{"id":13609,"date":"2022-07-08T10:06:09","date_gmt":"2022-07-08T10:06:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=13609"},"modified":"2022-07-08T10:06:10","modified_gmt":"2022-07-08T10:06:10","slug":"kurvastusega-pean-todema-et-eesti-metsa-raiutakse-liiga-palju-lausa-nii-palju-et-sellel-sugisel-peab-eestlane-toasooja-ostma-sellise-hinnaga-nagu-meil-polekski-enam-metsa-tanada-saame-selle-eest-a","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/kurvastusega-pean-todema-et-eesti-metsa-raiutakse-liiga-palju-lausa-nii-palju-et-sellel-sugisel-peab-eestlane-toasooja-ostma-sellise-hinnaga-nagu-meil-polekski-enam-metsa-tanada-saame-selle-eest-a\/","title":{"rendered":"Kurvastusega pean t\u00f5dema, et Eesti metsa raiutakse liiga palju. Lausa nii palju, et sellel s\u00fcgisel peab eestlane toasooja ostma sellise hinnaga nagu meil polekski enam metsa. T\u00e4nada saame selle eest ainult Eesti metsat\u00f6\u00f6stust!"},"content":{"rendered":"<p>Metsaraie on \u00fcks probleemidest v\u00f5i nii \u00f6elda aktuaalsetest murekohtadest, mille \u00fcle k\u00e4ib tuline arutelu. \u00dchelt poolt soovib looduskaitse Eestimaa metsadele j\u00e4tkusuutliku metsamajandust ning teine osapool, metsat\u00f6\u00f6stus, kaitsta oma majanduslikke huve koos&nbsp; massiivse raiemahuga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ligikaudu viis aastat on seda avalikku debatti peetud, mille tulemusel on leitud, et raiemahud langevad. See on ka sisuliselt k\u00f5ik. Eriarusaamad on selles osas, et mis ajahetkel peaks raiemahtusid langetama hakkama. Metsat\u00f6\u00f6stus raiuks veel 10-20 aastat samas tempos edasi keskmiselt 10,7 miljon tihumeetrit ja siis j\u00e4reltulev p\u00f5lvkond tegeleks raiemahu langetamisega. Looduskaitse, kes l\u00e4htub suuremast pildist kui metsat\u00f6\u00f6stuse kasumi hoidmine, peab raiemahu langetust koheselt vajalikuks kuna juba hetkel l\u00e4bim\u00f5tlematu metsaraiumine on loodud j\u00e4tkusuutmatule s\u00fcsteemile ja tekitab kaost nii \u00fchiskonnas kui looduses.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida kauem me viivitame raiemahu langetamisega, seda muret tekitavamaks muutub olukord metsas ja ka \u00fchiskonnas. Juba hetkel on kuulda keskkonnaagentuuri poolt, et me raiume maha umbes 10 000 ha rohkem metsa, kui on etten\u00e4htud j\u00e4tkusuutlik ja \u00fchtlane metsa kasutus. Ma k\u00fcsin, et mida me selle \u00fcleraiega \u00fchiskonna jaoks oleme saavutanud? Ruumimeeter halupuud maksab ca 140 eurot. Kui n\u00fc\u00fcd ironiseeritseda, siis tundub, et \u00fchiskond on \u00fcleraidest lausa vaimustuses. Vaimustus on varsti nii suur, et inimesed tulevad l\u00f5puks t\u00e4navale ja hakkavad n\u00f5udma poliitikutelt selle kaose kohest l\u00f5petamist.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mind h\u00e4mmastab, et metsat\u00f6\u00f6stus on suutnud hoida raiemahte j\u00e4tkusuutmatutes k\u00f5rgustes, raiunud Eesti metsa aina paljamaks ja k\u00f5ige selle juures p\u00e4\u00e4senud v\u00e4gagi puhtalt. Lisaks on nii m\u00f5nigi inimene selle t\u00f5ttu rikastunud. Seda siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonna ja tuleviku arvelt.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas nad seda s\u00fcsteemi \u00fcleval hoiavad?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>See n\u00e4ib \u00fcsna lihtne. \u00c4ra r\u00e4\u00e4gi sellest, et hetkeline raiemaht p\u00e4rsib looduse j\u00e4tkusuutlikkust, et inimestele olulised metsad raiutakse maha, et Euroopa Liidu k\u00e4est peab maksumaksja hakkama uudise j\u00e4rgi varsti CO2 kvooti ka ostma mitmesaja miljoni eest aastas, et metsa saaks edasi raiuda. Ammugi ei p\u00f5hjendata ausalt, miks k\u00f5ige krooniks n\u00fc\u00fcd k\u00fcttepuude eest peab tavaline eestlane ennast juba segaseks maksma. Metsat\u00f6\u00f6stuse lobit\u00f6\u00f6 meeskonnad teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, et parim kaitse on mitte asjast k\u00f5nelemine v\u00f5i siis k\u00f5neleda sellises toonis, et k\u00f5ik on parimas korras ja kui seda juttu rahastada ka miljonitesse eurodesse ulatuva <a href=\"https:\/\/www.postimees.ee\/7179303\/povvat-rmk-kommunikatsioon-maksaks-puiduna-30-000-tihumeetrit-aastas\">PR<\/a>* siis see t\u00f5esti rahustab \u00fchiskonda ja raha reklaami jaoks saab metsat\u00f6\u00f6stus j\u00e4llegi raiumise pealt.&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcttepuu hind teeb t\u00f5esti rekordeid ja ruumimeetri k\u00fcttepuude eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia kohati kuni 140 eurot. Veel m\u00f5ni aasta tagasi oli see 40-50 eurot. Kuidas selline olukord on saanud tekkida?