Teadlased \u00fctlevad, et oleme aidanud viimased 150 aastat \u00fcraski levikule kaasa. N\u00fc\u00fcd tuleks meil alustuseks j\u00e4rgmised 40 aastat k\u00e4ituda vastupidiselt.<\/p>\n\n\n\n
Selleks, et parandada juba tehtut, panin kirja j\u00e4rgmise plaani:<\/p>\n\n\n\n
Esimene samm – <\/strong>Loobu kuuse istutamisest. Piirkonnad, kuhu on juba istutatud suurel alal kuusikuid v\u00f5i loodud raiete abiga kuuse enamusega puistusid, ei tohiks kuuske juurde istutada. Kuuse-koore\u00fcraski eduka leviku taga on hetkel osaliselt suured kuuse enamusega puistu alad. Silma paistab see eriti L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n\n\n\n Lahendusele aitab kaasa lehtpuude istutamine. Kui soov on kuuske ikkagi istutada, siis kindlasti ei tohiks puid istutada p\u00f5llumaale ja lageraie langile, kus oli varasemalt kuuse enamusega puistu. Kui seda siiski teha, mida ka tehakse nii eramaadel kui ka RMK hallatavatel maadel, on tulemuseks istutatud metsa majandusliku v\u00e4\u00e4rtuse langemine seenhaiguse kuuse-juurepessu t\u00f5ttu, ning seej\u00e4rel on kuusik ideaalne keskkond kuuse-koore\u00fcraskile. Minimaalselt hinnatakse juurepessuga nakatunud alade ulatuseks hetkel \u00fcle 100 000 hektari. Tegemist on \u00fche ohtlikuma seenhaigusega Eesti majandus metsades ning see aina levib ja peamiselt raiete t\u00f5ttu. <\/p>\n\n\n\n Tuleks lubada ja soodustada looduslikku lehtpuu uuenemise teket raiutud aladel ja see on kordades j\u00e4tkusuutlikum kui kuuse istutamine. Mitmed Eesti metsafirmad ja v\u00e4ike maaomanikud on, seda teed ka juba l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n Teine samm – <\/strong>Majandusmetsas tuleks kujundada puistutest lehtpuu enamusega mets ja viia kuuse osakaal minimaalseks – alla 50% eraldusel kasvate puude liigilisest koosseisust. Selle sammu astumine tuleks ette v\u00f5tta juba istutamise, kultuurihoolduse ja valgustusraie ajal ehk ennem, kui puude rinnasdiameeter \u00fcletab 8 cm. \u00dchtlasi vajab sellise sammu astumine m\u00f5tlemise muutmist kogu metsandussektori siseselt, sest seni on peetud kuuske eelistatud puuliigiks lehtpuu ees. Kuuse enamusega puistute kasvatamine annab \u00fcha enam k\u00fcttepuud ja paberipuud just t\u00e4nu juurepessi ja kuuse-koore\u00fcraski aina suureneva leviku t\u00f5ttu.. Lehtpuu enamusega puistutes on veel teadlaste arvates v\u00f5imalik edukalt kasvatada ka tulevikus v\u00e4\u00e4rtuslikku kuusepalki ja see p\u00f5him\u00f5tteline otsus kasvatada lehtpuud kuuse asemel oleks tulevikule m\u00f5eldes vaja viia ellu t\u00e4na.<\/p>\n\n\n\n Kolmas samm \u2013 <\/strong>Kuuse enamusega olemasolevad puistuid kas mitte \u00fcldse harvendada v\u00f5i teha v\u00e4ga tagasihoidlik harvendusraie. Soovitatav on teha kuusiku v\u00f5i kuuse gruppide harvendamine juba valgustusraie k\u00e4igus, kui puude rinnasdiameeter j\u00e4\u00e4b alla 8 cm. V\u00e4ltida seej\u00e4rel edaspidiseid harvendusi kuusega seoses.