https:\/\/www.kotkas.ee\/preemia\/preemia-must-toonekure-voi-kotka-pesa-leidjatele<\/a><\/p>\n\n\n\nLisaks merikotka pesale olen l\u00e4hikuudel leidnud esindusliku kuklaste koloonia. Keskkonnaamet hindas uue avastuse suuruseks ca 110 pesa, mis on muljetavaldav, ja needki polnud ametlikult kellegile teada. Sellised suurejoonelised leiud EMA t\u00f6\u00f6d tehes teevad s\u00fcdame soojaks ja kindlasti on ka RMKl v\u00e4ga hea meel, et nende maalt on leitud uus kaitset vajav merikotka pesa. Ideaalis v\u00e4hemasti v\u00f5iksid RMK t\u00f6\u00f6tajad samasuguses vaimustuses olla nagu seda olen mina. Reaalsus v\u00f5ib siiski kohati erineda ideaalsest maailmast, kuna iga kaitset vajav liik t\u00e4hendab RMK jaoks v\u00e4hem raiumise v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n
Pesa asub k\u00fcll kunagisel lageraie langil, \u00fcksiku haava otsas, aga see on piirkonda arvesse v\u00f5ttes paljuski v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatu lahendus, sest ega seda vanametsa ca 1500 hektari ulatuses RMKl siin s\u00e4ilinud v\u00e4ga polegi – \u00fcksikud killud, mis peagi maha l\u00e4hevad. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesametsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120-130 aastat. Pesa ehitab lind meelsamini m\u00e4nnikutesse ja pesapuuna eelistabki peamiselt m\u00e4ndi ja haaba. Kuigi ca 10 % liigi pesadest asub lageraielankide s\u00e4ilikpuudel, siis sealne madalam keskmine produktiivsus t\u00f5estab, et j\u00e4tkusuutliku asurkonna p\u00fcsimiseks on vajalikud vanad metsad. Minu lapsep\u00f5lves oli see piirkond v\u00f5imas vana metsamassiiv, mis n\u00fc\u00fcdseks on \u00fcks noorendike ja lageraiete r\u00e4gastik ning leida sealt veel kaitset vajavad merikotkad, on omaette ime.<\/p>\n\n\n\n
Merikotka paar on olude sunnil leppinud pesa ehitamisega lageraielangile, sest mis neil muud \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Riskid pesa \u00fcksiku s\u00e4ilikpuust haava otsa tehes on suured, sest iga torm v\u00f5ib \u00fcksiku haava \u00fcmber keerata ja kogu pesitsuse n\u00e4ssu keerata.<\/p>\n\n\n\n
Loodame, et nii dramaatiline see saatus uuele pesale ei saa olema ja et pesas sirguvad suureks noored kotkad, kes rikastavad Eestimaa loodust oma olemasoluga. Minu jaoks on see teine merikotka pesa leid EMA t\u00f6\u00f6d tehes. Eelmises leiu pesas sirgus suureks kaks kotkast.<\/p>\n\n\n\n
Pesasid ma spetsiaalselt ei otsi, leitud pesad on EMA t\u00f6\u00f6ga kaasas k\u00e4ivad juhuleiud, aga kui ikka m\u00f6\u00f6da metsasid kogu aeg aastast aastasse tallata, siis varem v\u00f5i hiljem ikka leiad miskit ainulaadset ja haruldast. Eestis pesitseb praegu ca 290-330 paari merikotkaid, kelle teadaolevad pesapaigad on k\u00f5ik kaitstud, kuid hinnanguliselt kolmandiku asustatud pesade asukoht on teadmata. Kokku mahuks Eestisse elama umbes 500 paari merikotkaid, et pool maad on veel minna.<\/p>\n\n\n\n
