![\"\u274c\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/tdd\/1\/16\/274c.png\")
Erametsaliit on 2023. aastal s\u00f5lminud ministeeriumi ametnikega loodusvaenuliku salajase kokkuleppe.<\/p>\n\n\n\n Erametsaliit on 2023. aastal s\u00f5lminud ministeeriumi ametnikega loodusvaenuliku salajase kokkuleppe.<\/p>\n\n\n\n
Selle aasta augustis tuli v\u00e4lja Looduskaitseseaduse eeln\u00f5u, kus pesitsusrahu on maha vaikitud.<\/p>\n\n\n\n
<\/a>Lugesime suure h\u00e4mmastusega, kuidas Erametsaliit ei h\u00e4bene oma loodusvaenulikku tegevust ja on 2023. aasta majandusaasta aruandes muu hulgas saavutusena v\u00e4lja toonud, et m\u00f6\u00f6dunud aastal saavutati suur l\u00e4bimurre \u2013 kevad-suviste raiete t\u00e4ielik keelustamine hoiti \u00e4ra. Kevad-suviste raiete keelustamine on olnud arutlusel lindude pesitsemise kaitseks.<\/p>\n\n\n\n Mida muud saame sellest v\u00e4itest j\u00e4reldada, kui et Kliimaministeeriumi tagatubades on juba 2023. aastal tehtud loodusvaenulikud kokkulepped, millega avalikkus ei ole siiani kursis olnud. Ka looduskaitsjate aastatepikkune t\u00f6\u00f6 pesitsusrahu n\u00f5udmisel on maha vaikitud.<\/p>\n\n\n\n Selle aasta augustis tuli v\u00e4lja Looduskaitseseaduse eeln\u00f5u, kus t\u00f5epoolest kevad-suviste raiete keeldu sees ei olnud.<\/p>\n\n\n\n Kliimaministeeriumi ametnikud peavad tegema otsuse, kas nende roll on kaitsta t\u00f6\u00f6stust v\u00f5i loodust? Tuletame meelde, et meil on Eesti Vabariigis olemas selline asutus nagu Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui palju meil Eestis ministeeriume olema peab, kes panevad esikohale ettev\u00f5tluse huvid?<\/p>\n\n\n\n Kliimaministeerium (endine Keskkonnaministeerium) peab l\u00e4htuma looduse ja Eesti inimeste heaolust, mis on omavahel tugevalt seotud.<\/p>\n\n\n\n Teame, kui vankumatu ja j\u00e4rjepidev on t\u00f6\u00f6stussektori surve k\u00f5ikidele ministeeriumidele, eriti Kliimaministeeriumile. Seep\u00e4rast kutsume ametnikke \u00fcles olema kindlameelsed ja l\u00e4htuma otsustes eelk\u00f5ige looduse ja \u00fchiskonna heaolust, seistes vastu \u00fche huvigrupi soovidele.<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks kirjutas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Kliimaministeeriumile selle eeln\u00f5u osas tagasiside, kus lindude pesitsusrahu osas kirjutasime nii:<\/p>\n\n\n\n ***<\/p>\n\n\n\n EELN\u00d5UST ON PUUDU LINDUDE PESITSUSRAHU KUUP\u00c4EVALINE S\u00c4TESTAMINE<\/p>\n\n\n\n Juhime t\u00e4helepanu, et antud eeln\u00f5u ei k\u00e4sitle lindude pesitsusrahu kuup\u00e4evalist s\u00e4testamist seaduses, mida looduskaitseorganisatsioonid on aastaid p\u00f5hjendatult soovinud ning mille puudumine ei ole koosk\u00f5las riiklike arengudokumentidega (KEVAD) ega Elurikkuse strateegiaga, millega on s\u00e4testatud \u00fchtne eesm\u00e4rk lindude arvukuse v\u00e4henemine peatada.<\/p>\n\n\n\n 2019. aastal on tehtud uuring: “Kevadsuviste raiete v\u00f5imalik m\u00f5ju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed\u201d, mis \u00fctleb et 2018. aastal hukkus l\u00e4bi raietegevuse 84 000 linnupoega.<\/p>\n\n\n\n Eesti Ornitoloogia\u00fchingu hinnangul v\u00e4heneb Eesti metsalinnustiku arvukus iga-aastaselt 43 000 – 59 000 paari v\u00f5rra ning peamiseks p\u00f5hjuseks on elupaikade kadu.