Eesti \u00fchiskonna ootusi on kaardistanud Turu-uuringute AS uuring, mis n\u00e4itab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu v\u00e4hendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. See annab suunise uuele Valitsusele, kuhu suunda peaks edasi liikuma metsa ja keskkonnakaitse teemadega. Kui k\u00fcsida, kas Eestis peab metsa majandama, siis tulemus oleks j\u00e4llegi arvatavasti sama. Valdav enamus toetab metsamajandamist ning fookus laskub l\u00f5puks ainult sellele, millistes mahtudes metsa peaks majandama.<\/p>\n\n\n\n
Siiani on 10 aasta keskmine raiemaht p\u00fcsinud 10,7 miljon tihumeetri ringis ja kui l\u00e4htuda \u00fchiskonna enamuse ootusest, mida Eesti metsaga peale hakata, siis tuleb RMK raiemahtu k\u00e4rpita. K\u00e4rbete tegemine on eeldatavasti paljudele osapooltele \u00fcsna valulik tegevus ja vajab hoolega l\u00e4bim\u00f5tlemist, aga k\u00e4rpeid on vaja teha, et tulevikus oleks turvalisem elada. Etteruttavalt pakun, et raiemahtu langetades tuleb v\u00f5tta arvesse metsade olukorda ja ka seda, kuhu me soovime j\u00f5uda metsa \u00f6koloogilise poolega ja millised ootused paneme metsandussektorile. Puhkemetsade ja metsakooslustes elavate liikide kadu meist vaevalt keegi soovib ja k\u00fcttepuude eest ennast vaeseks maksta samuti. Seega on vaja leida toimiv tasakaal erinevate poolte vahel ja hakata tegema koost\u00f6\u00f6d. <\/p>\n\n\n\n
Kuid esmalt peame suutma aktsepteerida olukorda \u00fchtselt nii looduskaitses kui metsanduses, et raiemahu langetus on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Loodan,et me ei hakka juba viis aastat k\u00e4inud vaidlust j\u00e4llegi uuesti \u00fcles kruttima vaid l\u00e4htume raiemahu langetuse kohetsest vajadusest, millele viitab ka metsa statistika, milles \u00fcha enam peegeldab vastu murettekitavat olukorda meie enda Eesti metsades. Metsade tagavarast on viie aastaga kadunud 26 miljon tihumeetrit, kuigi ametiasutused on meile kogemata aastaid \u201ct\u00f5e p\u00e4he\u201d k\u00f5nelenud, et metsa kasvab rohkem juurde kui raiutakse. \u00d5nneks on selgus n\u00fc\u00fcd k\u00e4es ja valus t\u00f5de on see, et metsas olevat mahumassi j\u00e4\u00e4b aina v\u00e4hemaks. See toob enesega kaasa nii \u00f6koloogilisi kui ka majanduslike probleeme, millel ei saa lasta areneda omasoodu.<\/p>\n\n\n\n
Raiemahu langetuse vajadusele viitab ka majandusmetsade kiire noorenemine, mille kohta MT\u00dc Eesti Metsa Abiks tegi teabep\u00e4ringu Keskkonnaagentuurile ja selgus, et aastal 2010 majandatava metsa keskmine vanus oli 54 aastat ja 2021 majandusmetsa keskmine vanus on kukkunud 49 aastale. Mets nooreneb nagu langev kivi ja varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uab p\u00f5hi k\u00e4tte. Sealt edasi pole juba puhtalt seaduslike piirangute t\u00f5ttu enam olulisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5eldav lageraiega metsa langeda ja seda momenti, kui majandatav raiek\u00fcps mets on sisuliselt otsas, ei taha kogeda keegi meist. Kindlasti mitte ka metsat\u00f6\u00f6stus. Lisaks me pole nii rikkad, et Euroopa Liidule maksta trahve selle eest, et me loodust ei suutnud hoida. <\/p>\n\n\n\n
Eestlased on tark rahvas. Oleme n\u00e4inud l\u00e4bi aegade vett ja vilet. N\u00fc\u00fcd on aeg, mil tuleb see tarkus rakendata metsade hoidmisesse ja majandamisesse, et me esivanemad saaks meie \u00fcle uhkust tunda. <\/p>\n\n\n\n
