Dokumentaalfilmi tutvustus autorilt:<\/p>\n\n\n\n
\u201cThe video will show how Danish import of wood chips contributes to ecological and social changes in Estonian forests when natural forests transitions into industrial farming.<\/em><\/p>\n\n\n\n The video will be shown at an exhibition in Elsinore in Denmark in November 2022. Elsinore is one of the Danish cities with a biofuel power plant importing Estonian wood chips for biofuel.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n L\u00fchidalt on filmi eesm\u00e4rk tutvustada Taani elanikele, millise hinnaga tuleb \u201croheline kuld\u201d, mida nad kasutavad elektri saamiseks. Lihtne on kl\u00f5psata televiisor t\u00f6\u00f6le ja seada nutitelefon elektriv\u00f5rku ja nautida elu, sealjuures isegi tajumata, millise hinnaga see tavap\u00e4rane mugavus inimesteni tuleb. Filmi eesm\u00e4rgist olen saanud aru sedasi, et tuua reaalus ja mugavus omavahel silmitsi ja anda inimestele \u00fclevaade, millises maailmas me elame ja millist hinda maksame t\u00e4nap\u00e4eva mugavuste eest. Lootus on, et see loob kultuurses Taanis arutelu, mis kasvab v\u00e4lja suuremaks ja haaravamaks projektiks. <\/p>\n\n\n\n Euroopa \u00fchiskonnas on kinnistumas seisukoht, et loodus pole ainult tarbimiseks vaid peame \u00f5ppima seda ka hoidma. Proovikivi Euroopa \u00fchiskonna jaoks on saada inimene m\u00f5tlema ka j\u00e4reltulevastele p\u00f5lvedele, kes vajavad toimivat looduskeskkonda oma eluks, arvatavasti rohkem kui meie. Siinkohal tuleb m\u00e4ngu nii \u00f6elda looduskaitse sektor Euroopas tervikuna ja seal t\u00f6\u00f6tavad inimesed, kes on p\u00fchendanud oma elu selleks, et teistel oleks parem ja turvalisem tulevik eluks. Osaliselt peetakse looduskaitset\u00f6\u00f6d v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseks t\u00f6\u00f6ks, teisest k\u00fcljest mitte nii v\u00e4ga kuna riivame suurte \u00e4rimagnaatide huve.<\/p>\n\n\n\n Looduskaitsjana saan dokumentaalfilmis osaledes edastada s\u00f5numi Euroopa \u00fchiskonnale ja ainult loota,et vaataja ka kuuleb ja m\u00f5istab, mida proovin \u00f6elda ja seej\u00e4rel uskuda, et need, kes m\u00f5istavad s\u00f5numit, astuvad ka samme parema tuleviku suunas. <\/p>\n\n\n\n Metsat\u00f6\u00f6stus Euroopas on igatahes astunud v\u00e4ga j\u00f5ulise samme, et sedalaadi dokumentaalid ei j\u00f5uaks vaatajateni. Taani Service Media TV2 \u00d8stjyllandiga koost\u00f6\u00f6s s\u00fcndinud film Eesti metsade raiumisest on avalikust inforuumist t\u00e4naseks eemaldatud ja nii palju, kui kuulda on olnud, siis metsat\u00f6\u00f6stuse survel. Kas uut dokfilmi saadab sama saatus? Ma ei taha seda uskuda kuna taanlane, kes seda veab, on \u00e4raostmatu ja teda juba metsat\u00f6\u00f6stus ei hirmuta. See on karm reaalsus, et saated kaovad ja sama toimub ka Eesti meedia maastikul. RMK suunaval soovil eemaldati m\u00f5ni kuu tagasi Roheportaali podcastist salvestis Eesti Metsa Abiks juhatusega, kuna see riivas RMK-d, kes oma kirjas Roheportaalile juhtis t\u00e4helepanu ka asjaolule, et nemad rahastavad Roheportaali platvormi. <\/p>\n\n\n\n Kuid tagasil\u00f6\u00f6kidest hoolimata j\u00e4tkame oma t\u00f6\u00f6d sammhaaval lootuses ja usus, et l\u00f5puks asjad paranevad. Mitte midagi tehes poleks meil sedagi s\u00e4ilinud, mis on hetkel olemas. Kuid tulevik tundub sellest hoolimata tume ja natuke ka hirmutav.