<\/p>\n\n\n\n See trend on hetkel muutumatu ning k\u00e4esolev seaduseeln\u00f5u peab looma eeldused olukorra paranemiseks.<\/p>\n\n\n\n Oleme teadlikud, et pesitsusaegseid raieid on j\u00e4\u00e4nud aastate l\u00f5ikes m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hemaks, kuid arvame, et seda enam oleks oluline s\u00e4testada kuup\u00e4evaliselt seaduses pesitsusrahu.<\/p>\n\n\n\n Kehtiv seadusandlus ei keela metsas raiete tegemist lindude pesitsusperioodil, vaid keelab pesitsevate lindude tahtliku h\u00e4irimise ning linnupesade ja -munade tahtliku h\u00e4vitamise.<\/p>\n\n\n\n See t\u00e4hendab, et lindude pesitsemise ajal raietegevuse tuvastamisel kontrollivad Keskkonnaameti j\u00e4relevalve inspektorid, kas langil toimub lindude pesitsemine ning kindla pesitsuse tuvastamisel peatatakse raiet\u00f6\u00f6d v\u00f5imaliku pesitsusaja l\u00f5puni. Kindla pesitsuse tuvastamiseks tuleb inspektoril t\u00f5endada linnupesa v\u00f5i linnupoegade olemasolu langil. Arvestades et linnud rajavad oma pesa varjatuna, ei pruugi inspektor langil k\u00f5iki olemasolevaid linnupesasid tuvastada. Ainult linnulaulu tuvastamine langil ei t\u00f5enda kindlat pesitsemist ning ei anna alust raiet\u00f6\u00f6de peatamiseks. T\u00f5en\u00e4olise ja v\u00f5imaliku pesitsemise korral Keskkonnaamet raiet\u00f6id ei peata. Kuna riigil\/Keskkonnaametil puudub jooksev info, millistes metsades toimub lindude pesitsemise ajal raietegevus, on raiet\u00f6\u00f6de tuvastamine seotud suure ressursikuluga ja eeldab sisuliselt metsamassiivides patrullimist.<\/p>\n\n\n\n On arusaamatu ja ebam\u00f5istlik, et Keskkonnaametile on j\u00e4etud \u00fclesanne teha pesitsusaegse raie osas ulatuslikku j\u00e4relevalvet\u00f6\u00f6d ning et Keskkonnaametile on pandud kohustus t\u00f5estada lindude pesitsemist iga \u00fcksikjuhtumi ja iga langi korral eraldi, kui uuringutega on ammu v\u00e4lja selgitatud, et igas metsat\u00fc\u00fcbis toimub lindude pesitsemine (erinevus on ainult lindude arvukuses erinevas metsat\u00fc\u00fcpides ja -vanustes). Samuti on ebam\u00f5istlik, et nt metsaettev\u00f5tetel on \u00f5igus alustada raiet\u00f6id ka pesitsusperioodil ning Keskkonnaametil on seadusandlik voli raieid peatada alles siis kui raietegevusega on juba alustatud.<\/p>\n\n\n\n Kuna kehtiv seadusandlus v\u00f5imaldab teha raiet\u00f6id ka lindude pesitsusperioodil ning Keskkonnaamet ega keskkonnaorganisatsioonid ei j\u00f5ua k\u00f5iki looduses tehtavaid raiet\u00f6id leida ja eraldi kontrollida, ei taga kehtiva looduskaitseseaduse \u00a7 55 lg 61 p 1 ja 2 s\u00f5nastus metsalindude kaitset ning pesitsusrahu eesm\u00e4rki. K\u00e4esolevas eeln\u00f5us olevat punkti nr 64 mis k\u00e4sitleb pesitsusrahu, kommenteerime allpool.<\/p>\n\n\n\n Tegemist on riigi haldusressursside raiskamise ning ebam\u00f5istliku halduskoormusega nii Keskkonnaametile kui keskkonnaorganisatsioonidele (k.a Eesti Metsa Abiks MT\u00dc) , kes samuti pesitsusrahu j\u00e4relevalvet teostavad metsamassiivides patrullides.