<\/p>\n\n\n\n Tasub teada, et mida rohkem tekib harvendusraie k\u00e4igus kuuse raie k\u00e4nde l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga \u00fcle 10 cm, seda suurem on juurepessuga nakatunud ala ulatus. \u00dchtlasi on h\u00f5redamas puistus tormimurru ulatus ka suurem. Kuusel v\u00f5tab harvendusraie j\u00e4rgselt juurestiku kohastumine ja tugevnemine aega umbes 5 aastat. H\u00f5redamas puistus on \u00fchtlasi ka valgustingimused paremad, sh rohkem p\u00e4ikesesoojust. Arvestades, et kuuse-koore\u00fcrask on k\u00f5igusoojane, siis selline keskkond on levimiseks talle sobivam kui harvendusest puutumata j\u00e4\u00e4nud kuusik. Kuuse raie k\u00e4nnud tuleks kohe peale puu maha raiumist pritsida preparaadi Rotstopiga, kuna juurepessuga nakatub raiek\u00e4nd ca 1 minuti jooksul peale raiet.<\/p>\n\n\n\n Erametsakeskus: <\/strong>\u201ePreparaadi Rotstop\u00ae kasutamine on vajalik perioodil, kui \u00f6\u00f6p\u00e4evane keskmine \u00f5hutemperatuur on \u00fcle 0\u00b0C (st juurepessu eosed on \u00f5hus levinud), kindlasti on vajalik k\u00e4ndude pritsimine suviste uuendus- ja harvendusraiete j\u00e4rel. Oluline on meeles pidada, et mida kiiremini p\u00e4rast raiet saavad k\u00e4nnud pritsitud, seda efektiivsem on preparaadi toime, sest Rotstopi puhul on ju tegemist elusorganismiga ehk selle toime p\u00f5hineb teisel seenel (hiidkoorikul). K\u00e4ndude t\u00f6\u00f6tlemist preparaadiga Rotstop on m\u00f5istlik teha ka juhul, kui puistus on juurepessunakkuse tagaj\u00e4rjel n\u00e4htavad kahjustused olemas. Ka sel juhul toimub juurepessu kasvu p\u00e4rssimine k\u00e4ndudes, kuid t\u00f5rje efektiivsus on tagasihoidlikum v\u00f5rreldes k\u00e4ndudega, milles juurepessunakkust veel ei esine v\u00f5i on seda v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral. Ennetava abin\u00f5una on soovituslik suvise raie j\u00e4rel eelk\u00f5ige viljakates kasvukohat\u00fc\u00fcpides okaspuuk\u00e4nde Rotstop preparaadiga pritsida.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4psustuseks lisan, et viimased uuringud n\u00e4itavad, et juurepessu levik on edukas ka Eesti pehmete talve kuudel. Seep\u00e4rast v\u00e4ltige v\u00f5imalusel kuusikutes harvendust. Majanduslikult v\u00f5idate l\u00f5puks harvenduse \u00e4ra j\u00e4tmisest, aga puistu kasvab aeglasemalt ja l\u00f5ppraie iga l\u00fckkub m\u00f5nev\u00f5rra edasi, kui kasutada k\u00fcpsusdiameetri alusel lageraie tegemist. Soovitan k\u00fcpsusdiameetri j\u00e4rgi raiumist mitte kasutada, sest mida nooremalt metsasid raiume, seda suurem on negatiivne m\u00f5ju piirkonna \u00f6kos\u00fcsteemile ja see omakorda annab eelise osadele liikidele v\u00e4hendada majandusmetsade v\u00e4\u00e4rtust. Seda loodusteadmist tasub ka meeles pidada. <\/p>\n\n\n\n Neljas samm – <\/strong>\u00dcraski kiire ja edukas levik on seotud kuuskede n\u00f5rkusega. Kui metsas kuivendada kuuse enamusega alasid, siis n\u00f5rgestab see kogu sealset kuuskede ala ja kuuse-koore\u00fcraskid tajuvad seda v\u00e4ga h\u00e4sti. P\u00f5hjus on selles, et kuuse juurestik on maapinnal\u00e4hedane ja nagu vaip m\u00f6\u00f6da metsa pindmist kihti laiali. Kui siia juurde n\u00fc\u00fcd lisada tegur, et suved on meil p\u00f5uased, siis kuused j\u00e4\u00e4vad veeta. Ilma veeta on kuusk n\u00f5rk ja pole ka v\u00f5imeline tootma vaiku, mis kaitseks kuuske \u00fcraskite eest.