{"id":15161,"date":"2024-08-12T09:02:00","date_gmt":"2024-08-12T09:02:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=15161"},"modified":"2024-11-04T09:03:11","modified_gmt":"2024-11-04T09:03:11","slug":"arvamusfestivali-metsa-alal-oli-lavalt-lisaks-vaartuslikele-motetele-kuulda-ka-pooltodesid-ja-metsatoostuse-narratiivi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/arvamusfestivali-metsa-alal-oli-lavalt-lisaks-vaartuslikele-motetele-kuulda-ka-pooltodesid-ja-metsatoostuse-narratiivi\/","title":{"rendered":"ARVAMUSFESTIVALI METSA ALAL OLI LAVALT LISAKS V\u00c4\u00c4RTUSLIKELE M\u00d5TETELE KUULDA KA POOLT\u00d5DESID JA METSAT\u00d6\u00d6STUSE NARRATIIVI"},"content":{"rendered":"

T\u00e4name k\u00f5iki aruteludes osalejaid, kes looduse nimel k\u00f5nelesid. Arutelud olid tasakaalukamad \u00fcldiselt siis, kui osalejate hulgas leidus loodusteadmistega v\u00e4itlejaid.<\/p>\n\n\n\n

Aruteludest, mida kohapeal kuulasime, torkas negatiivses m\u00f5ttes silma Keskkonnaagentuuri poolt korraldatud v\u00e4itlus nimega \u201cMillistest metsaandmetest puudust tuntakse?\u201d Osalejad: Allar Padari <\/a>(Eesti Maa\u00fclikooli metsanduslike andmebaaside peaspetsialist), Mati Valgepea (Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist), Agne Aija (RMK juhatuse liige (kesksed teenused)) ja Marti Piirim\u00e4e (Foreko metsasektori juht ja juhatuse liige).<\/p>\n\n\n\n

Leiame, et see arutelu l\u00e4ks vastuollu hea arutelutavaga, mis on Arvamusfestivali kodulehel v\u00e4lja toodud. Vastuolu oli j\u00e4rgmiste punktidega:<\/p>\n\n\n\n

\"\u27a1\ufe0f\" V\u00e4\u00e4rtustame \u00fchiskonna sidusust ega korralda arutelusid, mis erimeelsusi ja vastuolusid eri osapoolte vahel s\u00fcvendavad;<\/p>\n\n\n\n

\"\u27a1\ufe0f\" Arvestame aruteludes teadus- ja faktip\u00f5hise maailmapildiga;<\/p>\n\n\n\n

\"\u27a1\ufe0f\" T\u00f5estame, mida v\u00e4idame.<\/p>\n\n\n\n

Arutelu korraldaja Keskkonnaagentuur on meid varemgi veidrate m\u00f5tteavaldustega \u00fcllatanud. Kevadel esinesid nad avaldusega, et s\u00fcsiniku sidumise m\u00f5ttes pole m\u00f5istlik praegu raiemahte v\u00e4hendada. M\u00f5istsime m\u00e4rtsis sellise kallutatud avalduse avalikult hukka, kuna meie metsad on vaieldamatult \u00fcleraiutud, mida ilmestavad mh \u00f6koloogilised indikaatorid, n\u00e4iteks metsalinnustiku v\u00e4henemine. Raiemahud peavad v\u00e4hik\u00e4igu ette v\u00f5tma ainu\u00fcksi selleks, et viimase 15 aasta jooksul tehtud kahju heastada.<\/p>\n\n\n\n

