EMA ja Keskkonnaameti vaheline kohtujuhtum sai alguse 2021. aasta kevadel. Seda peetakse l\u00e4hik\u00fcmnendi \u00fcheks olulisemaks keskkonna teemaliseks vaidluseks Eesti riigis. Kolmanda isikuna osaleb protsessis ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti Metsa Abiks on kohtus kaebaja rollis. Meid esindab advokaadib\u00fcroo PricewaterhouseCoopers Legal O\u00dc \/vandeadvokaadid Karin Marosov ja Indrek Kukk.<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnaamet on proovinud siiani igatepidi t\u00fclikast kohtujuhtumist p\u00e4\u00e4seda ja kaevanud meid kuni Riigikohtuni v\u00e4lja, v\u00e4itega, et EMA pole keskkonnaametile vaiet esitanud t\u00e4htaegselt. Riigikohus v\u00f5ttis asja menetlusse ja sealgi oli Eesti Metsa Abiks v\u00f5idukas ning n\u00fc\u00fcd oleme taas halduskohtus, kus n\u00fc\u00fcd tegeleme v\u00f5idukalt lahenduse suunas liikumisega. Kaotasime ligemale aasta jagu v\u00e4\u00e4rtuslikku aega selle peale, et pidime t\u00f5estama, et me oleme k\u00f5ik \u00f5igesti teinud. Positiivselt poolelt seda, et sama nippi ei saa keskkonnaamet enam kasutada teiste looduskaitse \u00fchenduste peal ja see teeb kordades elu kergemaks teistel looduskaitse \u00fchendustel, kes astuvad looduse kaitseks kohtusse. <\/p>\n\n\n\n
P\u00f5hjus, miks EMA nii suuremahulise kohtujuhtumi ette julges ette v\u00f5tta ja Keskkonnaameti vastu kohtusse l\u00e4ks, tuleb ulatuslikust raietegevusest Natura 2000 aladel, mis toimuvad \u00fcle-eestiliselt. Ainu\u00fcksi Lahemaa rahvuspark on t\u00e4ies ulatuses Natura 2000 ala ja seal toimuvad t\u00e4naseni ulatuslikud raietegevused, mis seab t\u00f5sisesse ohtu Eesti vanimas rahvuspargis esinevad loodusv\u00e4\u00e4rtused ja on kohalikele elanikele valdavalt vastuv\u00f5etamatud. Sarnane raietegevuslik muster kordub kahjuks ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Natura 2000 aladel Eestis. Keskkonnaamet peaks l\u00e4htuma teatisi v\u00e4ljastades Euroopa Liidu elupaikade direktiivist (DIREKTIIV 92\/43\/EM\u00dc), mis kohustab l\u00e4bi viima asjakohase keskkonnam\u00f5jude hindamise, et \u00fcldse oleks v\u00f5imalik kaaluda metsa raieks loa andmist Natura 2000 aladele. Meile teadaolevalt pole t\u00e4nase p\u00e4evani aga \u00fchtegi sellist keskkonnam\u00f5jude hindamist l\u00e4bi viidud. Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et keskkonnam\u00f5jude tegemise eiramine peab koheselt l\u00f5ppema. Teatisi v\u00e4ljastades tuleb l\u00e4htuda direktiivides n\u00f5utud punktidest, mis v\u00f5eti kohustusena t\u00e4ita, kui astuti Euroopa Liidu liikmeks!<\/strong> Sisuliselt ei tohi Natura 2000 alal teha tegevusi, mis kahjustavad loodusv\u00e4\u00e4rtusi. Siiani on seda p\u00f5him\u00f5tet metsat\u00f6\u00f6stuse huvidest tulenevalt eiratud.<\/p>\n\n\n\n Positiivse poole pealt: Eesti Metsa Abiks ja Keskkonnaamet suudavad suurema osa looduskeskkonnaga seotud murekohtadest siiski kohtuv\u00e4liselt \u00e4ra lahendada ja selleks, et koost\u00f6\u00f6 oleks sujuvam, sai s\u00f5lmitud ka omavaheline vaba tahte koost\u00f6\u00f6leping. Kindlasti on ka murekohtasid, mille osas on vaja kohtupoolset \u00f5igusselgust. Sinna alla liigub ka Natura 2000 ala raied, kus on vajalik kohtulik lahend. Vaba tahte koost\u00f6\u00f6leping Eesti Metsa Abiks ja Keskkonnaameti vahel ei kehti kohtujuhtumite puhul. Kohtus kaitsevad m\u00f5lemad osapooled end t\u00e4ielikult. Meie seisame iga hinnaga selle eest, et ka tulevastele p\u00f5lvedele j\u00e4\u00e4ks alles looduskeskkonda.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4iksemamahulistes looduskaitselistes kohtujuhtumites on tavaliselt kulud j\u00e4\u00e4nud umbes 5000 euro ringi, aga antud kohtujuhtum on oma mastaabilt mitmekordselt suurem ja sellega seoses on ka kulutused kordades suuremad, mis on EMA kanda. Hetkel on v\u00e4ljaminev summa meie jaoks olnud juba \u00fcle 25 000 euro, aga see on hind, mida tasub maksta kuna v\u00f5ita on terve Eestimaa \u00fchiskonnal ja loodusel. Eesti Metsa Abiks on esialgsest kulu hinnangust, 25 522 eurost, t\u00e4nase seisuga \u00e4ra maksnud 21 639.00 eurot. K\u00f5ik see on v\u00f5imalik olnud t\u00e4nu annetajate toetusele, kes on panustanud EMA t\u00f6\u00f6sse rahaliste vahenditega. Maksmist vajab hetkel 3888,00 eurone arve ja selles osas vajame teie abi.