahjustust arvestades sobis valida kuuse-koore\u00fcraski p\u00fc\u00fcnispuid varem kuuse-koore\u00fcraski poolt kahjustamata 30 %-st kuuskedest. Keskkonnaagentuur on andnud soovituse, et p\u00fc\u00fcnispuude hulk v\u00f5iks olla kuni 50% eelnevalt asustatud puudest ja puu langetatakse t\u00fcvekahjuritele asustamiseks. Ehk teisis\u00f5nu, kui 70% juures oleks p\u00fc\u00fcnispuude osakaal 35%, ja tervet metsa 30% ulatuses siis j\u00e4\u00e4ks k\u00f5ik materjal ka arvutuslikult p\u00fc\u00fcnismaterjaliks, aga 55% juures oleks tervet metsa 45% ja \u00fcksk\u00f5ik kuidas ka ei arvutaks, keskkonnaagentuuri soovitustest l\u00e4htuvalt oleks pidanud seal langil ka tavamaterjali t\u00e4itsa olemas olema. <\/p>\n\n\n\n Inspektor kinnitas sisuliselt telefoni teel, et jah, numbriga eksis, aga isegi kui arvutus n\u00e4itab, et seal oleks v\u00f5inud olla tavamaterjali, peab tema l\u00e4htuma ikkagi sellest, et keskkonnaagentuuri 50% arv on soovituslik langetatud p\u00fc\u00fcnispuudest eelmisel aastal kahjustatud metsast ning ta ei saa v\u00e4ita sellele tuginedes, et seal langil oli tavamaterjali. Kui RMK \u00fctleb, et k\u00f5ik oli p\u00fc\u00fcnismaterjal, peab ta ikkagi l\u00e4htuma enda \u00f6eldust, sest seaduslikult pole ette antud, kui suures mahus v\u00f5ib on p\u00fc\u00fcnismaterjali hulk olla.<\/p>\n\n\n\n Kuna inspektor v\u00e4ljendas s\u00fcgavat muret oma vea p\u00e4rast, julgen arvata, et see oli inimlik eksitus. Kahjuks, see eksimus tuli RMK-le kasuks. Keskkonnaameti inspektor oli v\u00e4ga koost\u00f6\u00f6valmis ja m\u00f5lemalt poolt leidsime, et hetke seaduslik s\u00fcsteem ei toimi ja tekib nii \u00f6elda hall tsoon, kuhu k\u00f5ik kahtluse alla langenud osapooled saavad kohe peitu pugeda ja sealt inspektsioon neid k\u00e4tte ei saagi mitte mingi valemiga. Sisuliselt kaitseb seadus neid tegelasi, kes levitavad metsa kahjustavaid kahjureid, mis on lausa uskumatu olukord.<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks koostab keskkonnaministeeriumile kirja, et seaduslik hall tsoon kuuse-koore\u00fcraski ohjamisega seoses saaks \u00e4ra likvideeritud ja loodame, et keskkonnaministeerium ei soovi selle s\u00e4ilitamist vaid v\u00f5tab olukorda v\u00e4ga t\u00f5siselt. Kui seaduslik hall tsoon siiski alles j\u00e4\u00e4b, on kuuse-koore\u00fcraski levikut kordades raskem peatada ja kahjustuste ulatused aina kasvavad. See m\u00f5jutab nii meie looduskeskkonda kui ka metsat\u00f6\u00f6stust v\u00e4ga t\u00f5siselt. <\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tlikult palume keskkonnaministeeriumilt korrastada metsa majandamise eeskirja ja luua selge arusaam, millised puud sobivad p\u00fc\u00fcnispuudeks, milline on p\u00fc\u00fcnispuude kogus ja lisaks ka selge seadusliku \u00fclevaade, mis ajaks peab p\u00fc\u00fcnismaterjal metsast v\u00e4ljas olema. <\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks tuvastas oma t\u00f6\u00f6ga seaduses lokkava probleemi, aga me ei saa hetkel kahjuks muud teha, kui paluda keskkonnaministeeriumit, et nad seaduse korda teeks.<\/p>\n\n\n\n Omalt poolt t\u00e4nan ka keskkonnaametit, kes aitas v\u00e4lja selgitada seaduses oleva augu. Ideaalis peaks j\u00e4rgmiseks parandama selle vea keskkonnaministeeriumis. <\/p>\n\n\n\n Ilusat suve j\u00e4tku.<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks meeskond t\u00f6\u00f6tab ka suvel!<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keskkonnaamet ei algatanud v\u00e4\u00e4rteomenetlust kuna uurimisest selgus, et Eesti kuuse-koore\u00fcraski ohjamise s\u00fcsteem nii seaduslikul tasandil, kui ka keskkonnaagentuurist v\u00e4ljastatav info, on sedav\u00f5rd suurte puudustega, et isegi kui levitatakse kuuse-koore\u00fcraskit l\u00e4bi raietegevuse, ei ole v\u00f5imalik maaomanikku ega haldajat seaduslikult korrale kutsuda. Puudused algavad metsa majandamise eeskirjadest. Keskkonnaamet: \u201cMetsa majandamise eeskirja \u00a7 21 s\u00e4testab, et toores koorimata […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13599,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13598","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13598","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13598"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13598\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13600,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13598\/revisions\/13600"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13599"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13598"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13598"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13598"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}