Seadsime sellele kohtumisele omalt poolt fookuse, meie tungiv palve RMK-le on l\u00f5petada lageraied k\u00f5rgendatud avaliku huviga KAH-aladel ja l\u00f5petada inventeeritud loodusv\u00e4\u00e4rtuste h\u00e4vitamine.<\/p>\n\n\n\n
Kohtumisel r\u00e4\u00e4kisime peamiselt lageraietest aladel, kus on k\u00fcll loodusv\u00e4\u00e4rtused inventeeritud, kuid mis pole \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel kaitse alla veel j\u00f5udnud. KAH-alade teemat k\u00e4sitlesime v\u00e4hem ning see vajab eraldi kohtumist.<\/p>\n\n\n\n
Esimene objekt, mida \u00fchiselt RMK inimestega k\u00fclastasime, oli Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt varasemalt inventeeritud Nurtu-N\u00f5lva P\u00e4\u00e4rni oja lammimets, kus metsa keskel on k\u00fcll v\u00e4\u00e4riselupaik, kuid inventeeritud v\u00e4\u00e4rtuslik loodusmets v\u00e4\u00e4riselupaiga \u00fcmber on kahjuks teadmata p\u00f5hjusel kaitse alla v\u00f5tmata.<\/p>\n\n\n\n
Seda loodusmetsa t\u00e4naseks enam seal ei ole, sest see on RMK poolt raiutud. Lageraielangi piir kulgeb \u00fcmber v\u00e4\u00e4riselupaiga, ilma et nende kahe erin\u00e4olise keskkonna vahel oleks mingisugunegi puhver. V\u00e4\u00e4riselupaiga servad on seel\u00e4bi avatud tuultele ja ala asub lageraielankide keskel.<\/p>\n\n\n\n
Miks me just selle metsa p\u00e4rast muret tunneme? Tsitaat Vikipeediast: \u201cLammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid n\u00e4eb v\u00e4ga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmj\u00f5e, Poruni ja J\u00e4nij\u00f5e kallastel.\u201d<\/p>\n\n\n\n
See lageraiega h\u00e4vitatud lammimets kaitses P\u00e4\u00e4rni metsaoja. Metsaojad aga on meil j\u00e4\u00e4nud kahjuks v\u00e4ga haruldaseks, ometigi on need erakordselt olulised vee allikad paljudele elusolenditele, ka I kaitsekategooria liikidele.<\/p>\n\n\n\n
Need esmapilgul v\u00e4het\u00e4htsad siseveekogud suisa kubisevad elust ning vette langenud puut\u00fcved pakuvad h\u00e4id varje- ja elupaiku paljudele liikidele.<\/p>\n\n\n\n
Selle kandi lugudest saame aimu, et P\u00e4\u00e4rni oja on iidsetest aegadest voolanud l\u00e4bi P\u00e4\u00e4rni talu hoovi: \u201cEi teagi kummal see nimi ennem oli, kas talul v\u00f5i \u00f5ue all voolaval ojal. Oja on kaunis ja k\u00e4\u00e4nuline, s\u00fcgavate kallastega.\u201d<\/p>\n\n\n\n
ELF on juba aastak\u00fcmneid tagasi inventeerinud v\u00e4\u00e4rtuslikud loodusmetsad, millest suur osa kahjuks ei ole t\u00e4naseni kaitse alla j\u00f5udnud, ometi on need alad teada ja avalikel kaardikihtidel olemas.<\/p>\n\n\n\n
Teame, et RMK on j\u00e4rjepidevalt neid metsi maha raiunud ning kahjuks on ELF ka lageraiutud alasid avalikult kaardikihilt eemaldanud. Nii j\u00e4\u00e4vad need v\u00e4\u00e4rtused unustuste h\u00f5lma ja tagasi me neid ei saa – enne tuleb j\u00e4rgmine raiering peale. Meie t\u00f6\u00f6tame selle nimel, et me ei peaks taolisi vaatepilte tulevikus n\u00e4gema.<\/p>\n\n\n\n
