mati@eestimetsaabiks.ee<\/a><\/p>\n\n\n\nEMA metsanduse- ja looduskaitse ekspert on viimased kuus aastat \u00f5ppinud Eesti seadusandlust ja metsakasvatust, majandamist ja \u00f6koloogilist seisu selle eesm\u00e4rgiga, et inimesed saaksid k\u00f5ige paremat n\u00f5u, mida nad vajavad. Eelmisel n\u00e4dalal n\u00f5ustas EMA ekspert maaomanikku, kes oli esmalt kutsunud n\u00f5u saamiseks kohale metsandussektori n\u00f5ustaja, kellelt sai ta teada, et kogu metsaala, mis maaomanikule kuulub, tuleb panna kohe uuendusraiesse, muidu kukub k\u00f5ik kokku. Maaomanikul oli aga tuttav, kel oli meiega varasemalt olnud kokkupuuteid ja soovitas kohale kutsuda meie esindaja, et siis on kindel, et kui EMA \u00fctleb ka, et tulebki mets maha raiuda, siis pole kindlasti muud varianti.<\/p>\n\n\n\n
Selgus aga t\u00f5siasi, et mets on v\u00e4ga eluj\u00f5uline ning kasvab veel 100 aastat julgelt (m\u00e4nni enamusega mets) ja mingit metsa kohest kokkukukkumisest ei ole juttugi. Maaomaniku soov ei olnud oma metsa kuidagi moodi majandada, kuna see oli tema majatagune p\u00fchapaik, aga metsandussektori poolt sisestatud hirm, et kohe k\u00f5ik kukub, pani teda olukorda, kus ta oligi valmis k\u00f5ik maha raiuma.<\/p>\n\n\n\n
Kuuse-koore\u00fcraskist l\u00e4hemalt<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnaagentuur andis teada, et aeg on alustada kuuse-koore\u00fcraski t\u00f5rjega, st tuleks ette valmistada p\u00fc\u00fcnispuud. Mida nad oma teadaandes aga ei maini, on asjaolu, et hetke ohjamise s\u00fcsteemidega kuuse-koore\u00fcraski levikule piiri ei suudeta panna, vaid levikut suurendatakse siiski massiivsete vigade t\u00f5ttu! Seet\u00f5ttu paneb EMA k\u00f5igile maaomanikele s\u00fcdamele, et Te ei teeks oma metsale ega naabrite metsale kuuse-koore\u00fcraski t\u00f5rjega kahju. EMA p\u00f6\u00f6rdus olukorra parandamiseks ka pea aasta aega tagasi keskkonnaministeeriumi poole t\u00e4psete seaduspunktide parandusega, et seadusandlust parandataks, millele Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp vastas viisakalt, et ettepanekud on k\u00e4tte saadud ja asja kaalutakse. Ligemale aasta on m\u00f6\u00f6das ja pole midagi ette v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n\n
EMA toob v\u00e4lja m\u00f5ned punktid, mida tuleks j\u00e4rgida kuuse-koore\u00fcraski ohjeldamisel: <\/p>\n\n\n\n
1. Kui plaanite teha kuuse enamusega metsa harvendusraiet, siis tehke seda j\u00e4rgmine talv. Praegu tehtavad harvendusraied hakkavad kevadel massiliselt meelitama raie alale ja l\u00e4heduses olevasse piirkonda maa seest v\u00e4lja tulevaid \u00fcraskeid. Igasugune metsaraie n\u00fc\u00fcd kevadel, kuuseenamusega metsas, meelitab kevadel kuuse-koore\u00fcraskid kohale. <\/p>\n\n\n\n
2. Kui 1 hektari kohta on kuni ca 20 kuivanud kuuske, siis on k\u00f5ige targem enamasti mitte kollet torkida raietega, vaid kasutada feromoonp\u00fc\u00fcniseid kolde l\u00f5petamiseks. Loodus teeb \u00fclej\u00e4\u00e4nu maaomaniku eest \u00e4ra. Siin siiski m\u00e4ngib v\u00e4ga suurt rolli, mida naabrid \u00fcmberringi teevad, Kui nad ikka oma raietegevusega \u00fcraskeid massiliselt ligi meelitavad, siis j\u00f5uavad nad ka Teie metsa kallale.<\/p>\n\n\n\n
3. Mitte mingil juhul ei tohiks juba kuivanud kuuski hakata kevadel metsast v\u00e4lja raiuma, sest seal elutsevad putukad, kes \u00fcraskist toituvad, ja kui kuivanud kuused viimseni v\u00e4lja raiuda, on see kasulik ainult kuuse-koore\u00fcraskile.<\/p>\n\n\n\n
4. Kui on vajalik p\u00fc\u00fcnispuude rajamine, siis kevadisteks p\u00fc\u00fcnispuudeks valige esmalt s\u00fcgis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused, kuna kuuse-koore\u00fcrask asustab need nii ehk naa, ja siis on m\u00f5istlik just need v\u00f5tta p\u00fc\u00fcnispuudena kasutusele. Kui selline v\u00f5imalus puudub, siis ostke kasv\u00f5i v\u00e4rsket kuuse \u00fcmarmaterjali miinimum l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 20 cm ladvast. Kui see v\u00f5imalus ka puudub, siis valige p\u00fc\u00fcnispuudeks vigastatuid, n\u00f5rgestatud v\u00f5i kasvus alla j\u00e4\u00e4nuid kuuski, mis on kahjustuskolde l\u00e4heduses kasvamas. Kuid selle viimase soovitusega tuleb l\u00e4htuda, et kuuse-koore\u00fcraskile sobib v\u00e4ga h\u00e4sti kasvava metsa raiumine ja sanitaarraied tihtilugu pigem suurendavad probleemi, nii et tuleb olla kasvavate puude raiumisega \u00fclimalt ettevaatlik. <\/p>\n\n\n\n