<\/p>\n\n\n\n Keskkonnaagentuur on kinnitanud, et Eesti metsad noorenevad ja eriti kiiresti toimub noorenemine majandusmetsades: 2010 aastal majandusmetsa keskmine vanus 53 aastat ja 2021 aastaks oli majandusmetsa keskmine vanus juba langenud 49 aasta peale. Suund on nagu langeval t\u00e4hel \u2013 p\u00f5leme ereda leegiga l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n Majandusmetsade noorenemine seab ohtu nii loodusliku elurikkuse kui ka metsamajandamise j\u00e4tkusuutlikkuse Eestis tervikuna. Lisaks h\u00e4vitab massiliselt ka kohalike kogukondade metsasid kuna raiesurve liigub \u00fcha enam asulate l\u00e4hedusse – mujalt pole lihtsalt enam suurt miskit v\u00f5tta. <\/p>\n\n\n\n Keskkonnaagentuurist on kinnitatud, et l\u00e4htudes metsa \u00fchtlasest kasutamise p\u00f5him\u00f5ttest, siis Eesti metsa raiutakse rohkem kui v\u00f5iks. Keskkonnagentuuri ametniku huulilt on v\u00e4lja lipsanud fakt, et \u00fchtlane raie p\u00f5him\u00f5tte n\u00e4eks ette 25 000 ha lageraiet aastas, aga hetkel on see meil +- 40 000 ha ringis aastas. \u00dcle 10 000 ha paneme iga aasta j\u00e4reltulevate p\u00f5lvede arvelt pihta ja 10 aastaga 100 000 ha \u00e4ra nihverdata lastelaste arvelt pole mingi probleem meie ametike ja metsat\u00f6\u00f6stuse silmis. <\/p>\n\n\n\n Filmis proovingi selgitada taanlastele, mis Eestis toimub, sest Eesti metsad ei tohiks olla ainult eestlastele olulised vaid peaks kogu Euroopale olema olulised. Meil on s\u00e4ilinud veel n\u00e4puotsaga ainulaatset loodusmaastiku ja kui Euroopa j\u00e4tkab Eesti metsade p\u00f5letamist oma ahjudes siis pole meil kellegil varsti mitte midagi. <\/p>\n\n\n\n Me peame \u00f5ppima hoidma Euroopa \u00e4\u00e4realadel leiduvat ainulaadsust ja kasutama oma loodusv\u00e4\u00e4rtusi j\u00e4tkusuutlikult. Euroopa riigid on n\u00e4idanud, et nemad sellega hakkama ei saanud ja n\u00fc\u00fcd p\u00f5letavad meie kodumaa metsasid. <\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et Eesti metsad on meie maa ja rahva rikkus, mida ei tohiks m\u00f6\u00f6da maailma ahjudesse laiali jagada. Me peame hoidma oma loodust!<\/p>\n\n\n\n ***<\/p>\n\n\n\n Looduse kaitsmine on edukas meie \u00fchisel panusel. T\u00e4nan k\u00f5iki, kes on olnud ja on valmis panustama looduskaitsesse ka majanduslikult ja loobub hea tahte m\u00e4rgiks m\u00f5ne j\u00e4\u00e4tise ostmisest, et metsad oleks siin ka j\u00e4reltulevastele p\u00f5lvede jaoks.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4na sain juhatuse liikmelt k\u00f5ne, et advokaatidele tuleks v\u00e4lja k\u00e4ia see kuu 7000 eurot. T\u00f6\u00f6tame selles suunas, et leida sellele lahendus ja \u00fcks p\u00e4ev teeme dokumentaalfilmi ja teine p\u00e4ev proovime \u00f5iguskuludele katet leida, mis tulevad looduskaitse t\u00f6\u00f6st! <\/p>\n\n\n\n