<\/p>\n\n\n\n Kuivendamisega juhite metsast vee v\u00e4lja ja sisuliselt h\u00e4vitate \u00fchtlasi ka oma metsa majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. Kui Eesti suved poleks nii kuivad, siis poleks asi nii dramaatiline, aga kliima on muutunud ja seda tuleks metsakasvatuses arvesse v\u00f5tta. Kuivendamist tasub igal juhul v\u00e4ltida kuuskedega kaetud alal. Kuivendamine kiirendab heades tingimustes metsa tihumeerilist kasvu, aga kiirekasvuline puu on geneetiliselt j\u00e4llegi n\u00f5rk ja see omakorda loob head elutingimused kahjuritele ja seentele.<\/p>\n\n\n\n Lisan Professor Rein Drenkhan (teatud p\u00f5hjustel ettevaatliku) kommentaari, mis haakub h\u00e4sti EMA n\u00f5uannetega:<\/em><\/strong> \u201eTunda annavad kliimamuutused \u2013 harilikule kuusele ei sobi kuum ja kuiv ilm. Kuivus n\u00f5rgestab puid ning soodustab seel\u00e4bi patogeenide ja kahjurite levikut ning kahjustusi.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Viies samm \u2013 <\/strong>J\u00e4tke metsa surnud puid (sh t\u00fc\u00fcgas-ja lamapuid). Ekslikult arvatakse, et surnud puu on metsale ohtlik. Eks selle m\u00f5tte on teadlikult loonud raiumisest huvitatud huvigrupp. Tegelikkuses on surnud puud metsas v\u00e4ga hea kaitse kahjurite vastu, sest sellel elutsevad kasulikud liigid. Tasub kaaluda ka m\u00f5tet j\u00e4tta alasid, mida \u00fcldse ei majanda, isegi mitte p\u00fcsi metsanduslike v\u00f5tetega. K\u00f5ik, mis seal toimub, on looduse enda kujundada. Ala suurus peaks olema minimaalselt 0,5 ha ja v\u00f5iks v\u00f5imalusel suuremaks laieneda. Mida suurem ala, seda toimivam kaitse majandusmetsale l\u00e4hi\u00fcmbruses. <\/p>\n\n\n\n Puidu k\u00f5dunemisel suur osa eralduvat s\u00fcsinikku seotakse pikaks ajaks mulda ja see aitab ka t\u00e4ita kliima eesm\u00e4rke. <\/p>\n\n\n\n Kuues samm \u2013 <\/strong>\u00dcrask on osati s\u00f5ltuv raie tegevusest. Kui kuuse enamusega metsa k\u00f5rval teete lageraiet, siis kuusikusse see \u00fcrask suure t\u00f5en\u00e4osusega varem v\u00f5i hiljem kohale ka j\u00f5uab ning laastamist\u00f6\u00f6 saab alguse. Planeerige uuendusraieid hoolega ja v\u00f5imalusel kasutage loodus l\u00e4hedasemaid raieviise nagu valikraie. M\u00f5elge enne \u00fcheksa korda l\u00e4bi ja siis \u00fche korra l\u00f5igake \u00f5igesti.<\/p>\n\n\n\n Seitsmes samm \u2013 <\/strong>Hoolige oma metsa loodusv\u00e4\u00e4rtustest, siis kasvab mets, selle \u00f6koloogiline osa ja suureneb ka erinevate liikide arv. \u00dchtlasi majanduslik kasu puidust on ka suurem, aga arenevas majanduses on ilmnemas uusi v\u00f5imalusi, kuidas ka\u00a0 ilma raiumata metsast\u00a0 tulu oleks v\u00f5imalik teenida. https:\/\/www.single.earth\/ <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00a0 <\/p>\n\n\n\n *******<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse eksperdina loodan, et see info aitab maaomanikel ennetada \u00fcraski j\u00f5udmist oma metsa. J\u00e4rgmistes postitustes plaanin kirjutada, mida teha siis, kui \u00fcrask juba on metsas.<\/p>\n\n\n\n Ait\u00e4h, kui juba toetad meid, v\u00f5i plaanid seda tegema hakata. T\u00e4nu sellele saame luua uusi lahendusi ja leida tasakaalu, mis on aastatega kaduma l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks on liitunud Annetuste kogumise hea tavaga (https:\/\/heakodanik.ee\/annetuste-kogumise-hea-tava\/<\/a>) ja oleme ka tulumaksusoodustusega MT\u00dc-de nimekirjas.<\/p>\n\n\n\n MT\u00dc EESTI METSA ABIKS<\/p>\n\n\n\n LHV: EE667700771002643778<\/u><\/a><\/p>\n\n\n\n Swedbank: EE852200221076735900<\/u><\/a><\/p>\n\n\n\n