Eesti seadusandluses puudub toimiv s\u00fcsteem, mis m\u00e4\u00e4raks \u00e4ra maksimaalse lageraie pindala.<\/p>\n\n\n\n
On teada, kui palju raieteatisi v\u00f5etakse Eesti metsale, aga seda, kui palju metsa maha raiutakse, me tegelikult ei tea. P\u00f5hjus peitub suuresti selles, et 20 aasta jooksul pole olnud poliitilist tahet, et luua s\u00fcsteem, mis annaks meile \u00fclevaate Eesti metsades toimuva raiete osas. Me saame ainult pakkuda, et aasta 2022 tuleb metsade ja looduse jaoks \u00fcsna laastav, sest 19. augusti seisuga on v\u00f5etud juba 52 479 ha lageraie teatist. Pidagem meeles, et raiumine alles kogub tuure ning see number ilmselgelt veel kasvab. Ametiasutused rahustavad sellega, et k\u00f5iki teatisi \u00e4ra ei realiseerita, aga kui palju raiutakse, ei tea nad isegi. Kuna puudub s\u00fcsteem, mis lageraiet ohjaks, v\u00f5ib v\u00f5tta teatisi nii palju, kui kellelgi on seadustest v\u00f5i skeemidest tulenevalt v\u00f5imalik ja ca 52 000 ha on alles algus. Tihumeetrites oleks see ca 11 miljon tihumeetrit metsa, millele lisame juurde ka veel teised raied.<\/p>\n\n\n\n
RMK piiriks on ca 11 000 ha ja loodetavasti nad ka selles piirides p\u00fcsivad, sest teatisi v\u00f5tavad nemadki \u00fcsna hoogsalt (juba \u00fcle 14 000 ha) ja raske \u00f6elda, kas see t\u00e4hendab n\u00fc\u00fcd seda, et nad eeldasid, et Keskkonnaminister t\u00f5stab nende raiemahtu ja tormasid kohe enam teatisi v\u00f5tma v\u00f5i on siin mingi muu p\u00f5hjus taga. Samuti ei tea me, kui paljud neist lageraie teatistest on l\u00e4bi l\u00e4inud kuritegelikul viisil. Keskkonnaagentuur on teadlik, et metsa andmeid v\u00f5ltsitakse, et saada lageraie teatisi, aga kui suures mahus see toimub, ei tea keegi kuna p\u00f5hjalikku kontrolli asja \u00fcle pole soovitud teha. \u00dcle\u00fcldiselt pole olnud n\u00e4ha mingit tahet saada \u00fclevaade, mis metsas toimub. Jah, meil on SMI s\u00fcsteem, aga see on oma vigadega ja andmed pole t\u00e4psed. <\/p>\n\n\n\n
Kas keegi n\u00e4iteks kujutaks ette Peipsi j\u00e4rvel olukorda, et meil pole kala p\u00fc\u00fcgikogustele limiiti ette antud v\u00f5i selle \u00fcle puuduks adekvaatne kontroll ja s\u00fcsteem? M\u00f5istagi mitte. Seal on isegi kaluripaatidel GPS s\u00fcsteemid k\u00fcljes ja riiklikult v\u00e4hemasti proovitakse hoida korda majas. Metsas sellist korda pole, sest tundub, et kellelegi sobib nii, et pole teada, kui palju metsa lagedaks raiutakse.<\/p>\n\n\n\n
Poliitikutel oleks aeg vaadata otsa faktile, et Eesti mets on \u00fcle raiutud. Aeg on hakata v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama lahendusi. Hetkel teame, et suurem osa riigikogu koosseisust paraku ei hooli v\u00f5i ei oma mingeid teadmisi metsas toimuvast. <\/p>\n\n\n\n
Aasta 2022 tuleb raske Eestimaa loodusele ja see teadmine j\u00f5uab ametiasutustesse kohale ilmselt alles aastal 2024, kui t\u00f5detakse et aastal 2022 raiuti v\u00e4ga palju metsa maha. Hetkel on s\u00fcsteem selline, et ligikaudu 2 aastat l\u00e4heb aega selleks, et umbkaudseltki teada saada, kui palju Eestis metsa raiutakse. Seejuures saavad paljud inimesed selle eest ka v\u00e4ga palju palka, et selline umbm\u00e4\u00e4rane s\u00fcsteem oleks kaitstud. <\/p>\n\n\n\n
Loodame, et RMK siis rohkem ei raiu, kui seadusega on neil lubatud, kuigi juba on nad ca 3000 ha jagu rohkem raieteatisi v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n\n
Kaua v\u00f5ib?<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti seadusandluses puudub toimiv s\u00fcsteem, mis m\u00e4\u00e4raks \u00e4ra maksimaalse lageraie pindala. On teada, kui palju raieteatisi v\u00f5etakse Eesti metsale, aga seda, kui palju metsa maha raiutakse, me tegelikult ei tea. P\u00f5hjus peitub suuresti selles, et 20 aasta jooksul pole olnud poliitilist tahet, et luua s\u00fcsteem, mis annaks meile \u00fclevaate Eesti metsades toimuva raiete osas. Me […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13647,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13646","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13646","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13646"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13646\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13648,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13646\/revisions\/13648"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13647"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13646"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13646"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13646"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}