Artikkel ilmus ilma Kliimaministeeriumi v\u00f5i Keskkonnaameti kommentaarita ja j\u00e4ttis lugejale \u00fchese mulje, et kaitsealasid moodustatakse Eestis liiga kergek\u00e4eliselt.<\/p>\n\n\n\n
Kliimaministeeriumi selgitav kommentaar on artiklile lisatud hiljem, selle kommentaari lisamise ajaks oli lugu juba uudisvoogudest l\u00e4bi k\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5iguskantsleri s\u00f5nav\u00f5tt v\u00f5iks m\u00f5juda meeldetuletusena, et kaitsmist vajavate liikide p\u00fcsielupaikade moodustamisel tuleb koguda piisavalt sisendandmeid ja sellega saab ju igati n\u00f5us olla. Paraku v\u00f5ib kirjutisega tutvujale j\u00e4\u00e4da mulje nagu langetataks praegu p\u00fcsielupaikade moodustamise otsuseid, r\u00f5hutame – vaid paari v\u00e4idetava kuulmise najalt.<\/p>\n\n\n\n
On pisut kummastav, k\u00fcsitav ja meie hinnangul t\u00e4iesti ebavajalik, et oma kirjas kliimaministrile ja Keskkonnaameti peadirektorile toob \u00f5iguskantsler asjaolude all v\u00e4lja v\u00e4ga \u00fcldise arvutusk\u00e4igu, palju peaks riik eramaa soetamiseks kulutama ning palju p\u00fcsielupaiga moodustamise j\u00e4rel riigil erineval moel raha saamata j\u00e4\u00e4ks. Isegi siis, kui \u00dclle Madise, tavakodanikuna, p\u00fc\u00fcab juhtida heas usus t\u00e4helepanu, palju riigile v\u00f5iks kahju tekkida juhul, kui liiki seal justkui ei esinekski, on selline arvutusk\u00e4ik kummaline. Veel v\u00e4hem on see meie hinnangul \u00f5iguskantsleri p\u00e4rusmaa.<\/p>\n\n\n\n
![\"\ud83d\udce8\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t3f\/1\/16\/1f4e8.png\")
Meie kiri \u00f5iguskantslerile:<\/p>\n\n\n\n
Austatud \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise<\/p>\n\n\n\n
Tutvusime teie arvamusega liikide elupaikade kaitsest Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu (ERR) uudisteportaali vahendusel. Artikkel \u201cMadise: keskkonna kaitseks pole kohane kehtestada alusetuid omandipiiranguid\u201d sisaldab poolt\u00f5desid ja valev\u00e4iteid, mis kahtlemata on Teile esitatud asjaomaste isikute poolt. Need v\u00e4ited on \u00fchelt poolt j\u00e4\u00e4nud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolsete selgitusteta ning teisalt pole selguse saamiseks kommentaare k\u00fcsitud ka ornitoloogidelt. Seisukoht on \u00f5nnetul kombel avalikustatud ERR-i kanalis ja v\u00f5ib anda \u00fcldsusele eksitava arusaama nagu loodaks p\u00fcsielupaikasid v\u00e4ga kergek\u00e4eliselt.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Metsa Abiks n\u00f5ustub, et kaitsealuste liikide elupaikasid on oluline kaitsta ja n\u00f5ustume sellegagi, et seda ei saa teha meelevaldselt. EMA-le teadaolevalt on antud juhtumi puhul kassikaku olemasolu Kildemaa elupaigas kinnitanud v\u00e4hemalt k\u00fcmme ornitoloogi mitme aasta v\u00e4ltel.<\/p>\n\n\n\n
2024. aastal valminud kassikaku kaitse tegevuskava andmetel on Eestis vaid 30-40 paari kassikakke, see on v\u00e4hem kui sada lindu. Tegemist on v\u00e4ga haruldase liigiga, kes vajab erilist t\u00e4helepanu. Ka \u00fcleeuroopaliselt on tegu kaitset vajava liigiga, kes on m\u00e4rgitud Linnudirektiivi I lisas.<\/p>\n\n\n\n
Viimastel aastatel on registreeritud Eestis 5-9 pesitsust. Olulise ohutegurina liigile on m\u00e4rgitud metsade majandamine registreerimata elupaikades.<\/p>\n\n\n\n
Tsitaat kaitse tegevuskavast: \u201cKassikaku soodsa seisundi tagamise esmaseks tingimuseks on v\u00f5imalikult paljude kassikaku elupaikade s\u00e4ilitamine erinevat t\u00fc\u00fcpi kaitsealade v\u00f5i p\u00fcsielupaikadena. Seejuures tuleb liigi soodsa seisundi saavutamiseks Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) \u00a7 3 m\u00f5istes kaitsealade v\u00f5i p\u00fcsielupaikadena s\u00e4ilitada ka liigi poolt asustamata elupaigad, kus on s\u00e4ilinud liigi elupaigan\u00f5udlusele vastavad tingimused, et liigi produktiivsuse t\u00f5usu korral oleks v\u00f5imalik neid taasasustada.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Seega, l\u00e4htudes looduskaitseseadusest, ei ole vaja kaitsta mitte ainult t\u00f5estatud pesitsuskohti, vaid ka s\u00e4ilinud elupaiku, mis on oma eriomase struktuuri poolest sobilikud taasasustamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Antud juhtumi puhul tooksime v\u00e4lja ka selle, et l\u00e4htuma peaks ettevaatusprintsiibist.<\/p>\n\n\n\n
Kui metsad on tooraineks muundatud ja asendunud lageraielankide v\u00f5i noorendikega, siis teame, et sarnane metsaelustik v\u00f5ib taastuda alles mitmete inimp\u00f5lvede jooksul, mis on sageli hoomamatu ajahulk ning haruldasemad loodusv\u00e4\u00e4rtused on meie eluajaks sellelt alalt h\u00e4vinud.<\/p>\n\n\n\n
Juhime ka t\u00e4helepanu, et Kildemaa p\u00fcsielupaiga erametsad on suuremas osas metsafirmade omandis, kes on orienteeritud vaid rahalise kasumi teenimisele.<\/p>\n\n\n\n
Erametsadest r\u00e4\u00e4kides tuleks alati eraldi v\u00e4lja tuua talumetsade ja metsafirmadele kuuluvate metsade osakaal, et anda objektiivne pilt omandivormist.<\/p>\n\n\n\n
Palume edaspidi enne seisukoha avalikustamist meedias lisada ka valdkonna teadlaste v\u00f5i Keskkonnaameti kommentaarid, kes saavad omalt poolt selgitada haruldaste liikide kaitse p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n
Lugupidamisega<\/p>\n\n\n\n
Estonian Forest Aid<\/p>\n\n\n\n
***<\/p>\n\n\n\n
Foto on illustratiivne ja p\u00e4rit erakogust.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Saatsime Eesti Metsa Abiks poolt \u00f5iguskantslerile kirja, kus juhtisime t\u00e4helepanu tema hiljutisele s\u00f5nav\u00f5tule ja olulisele eksimusele, mis on avaldatud artiklina Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu (ERR) uudisteportaalis. ERR-i vahendusel ilmus artikkel \u201cMadise: keskkonna kaitseks pole kohane kehtestada alusetuid omandipiiranguid\u201d (lisame artikli lingi kommentaarina). Peamine valev\u00e4ide, mis ERR-i artiklis avalikuks sai, oli see, et \u00fcliharuldaste liikide puhul on vajalik […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15168,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-15167","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15167","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15167"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15167\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15169,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15167\/revisions\/15169"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15168"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15167"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15167"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15167"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}