<\/a>Negatiivne m\u00f5ju Natura 2000 kaitsealale on vaieldamatult olemas<\/p>\n\n\n\n![\"\ud83e\udd85\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/te\/1\/16\/1f985.png\")
Teiste kaitsealuste liikide elupaigad on samasuguse raiesurve all<\/p>\n\n\n\n
![\"\u27a1\ufe0f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t9e\/1\/16\/27a1.png\")
Keskkonnaamet v\u00e4idab: Me teeme kaitsekorralduskavasid koost\u00f6\u00f6s teadlastega ja kui v\u00e4ljaspool pesitsusaega raiet teha, siis sellel ei ole nii suur m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks v\u00e4idab: Merikotkas on I kaitsekategooria liik, mis vajab erilist kaitset ja t\u00e4helepanu. Merikotka esmase elupaiga maharaiumine Eesti riigi poolt on kultuuritu ja h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n\n\n\n
RMK v\u00e4idab: Mis ei ole keelatud, on lubatud.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4psustame siis seda, et nii nagu paljudel teistel liikidel, on ka merikotkal t\u00f5epoolest k\u00f5ikides metsades kaitstud pesapuu ja pesapuu \u00fcmber 200 meetri laiune ring. Kuid merikotka tegelik elupaik, mis on ka Eesti Looduse Infos\u00fcsteemis registreeritud, on sellest alast suurem.<\/p>\n\n\n\n
RMK on planeerinud sinna merikotka elupaika kokku ligi 8 hektari ulatuses lageraieid.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4isime vaatamas \u00fchte eraldist, mis oli juba lageraiutud. Peame kahjuks tunnistama, et selline vaatepilt ka I kaitsekategooria liikide elupaigas on tavaline. Eesti seadusandlus lubab seda teha.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f6\u00f6dunud p\u00fchap\u00e4eval saatsime ka Mikk Marranile selle raie kohta info ning palve, et RMK selliseid raieid enam tulevikus ei teeks. Kuna tegemist on seadusliku tegevusega, siis RMK peaks ise otsustama, et nad I kaitsekategooria liikide elupaikasid maha ei raiu.<\/p>\n\n\n\n
See lugu sai alguse nii, et j\u00e4relevalve t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, t\u00e4nu EMA metsavahtide t\u00e4helepanelikkusele, avastasime, et RMK on registreerinud metsateatised Natura 2000 ala piiri taha. Selle ala kaitse-eesm\u00e4rgiks on muuhulgas ka merikotka elupaiga s\u00e4ilimine. Paraku ei ole lind taibanud, et tema valitud pesapuu on nii kaitseala serva peal, et elupaik ulatub osaliselt kaitsealast v\u00e4lja. Ja see ongi ala, mis on t\u00e4na RMK poolt lageraiumisel. Kokku on plaanis selle merikotkapaari elupaigast lageraietega \u00e4ra h\u00e4vitada koguni ligi 8 hektarit.<\/p>\n\n\n\n
Merikotkas vajab heaks eluks vanemaid metsi ja eelistab pesapuuna kas toekat m\u00e4ndi v\u00f5i haaba. Mida aeg edasi, seda julgemalt pesitseb merikotkas ka n\u00e4htavas kohas, kas lageraielangi servas v\u00f5i koguni keskel kus \u00fcksik seemnepuu on p\u00fcsti j\u00e4\u00e4nud. Seda teeb ta ilmselt siiski parema pesitsuskoha puudumisel, kuna pesitsused lageraielangil ei ole nii edukad kui metsalaante vahel.<\/p>\n\n\n\n
Nii nagu t\u00e4na kiusatakse taga kormorane, kiusati vanasti taga merikotkaid. Veel eelmise sajandi keskpaigas arvasid inimesed, et see lind jahib samu kalasid ja loomi, keda inimenegi himustab ja seet\u00f5ttu tuleb ta konkurendina k\u00f5rvaldada.<\/p>\n\n\n\n
Inimesed l\u00f5hkusid merikotka pesi ja k\u00fcttisid vanu linde, kuni merikotka arvukus oli miinimumini viidud.<\/p>\n\n\n\n
Sellel ajal otsisid merikotkad inimeste eest varju pesitsedes s\u00fcgavamates metsades.<\/p>\n\n\n\n