5. P\u00fc\u00fcnispuude maht tihudes on 5-10 tm hektari kohta ja on \u00fclioluline p\u00fc\u00fcnispuud metsast v\u00e4lja vedada saeveskisse saagimiseks, optimaalselt 2-3 n\u00e4dala jooksul \u00fcraskite haude rajamisest, v\u00f5i siis leida teine viis \u00fcraskite kahjutuks tegemiseks p\u00fc\u00fcnismaterjalis. Kui selle aja ka maha magate, mis nt juhtuks mitmel pool RMKl eelmine aasta, siis aitate kuuse-koore\u00fcraski levikule tugevalt kaasa, kuna olete koondanud suure koguse mardikaid \u00fchte kohta ja kui nad lahkuvad p\u00fc\u00fcnismaterjalist s\u00f5sarhauet tegema, on neid meeletu kogus \u00fches punktis ning mets ei suuda sellele vastu panna ning kahjuks loote piirkonda veelgi suuremaid koldeid. Kui on selge, et p\u00fc\u00fcnismaterjali ei j\u00f5ua \u00f5igel ajal metsast v\u00e4lja tuua, siis \u00e4rge looge p\u00fc\u00fcnismaterjali \u00fcldsegi, vaid laske loodusel asjaga v\u00f5idelda.<\/p>\n\n\n\n
6. Ainult erandolukorras tuleb teha lageraiet v\u00e4iksemates mahtudes, aga seda ka ainult siis, kui kolle on liialt suureks paisunud. Lageraie m\u00f5te erandolukordades on p\u00e4\u00e4sta naabruses asuvaid metsi. 2022. aastal tuvastasin kaks kohta, kus oli lageraie vajalik. \u00dcks ala oli 1 ha ja teine 0,2 ha ja selle viimase soovitusega sattusin ka Maalehte. Enamus lageraieid, mis meil tehakse kuuse-koore\u00fcraski ohjamiseks, ei anna piirkonnale soovitud tulemust ja seda n\u00e4itab ka statistika, et \u00fcraski koldeid tuleb aina juurde, mitte ei j\u00e4\u00e4 pindalaliselt v\u00e4hemaks.<\/p>\n\n\n\n
7. Kokkuv\u00f5tvalt, mida suuremad on Eestis metsaraie mahud, seda enam on meil probleeme meie m\u00f5istes kahjuritega, sest loodus ei suuda toime tulla nii laialdase raiumisega ja kuskilt poolt hakkab asi kokku kukkuma.<\/p>\n\n\n\n
EMA soov on aidata maaomanikke, sest me ei n\u00e4e kuskilt poolt, et riik asja piisavalt t\u00f5siselt v\u00f5taks. Metsat\u00f6\u00f6stuse puiduvajadus kaalub j\u00e4tkuvalt \u00fcle maaomanike metsakasvatamise huvid.<\/p>\n\n\n\n
Kui tekkis soov, et metsaala ka looduses \u00fcle vaadatakse, siis tuleks k\u00fcsida hinnapakkumist abi@eestimetsaabiks.ee v\u00f5i mati@eestimetsaabiks.ee kaudu. Metsask\u00e4ikude n\u00f5ustamiselt tulnud tulu kasutab EMA kohtukulude katmiseks, palkade maksmiseks ja \u00fcldiselt EMA t\u00f6\u00f6 arendamiseks.<\/p>\n\n\n\n
RMK poolt l\u00e4biviidavatel KAH-alade koosolekutele saab j\u00e4tkuvalt EMA esindajat kutsuda t\u00e4iesti tasuta.<\/p>\n\n\n\n
Tutvu ka keskkonnaagentuuri juhistega kuuse-koore\u00fcraski kohta: https:\/\/keskkonnaagentuur.ee\/uudised\/aeg-alustada-kuuse-kooreuraski-torjega<\/a><\/p>\n\n\n\nFoto: kuuse-koore\u00fcraski koldest, mis tekkis peale lageraiet!<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
MT\u00dc Eesti Metsa Abiks (EMA) on valmis aitama igat asutust ja inimest, kes soovib saada meie poolt adekvaatset n\u00f5u ja abi. Kevade saabumisega t\u00f5useb p\u00e4evakorda linnurahu ja kuuse-koore\u00fcraski ohjamine. Sellega seoses anname teada, et EMAl on telefon (+372 53936991), kus metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp vastab tasuta Teie k\u00fcsimustele ja annab ka kiiret n\u00f5u. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12775,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13763","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13763","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13763"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13763\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14110,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13763\/revisions\/14110"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}