&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Metsat\u00f6\u00f6stus n\u00e4itab n\u00e4puga looduskaitsele kuna neid on alati k\u00f5ige mugavam s\u00fc\u00fcdistada, et see k\u00fcttepuu hind on n\u00fc\u00fcd looduskaitsjate tubli t\u00f6\u00f6 tulemus. K\u00f5ige murettekitavam on seejuures, aga see, et paljud isegi usuvad seda, mida metsat\u00f6\u00f6stus r\u00e4\u00e4gib.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Metsat\u00f6\u00f6stus j\u00e4tab teadlikult k\u00f5nelemata, et suur osa k\u00fcttepuudest l\u00e4heb Eestist v\u00e4lja&nbsp; Taani, Inglismaale, Hollandisse ja kes seda teab veel kuhu. Seda v\u00e4ga olulist fakti ei mainita muidugi kordagi. Sisuliselt Eesti rahvale oma metsast puitu lihtsalt ei j\u00e4tku kuna \u00e4riliselt tulusam on valdavalt paaril \u00fcksikul suurettev\u00f5ttel saata k\u00fcttepuu lihtsalt v\u00e4lismaale ja teenida sedasi hiigelkasumeid. See v\u00e4ike muret tekitav faktor, et selle \u00e4ri tulemusel ei suuda Eesti pered enam k\u00fcttepuud endale osta, vaikitakse lihtsalt mugavalt metsandussektoris maha. Eesti Metsa Abiks on aastaid tegelenud sellega, et veenda v\u00e4lismaalasi mitte Eesti metsa p\u00f5letama oma riigis, aga protsessid on aeglased. Lisaks oleks kohe vaja tuge ka Eesti poliitikutelt, kes hetkel nuputavad kuidas kriisi lahendada, mida oleks saanud oluliselt v\u00e4hemaks k\u00e4rpida aastaid tagasi, kui meid oleks kuulda v\u00f5etud. Aga see on tagantj\u00e4rgi tarkus ja n\u00fc\u00fcd oleme olukorras, mis meeldib vist ainult metsat\u00f6\u00f6stusele.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid metsat\u00f6\u00f6stus proovib kasutada omaloodud olukorda selleks, et n\u00f5uda poliitikutelt raiemahu s\u00e4ilimist v\u00f5i lausa suurendamist. Siingi j\u00e4etakse mainimata asjaolu, et suurem raiemaht t\u00e4hendaks suuremas koguses k\u00fcttepuude liikumist v\u00e4lismaale. See ei lahenda meie energiakriisi, kui suurendame raiemahtu. See lihtsalt suurendaks aina kuhjuvaid&nbsp; probleeme, millega poliitikud ei soovi siiani veel piisavalt tegeleda. Kui me ei sea esikohale&nbsp; oma inimesi ja oma loodust, siis metsat\u00f6\u00f6stuse suurfirmad j\u00e4\u00e4vadki taga ajama ainult rahalisi kasumeid. V\u00f5ib \u00fcsna kindlalt \u00f6elda, et Eesti inimestel on ees veel tulemas v\u00e4ga rasked majanduslikud ajad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kurvastusega pean t\u00f5dema, et Eestis on metsa kuid seda raiutakse \u00fclem\u00f5istuse palju. Isegi k\u00fcttepuud peab eestlane kokku ostma sellise ruumimeetri hinnaga nagu meil poleks \u00fchtegi hektarit metsa.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchiskond, oma inimene, peab paika panema, millist metsat\u00f6\u00f6stust me aktsepteerime Eestis ja kas me ikka vajame sellist suur metsat\u00f6\u00f6stust, mis koorib meid l\u00f5puks k\u00f5igest t\u00fchjaks, alustades elurikkusest ja l\u00f5petades rahakotis leiduvate eurodega.<\/p>\n\n\n\n<p>Foto : piisab tuuleiilist ja meil on alles ainult roots. Metsat\u00f6\u00f6stuse suurfirmad paistavad p\u00f5hinevat samal n\u00e4gemusel: kiirelt \u00f5itseb ning kiirelt tuulde kaob. Seejuures j\u00e4tab \u00fchiskonnale rootsu m\u00e4lestuseks.<br><br>*https:\/\/www.postimees.ee\/7179303\/povvat-rmk-kommunikatsioon-maksaks-puiduna-30-000-tihumeetrit-aastas<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Metsaraie on \u00fcks probleemidest v\u00f5i nii \u00f6elda aktuaalsetest murekohtadest, mille \u00fcle k\u00e4ib tuline arutelu. \u00dchelt poolt soovib looduskaitse Eestimaa metsadele j\u00e4tkusuutliku metsamajandust ning teine osapool, metsat\u00f6\u00f6stus, kaitsta oma majanduslikke huve koos&nbsp; massiivse raiemahuga.&nbsp; Ligikaudu viis aastat on seda avalikku debatti peetud, mille tulemusel on leitud, et raiemahud langevad. See on ka sisuliselt k\u00f5ik. Eriarusaamad on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13610,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13609","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13609","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13609"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13609\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13611,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13609\/revisions\/13611"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13610"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13609"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13609"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13609"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}