Eesolevaid faktilisi ja emotsionaalseid argumente arvesse v\u00f5ttes, tuleb leppida nii looduskaitsel kui ka metsat\u00f6\u00f6stusel asjaoluga, et raiemahud tuleb tuua allapoole. Looduskaitsel on seda lihtsam seedida kuna oleme seda ju soovinud, et raiemahud tuleks alla. Metsat\u00f6\u00f6stuse pool on j\u00e4llegi keerulisemas seisus. Usun siiski, et nad saavad hakkama ning m\u00f5istavad olukorra t\u00f5sidust. V\u00e4iksem raiemaht tagab metsandusele pikaajalise j\u00e4tkusuutlikkuse. Arvan et kui v\u00e4hegi tahet on, suudetakse suure eesm\u00e4rgi nimel taluda l\u00fchiajaliselt tekkivaid ebamugavusi. Irooniliselt \u00f6eldes peaks metsat\u00f6\u00f6stus leppima asjaoluga, et kvantiteedile \u00fcles ehitatud metsandus peab liikuma rohkem kvaliteetsele metsandusele. Seda ei \u00fctle ma ausalt pelgalt irooniast vaid p\u00f5hinedes oma 13 aasta pikkusele t\u00f6\u00f6kogemusel metsandussektoris. Parandada on vaja metsakasvatust ja muudki. Selleks on vaja ka omajagu julget pealehakkamist metsanduse seest ning ka oskust kuulata teisi osapooli. Kuulata k\u00f5iki osapooli peab suutma ka looduskaitse. Meeldib see meile v\u00f5i mitte, aga see on vajalik lahenduse poole liikumisel. Kuid silda kahe osapoole vahel ei saa ehitada ainult \u00fcks osapool. See tahe peab olema m\u00f5lemal.<\/p>\n\n\n\n
Looduskaitse poolelt saab arvatavaks komistuskiviks raiemahu langetusel kindlasti olema see, kui palju peaks raiemaht langema. Oluline on siinkohal looduskaitsel olla m\u00f5istev ka Eesti \u00fchiskonna suhtes, et me ei n\u00f5uaks emotsioonidest l\u00e4htudes liiga palju. Eesti majandus ei kannata v\u00e4lja reservaati ja seda vist keegi v\u00e4ga ametlikult pole kunagi ka soovinud. See soov tuleks bumerangina otse tagasi looduskaitse hoovile kui me pilli l\u00f5hki ajame. <\/p>\n\n\n\n
MT\u00dc Eesti Metsa Abiks l\u00e4htudes loodusl\u00e4hedaste teadlaste soovitustest ja v\u00f5ttes arvesse, \u00f6koloogilist poolt, s\u00fcsiniku sidumise vajadust, eramaaomanike huvesid ja looduskeskkonna \u00fcsna t\u00e4barat olukorda ning ka metsat\u00f6\u00f6stuse eksisteerimise vajadusliku olemasolu, on j\u00f5udnud raiemahu numbrini, mis peaks aitama meil aastani 2030 \u00e4ra elada k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval. Uuendusraiete maht 5 miljon tihumeetrit ja lisaks 2 miljon tihumeetrit hooldus raied juurde ehk siis kokkuv\u00f5tlikult 7 miljon tihumeetrit.<\/p>\n\n\n\n
\u201d7 mln tm hindas Eestile sobivaks raiemahuks ka seni ainus ja k\u00f5ige p\u00f5hjalikum t\u00f6\u00f6, mis korraga vaatas kultuurilisi, \u00f6koloogilisi, sotsiaalmajanduslikke ja kliimam\u00f5jusid (SEI raiestsenaariumite anal\u00fc\u00fcs aastast 2020).\u201d Aveliina Helm, \u00f6koloog ja looduskaitseteadlane.<\/em><\/p>\n\n\n\n Minu palve k\u00f5igile osapooltele, et tunnistame metsas asetleidvat probleemi ja alustame RMK raiemahtude langetamisega. Loome arutelu, kuidas taastada metsades olukord selliseks, et hundid s\u00f6\u00f6nud ja lambad terved! <\/p>\n\n\n\n Sinisilmne, nagu ma t\u00fckin alati olema, loodan s\u00fcdamest, et uus veriv\u00e4rske Eesti Valitsus ei vea Eesti rahvast alt metsa k\u00fcsimuse osas. Et keskkonnaminister Madis Kallas aitab osapooltel ehitada koost\u00f6\u00f6 silda ja arvestab k\u00f5igi osapoolte huvidega ja eksistentsiga. Opositsioonile soovin edu ja k\u00e4ituge riigimehelikult! <\/p>\n\n\n\n T\u00e4nan omalt poolt veel MT\u00dc Eesti Metsa Abiks meeskonda, kes on ohverdanud oma isikliku elu, et liiguksime lahenduste suunal \u2013 looduskaitsjate elu on raskem kui metsat\u00f6\u00f6 – v\u00f5in seda \u00f6elda k\u00e4tt s\u00fcdamel hoides, sest olen oma elus tegelenud m\u00f5lemaga. Loodan, et Eesti \u00fchiskond m\u00f5istab ka metsameeste muresid ja k\u00f5ik koos leiame l\u00f5puks lahenduse. Eesm\u00e4rk on praakida kogu s\u00fcsteemist v\u00e4lja omakasu peal v\u00e4ljas olevad inimesed ja ettev\u00f5tted. <\/p>\n\n\n\n Ait\u00e4h, kes vaevusid lugema ja kaasa m\u00f5tlema Eesti looduse k\u00e4ek\u00e4igule. Loodame, et uus keskkonnaminister suudab \u00fchendada erinevad osapooled \u00fchtselt t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n\n\n\n MT\u00dc Eesti Metsa Abiks tegevus p\u00f5hineb kodanike toetusel:<\/p>\n\n\n\n