<\/p>\n\n\n\n Teadlased on korduvalt hoiatanud, et Eesti looduskeskkond ei pea sellisele raiekoormusele l\u00f5pmatuseni vastu. On ka m\u00e4rgata, et \u00fchiskond on v\u00e4ga mures Eestimaa metsade ja looduse saatuse p\u00e4rast. Kohtu abiga saame luua korra. Sellesse saavad panustada k\u00f5ik. *********<\/em><\/p>\n\n\n\n L\u00fchike kohtutee ajalugu: <\/em><\/p>\n\n\n\n Halduskohus leidis kohe alguses, et EMA kaebus on tervikuna t\u00e4htaegselt esitatud. Lisaks on kohus leidnud, et Keskkonnaamet, kes tagastas EMA-le vaide, on teinud seda \u00f5igusvastaselt.<\/em><\/p>\n\n\n\n Halduskohtu esimene m\u00e4\u00e4rus sisaldab endas mitmeid p\u00f5him\u00f5ttelisi seisukohtasid, alustades sellest, et keskkonnaamet on rikkunud seadust Eesti Metsa Abiks poolset vaiet tagastades ja t\u00fchistamisn\u00f5ude kaebet\u00e4htaeg peaks olema v\u00e4hemalt 3 kuud alates metsateatise registreerimisest. Hetkel on see 30 p\u00e4eva.<\/em><\/p>\n\n\n\n Halduskohtu nii \u00f6elda vaheotsust oli v\u00f5imalik Tallinna Ringkonnakohtule 15 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul edasi kaevata ja Keskkonnaamet seda v\u00f5imalust ka kasutas.<\/em><\/p>\n\n\n\n Ringkonnakohtu otsus oli EMA jaoks j\u00e4rjekordne v\u00f5it.<\/em><\/p>\n\n\n\n Jagame m\u00f5nda v\u00e4ljav\u00f5tet: <\/em><\/p>\n\n\n\n Massvaide esitamisest ja metsaregistrist: Halduskohus leidis \u00f5igesti, et kaebaja vaide tagastamine HMS \u00a7 79 lg 1 p 2 alusel ei olnud \u00f5igusp\u00e4rane. Mh leidis kohus, et: \u201cKui seadusandja on kujundanud metsaraiete kohta menetluse n\u00f5nda, et haldusorganile esitatakse massiliselt metsateatisi, peab riigil nimel tegutsev haldusorgan tagama v\u00f5imekuse t\u00f5husalt menetleda nii metsateatisi kui ka neid vaidlustanud vaideid. Kui praegune kord ei toimi, tuleb riigil seda muuta, mitte j\u00e4tta vaidlustaja ilma \u00f5igusest vaidlustada keskkonnaalaseid otsuseid.\u201d Ei ole p\u00f5hjendatud eeldada, et kaebajal keskkonnaorganisatsioonina peaks olema suurem v\u00f5imekus metsaregistris registreeritud teabe otsimiseks ja s\u00fcstematiseerimiseks kui metsateatisi registreerival Keskkonnaametil endal. Ringkonnakohus ei n\u00f5ustu vastustajaga, et registreeringute metsaregistris k\u00f5igile teatavaks tegemine on juba iseenesest avalikkuse teavitamine seaduses etten\u00e4htust intensiivsemalt.<\/em><\/p>\n\n\n\n Natura hindamine ja kaasamine: Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohustab hindama negatiivset m\u00f5ju Natura aladele ja seal kaitstavatele v\u00e4\u00e4rtustele ning n\u00e4eb ette vajaduse korral ka avalikkuse kaasamise, enne kui kaitsealale potentsiaalset negatiivset m\u00f5ju omavale kavale v\u00f5i projektile n\u00f5usolek antakse. Kuigi praeguseks ei ole selgust k\u00fcsimuses, kas ja kuidas tuleks praktikas loodusdirektiivis ette n\u00e4htud Natura alal toimuvate metsaraiete m\u00f5ju hindamist korraldada, n\u00f5ustub ringkonnakohus halduskohtu ja kaebajaga, et Ontika loodusalale v\u00e4ljastatud raielubade kumulatiivset m\u00f5ju arvestades on tegemist keskkonnaalase otsusega, millest tuleks avalikkust teavitada intensiivsemalt.<\/em><\/p>\n\n\n\n Keskkonnaamet kaebas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse veel omakorda 27.12.2021 edasi Riigikohtusse ja \u00fcks peamistest eesm\u00e4rkidest, mida Keskkonnaamet Riigikohtult soovis saavutada oli, et tehtaks uus m\u00e4\u00e4rus, mis l\u00f5petaks kogu kohtujuhtumi l\u00f5plikult ja senised menetluskulud j\u00e4\u00e4ksid menetlusosaliste endi kanda.<\/em><\/p>\n\n\n\n Kuid \u00f5nneks ka Riigikohtu lahingu EMA edukalt v\u00f5itis ja n\u00fc\u00fcd oleme tagasi Halduskohtus ja t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib selles suunas, kuidas taastada kord Natura 2000 aladel.<\/em><\/p>\n\n\n\n Maksmist vajab hetkel 3888,00 eurone arve ja iga panus loeb!<\/strong><\/p>\n\n\n\n MT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/p>\n\n\n\n LHV: EE667700771002643778<\/a><\/p>\n\n\n\n Swedbank: EE852200221076735900<\/a><\/p>\n\n\n\n
Meil ja Eestimaa metsadel, on vaja k\u00f5igi abi.<\/p>\n\n\n\n