{"id":1462,"date":"2018-01-31T02:57:34","date_gmt":"2018-01-31T00:57:34","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=1462"},"modified":"2021-09-21T16:50:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:47","slug":"17-11-2017-noupidamine-hundispetsialistiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/17-11-2017-noupidamine-hundispetsialistiga\/","title":{"rendered":"17.11.2017: N\u00d5UPIDAMINE HUNDIK\u00dcSIMUSES"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

Reedel kohtus EMA delegatsioon Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Marko K\u00fcbarsepaga, et saada seoses hundijahi ning laskmiskvootide teemalise aruteluga rohkem teada selle erakordse looma ja tema erip\u00e4rade kohta.<\/strong> K\u00fcbarsepp selgitas, et siinseid maastikke asustavaid suurkiskjaid hunti, karu ja ilvest v\u00f5iks \u00f5igusega pidada looduse kvaliteedim\u00e4rkideks. Paraku on suures osas t\u00e4nap\u00e4eva Euroopast need liigid n\u00fc\u00fcdseks kadunud nii \u00fclek\u00fcttimise kui ka sobivate elupaikade h\u00e4vimise t\u00f5ttu. Kunagised metsamaastikud on muudetud viljakandvateks p\u00f5ldudeks. Siinkohal tuleks mainida asjaolu, et k\u00f5ikide mainitud liikide puhul on tegemist metsaelupaikasid eelistavate loomadega.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Nagu minevikus nii tekitab hunt ka t\u00e4nap\u00e4eval erinevate huvigruppide vahel k\u00fcllaltki vastakaid tundeid. Sageli seostatakse meie traditsioonilist metsasanitari maapiirkondades vaid karjakasvatuse nuhtlusena, jahimees tunneb hallivatimeest aga otsese konkurendina, sest jahti peetakse \u00fchistele saakliikidele. Hundi k\u00fcttimise t\u00e4nap\u00e4evane vajadus on seega seotud pigem erinevate huvigruppide omavahelise kokkuleppega ning \u00fchiskonna taluvuspiiriga selle loomaga suhtestumisel.<\/p>\n

\u00dcldiselt on eestlane hundi suhtes pigem toetaval seisukohal – seda on n\u00e4idanud ka Maa\u00fclikooli poolt teostatud spetsiaalne uuring. Nii on hundi s\u00e4\u00e4stlik kvoteeritud ja teaduslikult argumenteeritud k\u00fcttimine olnud siiani parim lahendus selle liigi soodsa seisundi tagamisele.<\/p>\n

Piirkondades, kus inimesed ja hundid \u00fchiseid jahimaid jagavad, on k\u00fcttimise keelustamine kaasa toonud pigem konkreetse hundiasurkonna seisundi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse halvenemise, kuna legaalne k\u00fcttimine asendub peagi illegaalse k\u00fcttimisega.<\/p>\n

 <\/p>\n

Oluline teavitust\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n

EMA meeskond usub, et \u00fcheskoos l\u00e4heb meil aja jooksul korda inimestele selgitada, et hunt ei ole tegelikult inimese vaenlane, vaid seltsiline. Meenutagem, et ka inimese truud s\u00f5brad koerad kannavad tegelikult oma esivanema v\u00e4\u00e4rikaid geene. V\u00f5ib-olla oleks inimesel aeg j\u00f5uda nii kaugele, et kaitsta oma pudulojuseid spetsiaalsete karjatarade ning muu tehnoloogiaga, v\u00f5imaldamaks oma praegusel ajal palju n\u00f5rgemasse positsiooni sattunud vendadel paremini vastu pidada. Hunte ohustab metsaraiete jm majandustegevuse t\u00f5ttu \u00fcha rohkem ka elupaikade v\u00e4hesus, seega peaksime me seda erilist looma senisest pareminigi hoidma.<\/p>\n

EMAl on peagi plaanis kohtumised loomakaitsjate, ornitoloogide jt metsloomaspetsialistidega, et \u00fcheskoos v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas Eesti metsaloomade elu edendada saaks.<\/p>\n

 <\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n

7.07.2017: EMA TEAVITAB RAIERAHU VAJADUSEST<\/a><\/p>\n

3.11.2017: EMA LINNUJAHIKOOSOLEKUL<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Reedel kohtus EMA delegatsioon Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Marko K\u00fcbarsepaga, et saada seoses hundijahi ning laskmiskvootide teemalise aruteluga rohkem teada selle erakordse looma ja tema erip\u00e4rade kohta. K\u00fcbarsepp selgitas, et siinseid maastikke asustavaid suurkiskjaid hunti, karu ja ilvest v\u00f5iks \u00f5igusega pidada looduse kvaliteedim\u00e4rkideks. Paraku on suures osas t\u00e4nap\u00e4eva Euroopast need liigid n\u00fc\u00fcdseks kadunud nii […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1462","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1462"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1462\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9606,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1462\/revisions\/9606"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}