Metsat\u00f6\u00f6stus on aastaid r\u00e4\u00e4kinud Eestimaa inimestele, et nemad toovad maale t\u00f6\u00f6kohad ja raha riigieelarvesse ning lumehelbekesed peavad aru saama, et raha ei tule seina seest. Nad on aastaid teadlikult \u00fchiskonda suunanud sellele m\u00f5ttele ja arusaamale, et lageraie on see k\u00f5ige \u00f5igem viis Eesti metsade abiga majandust \u00fcleval hoida. Kes selles kahtleb, saab lumehelbekese sildi otsaette ja v\u00e4he julgemad looduskaitsjad saavad lisaks veel eraldi tiitleid.<\/p>\n\n\n\n
Looduskaitsjad on aastaid juhtinud t\u00e4helepanu, et sellises mahus raiumine (keskmine raiemaht 10,7 miljon tm) ei ole mingit moodi j\u00e4tkusuutlik \u2013 ei looduskeskkonnale ega ka metsat\u00f6\u00f6stusele. Metsat\u00f6\u00f6stus aga on vastanud kriitikale tihtilugu naeruv\u00e4\u00e4ristamisega ja keskkonnaministeeriumi metsaosakond on kiitnud, et metsaga on k\u00f5ik parimas korras.<\/p>\n\n\n\n
Kuid kinniste uste taga k\u00e4ivad sahinad, et metsat\u00f6\u00f6stus on aru saanud, et nad on omadega ikka v\u00e4ga halvas seisus, ja on palunud ka riigipoolset abi. On olnud juttu 190 miljoni euro suuruses summast, mis v\u00f5iks olla nii-\u00f6elda abipakett metsat\u00f6\u00f6stusele, et s\u00e4iliksid t\u00f6\u00f6kohad metsandussektoris. Kuidas seda abipaketti hakatakse kunagi avalikkusele tutvustama, saab huvitav n\u00e4ha olema, sest kui juttu on tulnud looduskaitsealuste piirangute maksmisest maaomanikele, siis riigil pole mitte punast krossigi hinge taga. Aga metsat\u00f6\u00f6stuse jaoks nagu raha kusagilt vast ikka leiaks, kasv\u00f5i Euroopa Liidust!<\/p>\n\n\n\n
Metsat\u00f6\u00f6stus saab arvatavasti riigipoolse abipaketi, kuna poliitiline toetus metsat\u00f6\u00f6stusele on m\u00e4gede k\u00f5rgune, aga mida poliitikud ega ka meie inimesed valdavas enamuses veel ei tea, on see, et metsat\u00f6\u00f6stuse tegutsemine l\u00e4heb Eesti riigile ikka v\u00e4ga kalliks maksma.<\/p>\n\n\n\n
Minu t\u00f6\u00f6 pole mitte ainult m\u00f6\u00f6da metsi k\u00e4ia ja v\u00e4ikseid tegelasi p\u00fc\u00fcda metsast, vaid tegelen ka m\u00e4rksa suuremate probleemide kaardistamisega. \u00d5nnestuski saada keskkonnaministeeriumilt informatsiooni, et 2027. aastal* tuleb hakata ostma s\u00fcsiniku kvooti. Ajakirjanduses on spekuleeritud, et see summa v\u00f5ib halvimal juhul k\u00fc\u00fcndida 1,4 miljardi euroni. N\u00fc\u00fcd \u00f5nnestus EMAl aga saada teemaga kursis olevalt ministeeriumi t\u00f6\u00f6tajalt selge seisukoht, et asjad on v\u00e4ga halvasti – kvooti tuleb hakata ostma alates 2027 aastast, aga millises summa ulatuses, see alles selgub kuna arutelud Euroopa Liidu tasandil alles k\u00e4ivad.