Merikotkaid ohustab Eestis pliid sisaldava laskemoona kasutamine (jahimehed saaks tahtmise korral probleemi j\u00e4\u00e4davalt k\u00f5rvaldata, aga tahe ja teadmine, et plii on \u00fclim\u00fcrgine metall, ei ole jahimehi pannud loobuma pliimoona kasutamisest \u2013 valdavalt majanduslikud p\u00f5hjused, miks probleemi ei lahendata). Probleemiks on ka keskkonnam\u00fcrgid, kasv\u00f5i p\u00f5ldudele laotatav m\u00fcrk. Lisaks on suureks probleemiks sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade h\u00e4vimine ning hukkumine elektriliinides, teedel, tuuleparkides. \u00dclimalt oluline on t\u00f5husalt rakendada \u00fcldisi kaitsemeetmeid \u2013 v\u00e4hendada plii ja muude keskkonnam\u00fcrkide j\u00f5udmist loodusesse ning tuuleparkide, uute elektriliinide ja maanteede planeerimisel arvestada sellega, et need paikneksid merikotka elupaikadest piisavas kauguses.<\/p>\n\n\n\n
Merikotkad on Eestis paigalinnud ja vanalinnud p\u00fcsivad pesitsus territooriumitel enamasti aastaringselt. Merikotka saak on peamiselt kala, kuid ka veelinnud ja harvem imetajad. Saagi koosseis erineb s\u00f5ltuvalt pesitsusalast, aastaajast ja saakobjektide k\u00e4ttesaadavusest. Talvel on merikotkas suures osas saprofaag, kes toitub nii surnud imetajatest, veelindudest kui kaladest.<\/p>\n\n\n\n
Alates jaanuarist hakkavad linnud sagedamini pesade juures k\u00e4ima ja pesi kaunistama. Pesitsevad paarid teevad m\u00e4ngulendu juba alates jaanuarist ja see kestab kuni m\u00e4rtsini. Munemise alustamine s\u00f5ltub kevadiste soojade ilmade saabumisest ja k\u00fclmadel varakevadel alustatakse pesitsemist kuni paar n\u00e4dalat hiljem. Merikotka veebikaamera pessa muneti aastatel 2009, 2010, 2013 ja 2016 esimene muna vahemikus 8. \u2013 21. m\u00e4rtsil (veebikaamera). Kurnas on 1-3 muna ja need munetakse 2-3 p\u00e4evaste vahedega.<\/p>\n\n\n\n
NB! Pesitsemine k\u00e4ib t\u00e4ie hooga!<\/strong><\/p>\n\n\n\nL\u00f5petuseks soovib EMA meeskond s\u00fcdamest t\u00e4nada k\u00f5iki inimesi, kes EMA t\u00f6\u00f6d toetavad. T\u00e4nu inimeste toele on EMA t\u00f6\u00f6 v\u00f5imalik ja merikotka pesa leidki sai v\u00f5imalikuks toetajate abile. (Selleks, et metsa j\u00f5uda, tuleb osta k\u00fctust, ja kui vahendeid pole, siis ei ole ka v\u00f5imalik metsas vaatlusi teha). S\u00fcdamest suured t\u00e4nud k\u00f5ikidele EMA toetajatele!<\/strong><\/p>\n\n\n\nEMA meeskonna arvates on antud leid igas m\u00f5ttes meie k\u00f5igi \u00fchine leid!<\/strong><\/p>\n\n\n\nFoto: Kotkast ( Kristiina) <\/strong><\/p>\n\n\n\nTekst: Mati Sepp<\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hjus, miks arvame, et see on t\u00e4iesti uus pesa, tuleb asjaolust, et pesa pole ametlikult mitte kusagil kirjas ja kaitse sellele hetkel puudub. Leiust on teavitatud ka MT\u00dc Kotkaklubi: \u201eLEIDSID SUURE RISUPESA? Teateid kotkaste ja must-toonekure vaatlustest v\u00f5i suurtest risupesadest ootame aadressil klubi@kotkas.ee. Kriitilise t\u00e4htsusega teadet v\u00f5ib edastada telefoni teel Kotkaklubi maakondlikule kontaktisikule. PREEMIA KOTKA […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12702,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-13769","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13769"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13769\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14115,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13769\/revisions\/14115"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}