<\/p>\n\n\n\n Keskkonnaamet on 14.09.2021 teinud Keskkonnaministeeriumile ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise eeln\u00f5ule raierahu s\u00e4testamiseks looduskaitseseaduses, kus palutakse raierahu looduskaitsealadel 15. m\u00e4rtsist kuni 31. juulini (4,5 kuud). Nii oleks lindudel v\u00f5imalik looduskaitsealadel \u00fcles kasvatada esimese ja teise kurna j\u00e4rglased. Keskkonnaamet toob v\u00e4lja, et eelk\u00f5ige vajavad kaitset vanametsa paiksed metsaliigid.<\/p>\n\n\n\n Lisaks tegi Keskkonnaamet ettepaneku riigimetsades piirata raieid 15. aprillist kuni 15. juulini ning selgitab, et ka osalisel (uuendusraie 3-kuuline keeld suure asustustihedusega kasvukohat\u00fc\u00fcpides riigimetsas) raierahu kehtestamisel on eeldatav positiivne m\u00f5ju metsaliikide negatiivse arvukuse trendi leevendamiseks. Praegune raierahu riigimetsades l\u00f5peb paraku pesitsemise tippajal ning ei v\u00f5imalda k\u00f5ikidel poegadel lennuv\u00f5imelisteks kasvada.<\/p>\n\n\n\n Keskkonnaamet palus lisada ka eeln\u00f5u seletuskirja hinnang, kas eeln\u00f5us kehtestatud reeglistik \u2013 kaitsealadel t\u00e4ielik raie piirang 4,5 kuud, riigimetsas 3 kuud \u2013 tagab linnudirektiivi eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise.<\/p>\n\n\n\n Ka MT\u00dc Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et k\u00e4esolev olukord, kus seadusandluses ei ole pesitsusrahu endiselt kehtestatud, on vastuolus linnudirektiivi eesm\u00e4rkidega, ebaeetiline pesitsevate lindude suhtes ning p\u00f5hjustab j\u00e4relevalveks ebam\u00f5istlikult suurt ressursikulu.<\/p>\n\n\n\n Eesti Ornitoloogia\u00fching on v\u00e4lja toonud, et kevadsuvised raied v\u00e4hendavad lindude pesitsusedukust ja p\u00f5hjustavad h\u00e4irimist ka neile lindudele, kelle pesasid otseselt ei h\u00e4vitata. Et metsalinnustiku olukord edaspidiselt ei halveneks, tuleks raierahu pidada v\u00e4hemalt ajavahemikul 1. aprillist 15. juulini k\u00f5igis metsades s\u00f5ltumata omandivormist; kaitstavatel aladel peab raierahu periood olema pikem ja h\u00f5lmama v\u00f5imalikult paljude linnuliikide pesitsusaega.<\/p>\n\n\n\n Lisaks lindudele pesitsevad kevad-suvisel ajal ka nahkhiired, kelle pesitsusvajadusega peaks samuti arvestama. Eestis on 14 liiki nahkhiiri, kellest 12 on kaitse all ning kahe liigi osas on kaitse alla v\u00f5tmise menetlus veel k\u00e4imas.<\/p>\n\n\n\n Eesti on v\u00f5tnud rahvusvahelise kohustuse nahkhiiri kaitsta liitudes EUROBATS lepinguga.<\/p>\n\n\n\n Eesti Metsa Abiks (EMA) seisukoht ja ettepanek on: Kaitsealuste nahkhiirte ja lindude pesitsemise tagamiseks tuleb kehtestada seadusej\u00e4rgne raierahu kaitsealadel 15. m\u00e4rtsist kuni 31. augustini ja mujal 1. aprillist kuni 15. juulini.<\/p>\n\n\n\n Me oleme kodanikuliikumine ning saame seda t\u00f6\u00f6d teha vaid Sinu toel, s\u00f5ltume t\u00e4ielikult tehtud annetustest ning oleme v\u00e4ga t\u00e4nulikud k\u00f5ikidele, kes meid juba toetamas on ![\"\ud83c\udf3f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t1e\/1\/16\/1f33f.png\")
![\"\ud83d\udc9a\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t94\/1\/16\/1f49a.png\")
Palun toeta v\u00f5imalusel Eesti Metsa Abiks (EMA) looduskaitset\u00f6\u00f6d: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/toeta\/<\/a><\/p>\n\n\n\n![\"\ud83d\ude4f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t80\/1\/16\/1f64f.png\")
<\/p>\n\n\n\n