Metsanduse arengukava 2030 KSH \u201cViimastel aastatel on intensiivistunud raiesurve kaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites (sealhulgas ka Natura 2000 aladel asuvates metsaelupaigat\u00fc\u00fcpides)11, mis v\u00f5ib seada ohtu kaitsealade (sh Natura v\u00f5rgustiku alade) kaitse-eesm\u00e4rkideks olevate liikide ja metsaelupaigat\u00fc\u00fcpide seisundi ning s\u00e4ilimise. Seega on vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguv\u00f6\u00f6ndite kaitsere\u017eiime seal, kus metsade majandamine v\u00f5ib seada ohtu kaitseala eesm\u00e4rgid v\u00f5i avaldada ebasoodsaid m\u00f5jusid Natura 2000 alade eesm\u00e4rgiks olevate elupaigat\u00fc\u00fcpide v\u00f5i liikide seisundile.\u201c <\/p>\n\n\n\n
Lisan, et MT\u00dc Eesti Metsa Abiks on korduvalt juhtinud Keskkonnaameti t\u00e4helepanu samale probleemile, milleni n\u00fc\u00fcd j\u00f5udis ka Metsanduse arengukava 2030 KSH strateegiline hindamine. Kaitse-eeskirjad pole piisava rangusega ja seet\u00f5ttu oleme teinud ka hulganisti parandusettepanekuid kaitse-eeskirjade osas Keskkonnaametile, et v\u00e4listada elupaigat\u00fc\u00fcpide ja liikide seisundi j\u00e4tkuvat halvenemist kaitsealadel. Karm t\u00f5de on see, Keskkonnaamet on pea k\u00f5ik EMA ettepanekud tagasi l\u00fckanud ja j\u00e4tkanud kaitse-eeskirjade leevendamisega, mis soodustavad ulatusliku raie tegevust kaitsealadel. \u00dcks n\u00e4ide tagasi l\u00fckatud t\u00f6\u00f6st: https:\/\/www.facebook.com\/EestiMetsaAbiks\/posts\/1138915930020907<\/a> <\/p>\n\n\n\n Keskkonnaametil elab omakorda kukil Keskkonnaministeerium, kes n\u00f5uab leebeid kaitse-eeskirja koostamisi ja raiete l\u00e4biviimise lubamist kaitse-eeskirjade kaudu: https:\/\/www.ohtuleht.ee\/1055405\/see-mida-erametsaliit-arvab-on-meie-majas-vaga-oluline-looduskaitsealade-sundi-ja-surma-suunab-salaparane-komisjon<\/a> <\/p>\n\n\n\n Eestimaa Looduse Fond on teinud 2021 aastal \u00fclevaate: \u201cMetsaelupaikadega kaitsealade kaitse-eeskirjades on raiepiiranguid viimase k\u00fcmne aasta jooksul oluliselt rohkem<\/p>\n\n\n\n leevendatud kui rangemaks muudetud. Eestis on 248 sellist Natura 2000 loodusala, kus kaitstakse v\u00e4hemalt \u00fchte loodusdirektiivi metsaelupaigat\u00fc\u00fcpi ja mille kaitsekord on kaitsealade koosseisu kuulumisest tulenevalt s\u00e4testatud kaitse-eeskirjaga. Nendest 104 ala kaitse-eeskirja on kas viimati muudetud v\u00f5i esmakordselt vastu v\u00f5etud p\u00e4rast 2010.aastat. 104 ala kaitse-eeskirjast on raiepiiranguid muudetud leebemaks 58 juhul ehk nende alade raiumine muutus perioodil 2011\u20132020 varasema kaitsekorra v\u00f5i uute eeskirjade puhul 2010. aasta t\u00fc\u00fcptingimusega v\u00f5rreldes lihtsamaks. Raiepiiranguid muudeti rangemaks 12 kaitse-eeskirjas ning j\u00e4eti suuresti samaks 34 juhul. Raiepiirangute muudatuste m\u00f5ju raiesurvele ilmestavad ka konkreetsemad n\u00e4ited: n\u00e4iteks kui Lahemaa loodusala kaitset reguleerivasse Lahemaa rahvusparki v\u00e4ljastati perioodil 2011\u20132014 79 lageraieteatist, siis p\u00e4rast 2015. aasta raiepiirangute leevendamist v\u00e4ljastati perioodil 2015\u20132018 lageraieteatisi juba 667.\u201d <\/p>\n\n\n\n Metsanduse arengukava 2030 KSH strateegiline hindamise dokument pole aga miskit sellist, mida Keskkonnaministeerium saab t\u00e4itsa eirata. Antud dokumendi rahaline v\u00e4\u00e4rtus on 102 555 eurot. Loodame, et see dokument ei saa lihtsalt ajaloo osaks vaid omab ka mingit kasutegurit Eesti \u00fchiskonnale ja loodusele. Hinnalist dokumenti saab lugeda siit: https:\/\/envir.ee\/media\/7237\/download<\/a><\/p>\n\n\n\n Antud dokumendist leiab veel teisigi \u00f5iglaseid j\u00e4reldusi, millesse pole ametnikud siiani piisava t\u00f5sidusega suhtunud: \u201cMetsamajanduse olulisim negatiivne m\u00f5ju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiep\u00f5hine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900 hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril.\u201d<\/p>\n\n\n\n Omalt poolt t\u00e4psustan, et valikraie osakaal on \u00fcliv\u00e4ike turberaie omast, kuigi valikraie meetod on k\u00f5ige looduss\u00e4\u00e4stlikum raieviis. Kui 2019 aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril siis RMK panus oli sellesse turberaiena 199 ha ja valikraiete lahter \u00fcldsegi puudub. Seega eramaaomanikud on m\u00e4rksa loodusl\u00e4hedasemate raiete usku kui on seda RMK. Nende enda 2019 aasta andmed leiab siit: https:\/\/media.rmk.ee\/files\/RMK_aastaraamat_2019_EST.pdf<\/a> <\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgnev osa on karm t\u00f5de: \u201cElurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik \u00fclevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le \u00fcleandmisel v\u00f5i m\u00fc\u00fcmisel ei inventeerita loodusv\u00e4\u00e4rtusi, mist\u00f5ttu k\u00f5rge kaitsev\u00e4\u00e4rtusega alad (n\u00e4iteks metsaelupaigat\u00fc\u00fcbid v\u00f5i kaitstavate liikide elupaigad) v\u00f5ivad sattuda raiesse. SMI 2014\u20132018 andmestiku j\u00e4rgi asus 65% elupaigat\u00fc\u00fcbiv\u00e4\u00e4rilistest metsadest v\u00e4ljaspool ametlikult registreeritud elupaiku, mis t\u00e4hendab, et metsaelupaikade seire ei kata suurt osa elupaigaks sobivaid metsi, ning samas, on veel metsaelupaigav\u00e4\u00e4rtuslikke metsi, mida saaks t\u00e4iendavalt elupaikadena arvele v\u00f5tta.\u201d <\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks on saanud korduvalt infot, et liigi uuringuteks puudub riigil raha ehk sisuliselt ei n\u00e4hta loodusv\u00e4\u00e4rtuste kaardistamist poliitiliselt olulise eesm\u00e4rgina ja see olukord omakorda v\u00f5imaldab Eestis, kasv\u00f5i kotka pesasid maha raiuda. V\u00f5i VEP alasid raiuda. Siim Kuresoo ELF \u201c2010-2019 on riigimetsas raiutud 5700 hektarit v\u00e4\u00e4riselupaiku, ilma et neid oleks enne arvele v\u00f5etud.\u201d https:\/\/www.postimees.ee\/7539944\/otse-postimehest-siim-kuresoo-metsatoostuse-huvides-tehtud-otsused-maksavad-kinni-maksumaksjad<\/a> <\/p>\n\n\n\n RMK-l on pool miljardit eurot jaotamata kasumit pangakontole kuhjunud, mis on teenitud valdvalt raiumise teel. Seda raha saaks teoreetiliselt kasutada olukorra parandamiseks, n\u00e4iteks viies l\u00e4bi Eestis p\u00f5hjalik liikide ja metsaelupaikade uuringud, kasutades s\u00f5ltumatute osapoolte teenuseid. S\u00f5ltumatuid seet\u00f5ttu, et EMA-l on laekunud korduvalt infot VEP alade kohta, mida mingil p\u00f5hjusel pole RMK m\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6tajad suutnud tuvastada. S\u00f5ltumatud osapooled leiaks kindlasti ka raiesse m\u00e4\u00e4ratud eraldustelt VEP alasid, kus neid RMK s\u00f5nul ei leidu. Samas \u00fcks RMK t\u00f6\u00f6taja tunnistas ausalt mulle, et ta ei soovigi k\u00f5iki VEP alasid leida, kuigi saab selle eest palka.<\/p>\n\n\n\n Selline l\u00fchike kokkuv\u00f5tte, kuig j\u00f5udsin ainult 16 lehek\u00fclge 143 lehek\u00fcljelisest dokumendist l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ja anal\u00fc\u00fcsida. Juba praegu v\u00f5ib \u00f6elda, et Eestis on asjad loodushoiuga v\u00e4ga halvasti. Metsanduse arengukava 2030 KSH strateegiline hindamise dokument annab sellest kohe alguses \u00fclevaate, et muutust on metsanduses vaja kohe. Arvatavasti ootab seda dokumenti edasi lugedes jutt, et metsandus on m\u00e4\u00e4ravalt t\u00e4htis sellisel kujul, aga algus on siiski EMA leide ja uuringuid kinnitav.<\/p>\n\n\n\n Foto on \u00fchest hiljutisest juhtumist, mida hetkel uurin ja millest kirjutan peagi pikemalt. Eesti Metsa Abiks kontrollreidile vahele j\u00e4\u00e4des oli esimene reaktsioon metsanduse poolelt EMA\u00a0 metsanduse- ja looduskaitse ekspert (mind) l\u00e4bi peksta juhtumi avastamise eest. \u00d5nneks olen siiski piisavalt elukogenud ja oskan v\u00e4ltida ohtlike olukordade eskaleerumist. Olin k\u00fcll \u00fcksi kolme vastu, aga tulin tervena metsast v\u00e4lja. Looduskaitsega tegelemine on ohtlik ettev\u00f5tmine ka Eestis ja seda ei tohi kunagi \u00e4ra unustada. Kahjuks ei ole k\u00f5ik inimesed m\u00f5istlikud.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Toeta MT\u00dc Eesti Metsa Abiks t\u00f6\u00f6d: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/<\/a><\/p>\n\n\n\n MT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/strong><\/p>\n\n\n\n LHV: EE667700771002643778<\/a><\/p>\n\n\n\n Swedbank: EE852200221076735900<\/a><\/p>\n\n\n\n