Ideaalses loodushoidlikus maailmas hakkaks linnurahu 15. m\u00e4rtsist, paraku oleme sellest kohast v\u00e4ga kaugel.<\/p>\n\n\n\n
RMKs hakkab linnurahu 15. aprillist, aga v\u00f5iks ja peaks algama juba 15. m\u00e4rtsist. \u00dcks p\u00f5hjus linnurahu varasemaks toomiseks on otseselt seotud lindudega: kakud, kotkad ja ka v\u00e4iksemad kohalikud paigalinnud on alustanud pesitsusega. Siinkohal tahan teha m\u00e4rkuse, et pesituseks ei peeta mitte seda momenti, kui lind muneb, vaid pesitsus algab territooriumi paika panemisest \u2013 pulmam\u00e4ngudest. See on ajaperiood, kus linnud on h\u00e4irimise suhtes tundlikud ja vajaks ennek\u00f5ike rahu, et oma elu korraldada. Kui suur-kirjur\u00e4hn kupatab oma rivaalid m\u00f5nest metsatukast minema ja kaasa paistab ka juba silmapiiril lendamas, siis on temalgi palju kevadet s\u00fcdames. Kuid kogu see protsess kulutab tal palju energiat, ja kui juhtub selline \u00f5nnetu juhus, et suure v\u00f5itlusega v\u00e4lja v\u00f5idetud krundil tehakse paari p\u00e4evaga lageraie, siis peab ta k\u00f5ike otsast alustama. See omakorda n\u00f5uab linnult lisaenergia kulutamist, mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib talle saatuslikuks saada.<\/p>\n\n\n\n
Metsamajanduse seisukohast on m\u00e4rts kevade tuleku aeg, mil maapind muutub \u00fcheks suureks tatiseks klimbiks. Metsamaastik ei kanna kohati mitte mingisugust rasketehnikat. See on aeg, kui kevadesse t\u00e4rkavale metsa mullale tehakse v\u00e4ga palju kahju, veere\u017eiimid saavad kannatada ja puude juuri, kust kaudu saavad alguse ka ohtlikud seenhaigused, s\u00f5idetakse puruks. Metsa tekivad s\u00fcgavad r\u00f6\u00f6pad, mis kahjustab mullas elutsevat elu ja ka kuuse-koore\u00fcraski levikule aitab see kaasa (kuuse-koore\u00fcraskist ka postitus https:\/\/www.facebook.com\/groups\/eestimetsaabiks\/posts\/1843990869334133\/<\/a>. Kahju metsale kordades enam kui kasu. Arvan, et iga metsast hooliv metsaomanik teab, et kevad pole raiumise aeg.<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks on t\u00e4heldanud, et linnurahu k\u00fcsimuses on riigiasutused see aasta v\u00e4ga vaiksed. RMK kanalites on v\u00e4ga palju pilte lindudest, aga linnurahu teemal ei miskit. Seet\u00f5ttu panimegi teele teabep\u00e4ringud, et saada selgust, mida \u00fcks v\u00f5i teine riigiasutus plaanib t\u00e4navu linnurahuga seoses ette v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n Lindude heaolusse saame k\u00f5ik oma panuse anda<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lindude heaolu pole ainult metsaomanike \u00f5lgadel. Meil k\u00f5igil on v\u00f5imalik anda oma panus.<\/p>\n\n\n\n 1. Kevade tulekuga tuleks korrastada lindude s\u00f6\u00f6gimajad, et ei j\u00e4\u00e4ks laokile toitu, mis rikneb ja v\u00f5ib saada lindudele saatuslikuks.<\/p>\n\n\n\n 2. Pesakastide paigutamine enda kodu \u00fcmber v\u00f5i loodusesse, on lindudele meeltm\u00f6\u00f6da ja aitab kompenseerida loodusest kadunud pesakohtasid.<\/p>\n\n\n\n (Ornitoloogia\u00fching: \u201ePesakast peab olema kas p\u00fcsti v\u00f5i ettepoole kaldu, kindlasti mitte tahapoole. Lennuava v\u00f5iks avaneda l\u00f5unasse v\u00f5i itta, kindlasti mitte p\u00f5hja ega selles paigas valitsevate tuulte suunas….\/\/.. Kuldnoka, varblase, piiritaja ja r\u00e4\u00e4stap\u00e4\u00e4sukese pesakastid v\u00f5ivad paikneda l\u00e4hestikku v\u00f5i isegi k\u00f5rvuti. Tihased ja enamik teisi linde oma liigikaaslasi v\u00e4ga l\u00e4hedal n\u00e4ha ei taha ja vajavad suuremat territooriumi. Nende pesade vahe v\u00f5iks olla v\u00e4hemalt 15 m. K\u00f5ige parem on teha pesakaste eri liikidele, siis ei h\u00e4iri elanikud teineteist ja on endal ka p\u00f5nevam.)\u201d <\/em>https:\/\/www.eoy.ee\/ET\/pesakasti-ylespanek<\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n 3. Kisklussurve v\u00e4hendamiskes tasub kassidele pakkuda soojas toas ahju otsas magamise v\u00f5imalust ja mitte neid v\u00e4ga v\u00e4lja lasta. M\u00f5istlik oleks ka kaaluda kasside steriliseerimist\/kastreerimist, kuna see v\u00e4hendab oluliselt riske, et armastatud koduloom korjab kakluste k\u00e4igus \u00fcles ohtikke haigusi v\u00f5i saab vigastada. Lisaks ei torma kodunt minema ning arvatavasti paljude kasside eluiga oluliselt pikeneb, kuna ohte j\u00e4\u00e4b kordades v\u00e4hemaks. Lisaks emaste kasside omanikud ei pea kassipoegade \u00fclek\u00fcllusega tegelema. Lindudel on ka kordades turvalisem elada rahuliku kassi k\u00f5rval, kes neid aknast j\u00e4lgib. Kodulooma omamine on suur vastutus!<\/p>\n\n\n\n 4. Jahimehed v\u00f5iks loovutada politseile oma pliimoona varud, kuna see kipub ikka l\u00f5puks loodusesse j\u00f5udma. Plii on v\u00e4ga m\u00fcrgine metall, mis sageli j\u00f5uab nt kotkasteni, kelle m\u00fcrgitusi peab ravima. 5. Kindlasti ei maksa linnupoegi ega loomapoegi silitada v\u00f5i s\u00fclle v\u00f5tta – mida v\u00e4hem neid h\u00e4irida, seda parem loodusele. Hetkel v\u00f5ib kohata mere \u00e4\u00e4res h\u00fclgepoegi, keda ei maksa segada. Kindlasti ei tasu neid s\u00fclle v\u00f5tta ja aitamise sooviga kusagile transportida. Eemalduge vaikselt ja rahulikult.<\/p>\n\n\n\n Kui me k\u00f5ik omalt poolt v\u00e4hem v\u00f5i rohkem panustame, on looduses rohkem linnupoegi ja elu tervikuna tervem!<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n ******<\/p>\n\n\n\n Soovi korral loodust aidata saab vormista MT\u00dc Eesti Metsa Abika koost\u00f6\u00f6 l\u00e4bi p\u00fcsitoetuse v\u00f5i \u00fchekordne annetuse kaudu ja iga panus loeb looduse hoidmisel:<\/p>\n\n\n\n
https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/81586697\/maaulikooli-kliinikus-terveks-ravitud-kotkas-paaseb-puhadeks-tagasi-vabadusse
<\/a> <\/p>\n\n\n\n