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on selgunud, et kui raiemaht kukub 10,7 miljonilt tihumeetrilt nt 8 miljon tihumeetrile, siis on vaja ikkagi kvooti osta, ja Eesti rahvas peab hakkama raieid kinni maksma. Arvatakse, et kvooti tuleb osta 2050 aastani, kui raiemaht j\u00e4\u00e4b nt 8 miljon tihumeetrile. Kahtlustada v\u00f5ib, et s\u00fcsiniku kvoodi ostmisele v\u00f5ib lisanduda ka veel Natura 2000 alade maha raiumise eest trahv. Polegi vahet, kust otsast sellele olukorrale otsa vaadata – metsat\u00f6\u00f6stus on t\u00f5mmanud kogu Eesti riigi \u00fcsna s\u00fcgavasse m\u00fclkasse ja v\u00f5ib saada selle eest veel suure rahalise \u201cpreemia\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas k\u00f5ik hakkab v\u00e4lja kujunema, seda n\u00e4itab aeg, sest tulevik on kogu aeg muutumises, aga hetkel on olukord \u00fcsna karm. Eesti elurikkus kannatab raiem\u00f5jude all, metsat\u00f6\u00f6stus juba vaevleb raskustes ja \u00fchiskond saab kaela aina kuhjuvad mured. Poliitilisi valimislubadusi vaadates, siis valdaval enamusel erakondadest pole v\u00e4himatki aimu olukorra t\u00f5sidusest ja kui ajalukku vaadata, siis poliitikud saavad enamasti k\u00f5ige viimasena teada, et miskit on s\u00fcsteemis valesti, sest tegutsema hakatakse alles, siis kui kriis on \u00fcletanud \u00fchiskonna valul\u00e4ve.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks on olnud seisukohal, et 7 mln tihumeetrit aastane raiemaht aastani 2030 v\u00f5iks olla m\u00f5istlik, aga see eeldus sai tehtud n\u00fc\u00fcdseks vananenud andmete najalt. Oleme \u00e4raootaval seisukohal, et millisele uuele otsusele j\u00f5uavad meie usaldusv\u00e4\u00e4rsed teadlased – kui suur peaks olema raiemaht, et meid kriisist v\u00e4lja tuua. Uue info valguses tundub, et 7 mln tihumeetrit on liiga palju. Metsat\u00f6\u00f6stus on selle probleemi loonud ja peab ka v\u00f5tma vastutuse, mitte ei tohi seda l\u00fckata \u00fchiskonna \u00f5lgadele.<\/p>\n\n\n\n
Metsat\u00f6\u00f6stus on osa Eesti s\u00fcsteemist, aga sellisel kujul, nagu see hetkel tegutseb, pole v\u00f5imalik j\u00e4tkata. Kui ikkagi j\u00e4tkatakse sama teed, siis on sellel v\u00e4ga suured ja t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed kogu Eesti riigile, alustades metsa elustikust ja l\u00f5petades inimeste rahakotis.<\/p>\n\n\n\n
Metsandussektor vajab omaloodud kriisi \u00fcletamiseks meie teadmisi ja tuge, iseseisvalt tegutsedes nad keeravad veelgi suurema kaose kokku. Seda on n\u00e4idanud lihtsalt minevik, et sealsed inimesed ei tule iseseisvalt tegutsedes olukorraga toime. Kas meis on nii palju j\u00f5udu, et aidata osapoolt, kes on meile kaose kaela t\u00f5mmanud, sisimas ma usun, et see j\u00f5ud on meis k\u00f5igis olemas, sest meie hoolime.<\/p>\n\n\n\n
Kindlasti vajab m\u00f5ni paikseks j\u00e4\u00e4nud ametnik n\u00fc\u00fcd kiiresti t\u00f6\u00f6koha vahetust, aga suures pildis me oleme ikkagi k\u00f5ik \u00fches ja samas paadis. Koost\u00f6\u00f6s ja aususes peitub j\u00f5ud ning vigade tunnistamine aitab luua koost\u00f6\u00f6d \u2013 Eesti metsad on 25 aastaga massiivselt \u00fcle raiutud ja kahjuks ei ole looduskaitse suutnud seda t\u00e4ies ulatuses \u00e4ra hoida. Kuid siiski on Eesti looduskaitse t\u00e4naseks Skandinaavia ja Baltimaade regioonis kujunenud m\u00f5juv\u00f5imsaks n\u00e4htuseks ja oleme selle l\u00e4bi suunajateks teistele riikidele ja inimestele. See on aga suur vastutus, sest siis oleme ka eeskujuks ja teerajajaks, kuid see teekond on paganama raske\u2026<\/p>\n\n\n\n