Meie soov on, et \u00fchiskond \u00e4rkaks, et metsahoiu ja -kaitsega tegelevaid inimesi oleks \u00fcha enam ja et selline kultuuritu viis riigi poolt meie loodusega \u00fcmber k\u00e4ia j\u00e4\u00e4ks ajalukku.<\/p>\n\n\n\n
Kohtumisel RMK esindajatega t\u00f5statasime k\u00fcsimuse, et kas RMK v\u00e4ljaspool kaitsealasid loodusv\u00e4\u00e4rtuste kaitsega ei tegelegi? Saime nende vastusest aru, et jah – nii on. Vastus sai antud nende n\u00e4idete p\u00f5hjal, mida k\u00fclastasime, kuid et \u00fcldjoontes j\u00e4etakse raietest puutumata vaid osa kaitsealadest, kuid mitte majandusmetsades leiduvad loodusv\u00e4\u00e4rtused, mis on k\u00fcll inventeeritud, kuid pole kaitse alla mingil p\u00f5hjusel j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks v\u00e4isasime V\u00e4ndra metsades metsiste elupaikasid, mis on RMK-l raieplaanides sees ja meile on teada antud, et olenemata sellest et metsise arvukus on langevas trendis ja Eesti riik on metsise kaitseks v\u00e4lja k\u00e4inud ligi miljon eurot, plaanib RMK teisest otsast metsise elupaikade lagedaks raiumisega j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n
2021. aastal on Keskkonnaagentuur v\u00e4lja toonud: \u201cKeskkonnaagentuuri loendusandmeil on metsise arvukus Eesti j\u00e4tkuvalt langemas ning p\u00f5hjuseks liiga vabad v\u00f5imalused kaitsealadel majandustegevusega tegelemiseks.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Metsise arvukus on mitmel pool v\u00e4henenud. Ainsana on metsiste arv veidi kasvanud Kikepera looduskaitsealal, kus on ranged majandamispiirangud kehtinud 15 aastat.<\/p>\n\n\n\n
![\"\ud83d\udc9a\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t94\/1\/16\/1f49a.png\")
EMA on selle teema avaliku ja laiapindse k\u00e4sitlemise v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks. Riigipoolne loodusv\u00e4\u00e4rtuste h\u00e4vitamine peab l\u00f5ppema. Loomulikult leidub v\u00e4\u00e4rtusi igas metsas, ka majandusmetsades. Aga ehk alustaks sellest, et l\u00f5petaks inventeeritud loodusv\u00e4\u00e4rtuste h\u00e4vitamise, mis ei ole kaitse alla mingil p\u00f5hjusel j\u00f5udnud?<\/p>\n\n\n\n![\"\u27a1\ufe0f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t9e\/1\/16\/27a1.png\")
Oleme ajapikku m\u00e4rganud ka mustrit, millest oleme vestelnud nii RMK kui Keskkonnaameti esindajatega. Nimelt kipub RMK ajama k\u00f5ik oma tegevused Keskkonnaameti kaela ja v\u00e4idab sealjuures, et kui Keskkonnaamet ei ole ala kaitse alla arvanud (\u00fcksk\u00f5ik mis p\u00f5hjusel), siis nemad l\u00e4htuvad sellest, et mis ei ole keelatud, on lubatud. Vabatahtlikku looduskaitset me tuvastanud ei ole.<\/p>\n\n\n\n![\"\ud83d\ude4f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t80\/1\/16\/1f64f.png\")
Meie oleme endiselt lootusrikkad ja avatud meelega ning loodame, et uued RMK t\u00f6\u00f6tajad m\u00f5istavad olukorda ja on avatud v\u00f5imalusele, et loodushoidlikku metsandust kohtame edaspidi mitte \u00fcksnes paberil ja loosungites, vaid ka kohapeal – metsas.<\/p>\n\n\n\n