![\"\u27a1\ufe0f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t9e\/1\/16\/27a1.png\")
<\/a>Keskkonnaameti inspektorid l\u00f5petasid metsade j\u00e4relevalve 30. juunil, kui lindude pesitsemine oli t\u00e4ies hoos.<\/p>\n\n\n\n Metsamajandust\u00f6\u00f6d on t\u00e4ie hooga k\u00e4ima l\u00e4inud, kui lindude pesitsemine on t\u00e4ies hoos. Linnupesad langevad.<\/p>\n\n\n\n
Oleme Eesti Vabariigi looduskaitseseaduses s\u00f5nastanud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik h\u00e4vitamine ja kahjustamine v\u00f5i pesade k\u00f5rvaldamine ning lindude tahtlik h\u00e4irimine, eriti pesitsemise ja poegade \u00fcleskasvatamise ajal. Samal ajal tundub, et seadused Eesti Vabariigis ei kehti.<\/p>\n\n\n\n
Linnud pesitsevad \u00fcldjoontes terve suve, augusti l\u00f5puni. Eesti riik aga on otsustanud, et see on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane, kui laseme lindudel \u00fcles kasvatada \u00fche kurna linnupoegi. Kui teine v\u00f5i kolmas kurn hukkuvad l\u00e4bi harvesteri terade, siis j\u00e4relkasv on siiski olemas. Aga kas ikka on? Kas me tahame elada riigis, kus linnupesade l\u00f5hkumine on “tavaline osa\u201d meie majandusest. Miks ometi ei v\u00f5i metsa raiuda talvel, et s\u00e4\u00e4sta maad ja mulda ning s\u00e4\u00e4sta linnupoegi? Kui k\u00f5ik on hetkel nii korras nagu m\u00f5nikord v\u00e4idetakse, siis miks j\u00e4\u00e4b meie metsadest igal aastal kadunuks 43 000 – 59 000 linnupaari? Linnulaulu j\u00e4\u00e4b igal aastal veidikene v\u00e4hemaks. \u00c4kki see, et meie metsalinnud on kadumas, n\u00e4itab seda, et praeguste regulatsioonidega on midagi v\u00e4ga valesti! Justnimelt linnustik on hea indikaator, mis n\u00e4itab meie looduse \u00f6koloogilist seisundit. Kui linnud on kadumas, siis oleme liikumas katastroofi suunas.<\/p>\n\n\n\n
2019. aastal on tehtud uuring: “Kevadsuviste raiete v\u00f5imalik m\u00f5ju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed\u201d, mis \u00fctleb et n\u00e4iteks 2018. aastal hukkus l\u00e4bi raietegevuse, ehk l\u00e4bi inimeste rahalise ahnuse 84 000 linnupoega. Me ei saa \u00fchiskonnana j\u00e4tkuvalt vaikides sellist veret\u00f6\u00f6d pealt vaadata.<\/p>\n\n\n\n
Teame, et kuskil endise Keskkonnaministeeriumi sahtlip\u00f5hjas on olemas eeln\u00f5u, kuhu linnurahu on sisse kirjutatud. Plaanis oli kehtestada linnurahu kaitsealadel 15. aprillist 15. juulini (3 kuud). T\u00f6\u00f6stus, keda esindas Majandus- ja kommunikatsioonimisteerium, oli selle eeln\u00f5u vastu.<\/p>\n\n\n\n
Kas me p\u00e4riselt r\u00e4\u00e4gime sellest, et vajadus on KAITSEALADEL lindude pesitsemise ajal raieid piirata? Miks sellest \u00fcldse r\u00e4\u00e4kima peab? Miks sellist seadust veel olemas ei ole? Miks on Keskkonnaameti ettepanek s\u00e4testada linnurahu looduskaitseseaduses nii pikaks ajaks ministeeriumi lauasahtlisse j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n\n\n\n
EMA r\u00f5hutab, et ornitoloogide hinnangul peaks raierahu kaitsealadel olema pikem, 15. m\u00e4rtsist 31. augustini (5,5 kuud).<\/p>\n\n\n\n
Metsalindude asustustihedus on raiek\u00fcpsetes (tinglikult vanemates kui 60 aastat) metsades oluliselt suurem kui nooremates metsades. Kui mets on \u201craiek\u00fcps\u201d, siis langevad koos metsaga ka seal elavad linnud.<\/p>\n\n\n\n
2023. aasta kevadel allkirjastati uue valitsuse koalitsioonileping, mis \u00fctleb muuhulgas: \u201cElurikkuse kiirest kadumisest tulenevate riskide leevendamiseks peab elurikkuse s\u00e4ilitamine muutuma k\u00f5ikides keskkonda m\u00f5jutavates tegevustes prioriteediks. Seame eesm\u00e4rgiks meie majanduse keskkonnajalaj\u00e4lje v\u00f5imalikult kiire v\u00e4hendamise, sealhulgas ka majandustegevusest rikutud elukeskkonna taastamise, pakkudes samal ajal ettev\u00f5tjatele investeerimis- ja \u00f5iguskindlust.\u201d ja \u201cPeatame elurikkuse n\u00e4itajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Lisaks teame, et Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus saavutada k\u00f5igi EL t\u00e4htsusega liikide ja elupaikade (Eestis 60 elupaigat\u00fc\u00fcpi ja 99 loodusdirektiivi liiki ning 231 linnudirektiivi liiki) soodne looduskaitseline seisund aastaks 2050. Esimene vaheeesm\u00e4rk on juba 2030 aastal, kus paranenud seisundiga haudelinnuliikide osakaal peab olema juba 30% t\u00f5usnud v\u00f5rreldes aastaga 2019. Kui kaugel me oma eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisega oleme? Kas kohustuslikku m\u00e4\u00e4rust mitte t\u00e4ites tulevad trahvid ja Eesti inimesed peab maksumaksjatena hakkama kinni maksma t\u00f6\u00f6stuse kasumit?<\/p>\n\n\n\n
Arvestades seatud eesm\u00e4rke, tuleb sellele olukorrale leida kiired lahendused!<\/p>\n\n\n\n
Selle p\u00f6\u00f6rdumisega soovime r\u00f5hutame k\u00f5ige olulisemat: Selleks, et linnustiku v\u00e4henemine peatada, tuleb esimese asjana Looduskaitseseadusesse sisse kirjutada lindude pesitsusrahu kuup\u00e4evad, l\u00e4htuma peaks kuup\u00e4evadest, mida ornitoloogid soovitavad. Pesitsusrahu peab olema kehtestatud k\u00f5ikides Eesti metsades ja puistutes. Ja olgu see viimane aasta, kus lindusid pesitsemise ajal sellisel moel h\u00e4iritakse ja tapetakse!<\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks ootab ministeeriumitelt tagasisidet esitatud k\u00fcsimustele ning ajalist hinnangut, millal saab pesitsusrahu seadusesse s\u00e4testatud? Millal on oodata seda, et linnustiku v\u00e4henemine peatatakse, kasutades k\u00f5iki meetmeid, mis selleks vajalikud.<\/p>\n\n\n\n
Loe EMA p\u00f6\u00f6rdumist t\u00e4ies mahus siit: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/…\/Poordumine-seoses…<\/a><\/p>\n\n\n\n Ootame ministeeriumitelt vastuseid!<\/p>\n\n\n\n![\"\ud83d\udccd\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t2d\/1\/16\/1f4cd.png\")
NB! T\u00e4helepanu!<\/p>\n\n\n\n