Lind on tark ja ilmselt on nad aru saanud sellest, et olud on muutunud ja inimesed neile otsest ohtu enam ei kujuta. N\u00fc\u00fcd julgeb merikotkas taas pesitseda liigile omasemas n\u00e4htavamas kohas.<\/p>\n\n\n\n
Ilmenenud on uus oht, inimene arvab et merikotka elupaika v\u00f5ib oma arvamuse j\u00e4rgi \u00fcmber kujundada ja kui lind on teinud pesa siiski s\u00fcgava metsa sisse, v\u00f5ib ta oma \u00fcllatuseks avastada, et j\u00e4rsku \u00fcmbritseb tema kodupuud lageraiutud maastik. Mida \u00fcks kotkas oskab sellest arvata? Ilmselt oleneb iseloomust. On neid, kes lepivad v\u00e4givaldselt \u00fcmberkujundatud kodumetsaga ja on neid, kes lendavad uutele jahimaadele, uut pesitsuskohta otsima. Mis muidugi v\u00f5ib l\u00f5ppeda samamoodi, arvestades raieintensiivsust Eestimaal, leiavad lageraied kotka varsti taas \u00fcles.<\/p>\n\n\n\n
Kotkaste eluoluga kursis olevad inimesed \u00fctlevad, et hetkel ei ole \u00fcldse teada see, kui mitu pesitsevat merikotka paari meil Eestis on. Seda \u00fcllatavam on asjaolu, et RMK nii julgelt nende elupaiku lageraiub.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on merikotkaste kaitse osas protesti avaldanud Eesti Erametsaliit, kes on avalikult soovinud lindude kaitseks m\u00e4\u00e4ratud tsooni kuni 16 korda v\u00e4hendada. Loomulikult ei ole selline n\u00f5ue ei kultuurne, ega mingil moel m\u00f5eldav.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas me siis peaksime I kaitsekategooria liikide elupaikadega \u00fcmber k\u00e4ima? Kui RMK saaks \u00fcle oma isiklikust jonnist ning hakkaks p\u00e4riselt juurutama p\u00fcsimetsanduslikke praktikaid, siis merikotkaste elupaigad (v\u00e4ljaspool range kaitsega p\u00fcsielupaika) peaksid olema esmased alad, kus p\u00fcsimetsandusega algust teha.<\/p>\n\n\n\n
Erametsaomanikele peaks RMK sealjuures n\u00e4itama eeskuju, olema toeks ning jagama p\u00fcsimetsanduslikke n\u00f5uandeid. Soovime ju k\u00f5ik, et meie loodusv\u00e4\u00e4rtused oleksid piisavalt kaitstud.<\/p>\n\n\n\n
Kus on inimese hingekodu? Kas p\u00f5lislaante vahel kus on lendlevad kotkad v\u00f5i lageraielankide vahel?<\/p>\n\n\n\n
Kas tahame elada maal, mis on oma ainulaadse looduse odava toorainena l\u00e4\u00e4nde m\u00fc\u00fcnud v\u00f5i soovime elada maal, kus loodusv\u00e4\u00e4rtused on kaitstud ning kus saame ennast tunda koduselt? Kus meie lapsep\u00f5lves tuttavaks saanud turvaline keskkond on s\u00e4ilinud?<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tlemisainet on siin palju.<\/p>\n\n\n\n
Merikotka foto autor: Karl Adami Wildlife Photography<\/a><\/p>\n\n\n\nDroonikaadrid: erakogu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Merikotkas on I kaitsekategooria ohustatud liik Elupaikade lageraiumine on Eestis seaduslik Raieid teostab Eesti riigi esindajana RMK Negatiivne m\u00f5ju Natura 2000 kaitsealale on vaieldamatult olemas Teiste kaitsealuste liikide elupaigad on samasuguse raiesurve all Keskkonnaamet v\u00e4idab: Me teeme kaitsekorralduskavasid koost\u00f6\u00f6s teadlastega ja kui v\u00e4ljaspool pesitsusaega raiet teha, siis sellel ei ole nii suur m\u00f5ju. Eesti Metsa […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":14363,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-14362","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14362"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14362\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14364,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14362\/revisions\/14364"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14363"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}