Parafraseerime m\u00f5ned valitud v\u00e4ited sellelt arutelult:<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ide lavalt: \u201cSMI andmed on \u00f5iged, m\u00f5istlikud inimesed usaldavad riiki. Inimesi on igasuguseid, k\u00f5ik arvamused ei ole t\u00f5endusp\u00f5hised.\u201d<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5de: Looduskaitseorganisatsioonid ja \u00fchiskond ei usalda Statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid. Kui sellele m\u00f5\u00f5tmiss\u00fcsteemile 90ndatel aastatel \u00fcle mindi, tekkis j\u00e4rsku Eestis metsa suurel hulgal juurde ning t\u00e4naseni ei ole keegi v\u00e4lja selgitanud, millest selline erinevus tekkis ning kuidas meil j\u00e4rsku \u201cpaberil\u201d nii palju metsa juurde tuli. Seet\u00f5ttu viidi Postimehe toel l\u00e4bi Eesti metsade alternatiivne hindamine (MAH) ja tulemus oli ettearvatav – metsa on meil oluliselt v\u00e4hem kui riigiasutuse kogutud (SMI) andmed v\u00e4idavad. SMI m\u00f5\u00f5tepunktid on metsas v\u00e4rviga t\u00e4histatud ning iga metsaomanik saab andmeid moonutada, kui oma metsas selle ala lageraiumata j\u00e4tab. Selliseid kohti Eestis on, ka riigimetsas.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5stame sellelt arutelult esile ka hetke, mil osalejad arutlesid metsaandmete \u00fcle ning kui jutt liikus looduskaitseliste andmete juurde, v\u00e4ideti Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja poolt: \u201ckas meil on neid andmeid \u00fcldse vaja, kui andmeid on liiga palju, siis on tegemist digipr\u00fcgiga, millega ei ole suurt midagi peale hakata.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt j\u00e4\u00e4b see killuke n\u00fc\u00fcd igap\u00e4evaseks valdkonnahuumori klassikaks, et looduskaitseandmed on teatud osapoolte arvates \u201cdigipr\u00fcgi\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Selle vastu me loomulikult ei vaidle, et olemasolevaid andmeid peab paremini kasutama selleks, et neist teha j\u00e4reldusi ning positiivseid otsuseid.<\/p>\n\n\n\n

Mitte keegi lavalt ei osanud ammendavalt selgitada, miks on meie metsaandmed erinevate metoodikate kasutamisel nii erinevad. Riiklikult on kasutusel SMI, mille andmetel on meil metsa k\u00f5ige rohkem. Erapooletud osapooled on andnud hinnangu, et meil metsa nii palju siiski ei ole kui SMI andmed n\u00e4itavad.<\/p>\n\n\n\n

Kirsiks tordil oli Marti Piirm\u00e4e v\u00e4ide, et metsalinnustik v\u00e4heneb vaid kisklussurve t\u00f5ttu ning \u00f5\u00f5nes puudest meie metsades puudust ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Kulissidetaguses vestluses selgus ka arutelujuhi Urmas Vaino meelsus metsak\u00fcsimuses. T\u00f5si – lava peal olles j\u00e4i arutelujuht professionaalseks ja erapooletuks k\u00fcsijaks.<\/p>\n\n\n\n

Midagi sellist nagu see arutelu oli, me 2025. aasta Arvamusfestivalil enam n\u00e4ha ega kuulda ei soovi.<\/p>\n\n\n\n

Foto erakogust: RMK poolt hallatud metsa ala ei olnud k\u00fclastajate hulgas populaarne, pildil laup\u00e4eva\u00f5htune viimane arutelu, kus lavale olid kutsutud poliitikud.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4name k\u00f5iki aruteludes osalejaid, kes looduse nimel k\u00f5nelesid. Arutelud olid tasakaalukamad \u00fcldiselt siis, kui osalejate hulgas leidus loodusteadmistega v\u00e4itlejaid. Aruteludest, mida kohapeal kuulasime, torkas negatiivses m\u00f5ttes silma Keskkonnaagentuuri poolt korraldatud v\u00e4itlus nimega \u201cMillistest metsaandmetest puudust tuntakse?\u201d Osalejad: Allar Padari (Eesti Maa\u00fclikooli metsanduslike andmebaaside peaspetsialist), Mati Valgepea (Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist), Agne Aija (RMK juhatuse liige (kesksed […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15162,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-15161","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15161","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15161"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15161\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15163,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15161\/revisions\/15163"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15161"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15161"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15161"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}